Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 1. septembri 2014 määrus, millega jäeti rahuldamata O.A (O.A) taotlus menetluskulude tasumise tähtaja ajatamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu O.A, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 1. septembri 2014 määrus muutmata.
2.Süüdimõistetu O.A määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 06.05.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-3963 tunnistati O.A süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust. Temalt mõisteti välja menetluskulud, mille tasumine võimaldati tal KrMS § 180 lg 3 alusel osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades O.A tasuma igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2014. a juunist vähemalt 39,31 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni.
2.
Tartu Maakohtule saabus 03.07.2014 O.A 01.07.2014 saadetud taotlus, millega taotletakse välja mõistetud menetluskulude tasumise ajatamist või peatamist aastaks. Taotluse kohaselt ei saa O.A
menetluskulude maksmise kohustust nõuetekohaselt täita, kuna tal ei ole vanglas võimaldatud tööle asuda ja sissetulekud puuduvad.
3.Kohus selgitas oma 16.07.2014 vastuskirjas O.A-le , et sissetuleku ja vara puudumine võib olla mõjuvaks põhjuseks kriminaalmenetluse kulude täitmise ajatamisel, kui ilmneb, et seetõttu on objektiivselt võimatu rahalist nõuet täita või on see ebamõistlikult koormav. Sealjuures tuleb silmas pidada kohustatud isiku varalist seisundit tervikuna. Kuna mõjuvate põhjuste tõendamiskoormis lasub süüdimõistetul, andis kohus O.A-le tähtaja (hiljemalt 18.08.2014) esitada tõendid enda majandusliku seisukorra kohta tervikuna.
4.19.08.2014 saabus kohtusse O.A 15.08.2014 saadetud kiri. Kirjale lisatud tõenditest nähtub, et O.A on Viru Vangla direktori 15.08.2014 käskkirjaga nr 6.-2/1090-T määratud
tööle finants- ja majandusosakonna majandusabitööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajaks alates 18.08.2014. Isikuarve väljavõttest nähtub, et vangistuse alguses on O.A vanglasisesele isikuarvele toimunud laekumised erinevate inimeste poolt. Hagide väljavõttest on näha O.A rahalised kohustused. Kirjas kinnitab O.A, et tal on pangakonto Danske Bankis arestitud ning selle väljavõtet ei ole tal võimalik esitada. Samuti kinnitab, et tal puudub igasugune kinnisvara, samuti sõiduvahendid. Lisaks märgib O.A , et teda on kohustatud Harju Maakohtu 04.07.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-50448 tasuma igakuist elatist summas 177,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub O.A ajatada menetluskulude tasumine üheks aastaks.
5.Tartu Maakohtu 01.09.2014 määrusega jäeti O.A taotlus menetluskulude ajatamiseks rahuldamata. Kohus märkis, et kohtuotsusega on O.A võimaldatud tasuda menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates 2014. a juunist. Seega on kohus juba arvestanud O.A majanduslikku olukorda. 5.1 01.07.2014 taotluses märkis O.A , et ei saa menetluskulude maksmise kohustust täita eelkõige seetõttu, et talle ei ole vanglas võimaldatud tööle asuda. Käesolevaks ajaks on see probleem lahendatud ja O.A on võimaldatud tööle asuda ning sissetulekut teenida ning seega ka oma rahalisi kohustusi täita. 5.2 O.A poolt esitatud tõenditest on näha, et vangistuse algusperioodil on talle tehtud ülekandeid vanglasisesele isikuarvele erinevate inimeste poolt. O.A on oma 15.08.2014 kirjas selgitanud, et selle raha küsis ta inimestelt võlgu, et omale vanglasse hügieenitarbeid muretseda. Kohtu hinnangul näitab see, et O.A on siiski olemas tutvusringkond (perekond), kes saavad teda vajadusel rahaliselt toetada. 5.3 Kohus osundas Riigikohtu seisukohale lahendile nr 3-1-1-2-12, kus on leitud, et sissetuleku ja vara puudumine võib olla mõjuvaks põhjuseks kriminaalmenetluse kulude täitmise ajatamisel, kui ilmneb, et seetõttu on objektiivselt võimatu rahalist nõuet täita või on see ebamõistlikult koormav. Ainuüksi asjaolu, et süüdlane kannab reaalset vangistust ja vangistuses viibimise ajal on rahaliste kohustuste täitmine raskendatud, ei ole mõjuvaks põhjuseks tasumise ajatamiseks kuni vangistuse lõpuni.
5.4 Kohus märkis, et menetluskulude tasumise täiendav ajatamine lisaks kohtuotsusega antud võimalusele ei oleks käesoleval juhul ka sissenõudja, s.o Eesti Vabariigi huve arvestav, kuna kinnipeetaval on teatavad laekumised ning tasumised/kinnipidamised seega võimalikud. Lisaks on võimalus, et tema vangistuses töötamise korral võidakse hakata sissetulekult tegema võlgnevuste katteks suuremaid kinnipidamisi, kuid ajatamise korral ei pruugi kinnipeetavad summad olla üldse võimalikud või nii suured kui ajatamiseta täitmise korral.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses taotleb O.A menetluskulude ajatamist üheks aastaks. O.A märgib, et taotles juba algselt menetluskulude peatamist üheks aastaks, ent kohus mõistis menetluskulud välja ositi. Seejärel esitas O.A kohtule taotluse väljamakse peatamiseks üheks aastaks, kuna tema olukord muutus raskemaks. O.A märkis, et algselt ei võimaldanud Tartu ega Viru Vangla talle tööd, samuti lisandus alimentide maksmise kohustus ja tal on ka eelmisest abielust laps, kelle ülalpidamiseks aitab kaasa määruskaebuse esitaja ema. Viimane ei saa O.A igakuiselt vanglas aidata, seda enam, et kinni maksta kohtute poolt määratud rahalisi nõudeid. Kohus nõudis seepeale täiendavaid tõendeid. O.A märgib, et tal puuduvad igasugused vahendid isegi 39,31 euro maksmiseks, sest vangla poolt makstav
töötasu on 0,36 senti tunnis. O.A leiab, et tema olukorda raskendatakse, kuivõrd rahalise nõudega lisanduvad kohtutäituri tasud. 6.1 O.A märgib, et ei nõustu maakohtu määruses esitatud seisukohaga, et kohus arvestas juba O.A majanduslikku olukorda, kui määras menetluskulud tasumisele ositi. Samuti on kohus märkinud, et Viru Vangla on määranud O.A tööle 18. augustil koristajaks, millega ta saab täita oma rahalisi kohustusi. O.A märgib, et nimetatud käskkirja kohaselt jääb tema kuupalgaks vastavalt VangS § 44 lg-le 2 10 eurot ja 80 senti, mis on aga vajalik vangla poest vajalike asjade ostmiseks ning sellest ei jätkuks kohtu poolt määratud kohustuse täitmiseks. Samuti puudub O.A perepoolne toetus (viimati toetati teda 5 kuud tagasi). Lisaks on O.A-lt kohtuotsusega mõistetud välja alimendid 177,50 eurot, mis justiitsministri kohaselt on prioriteediks muude nõuete ees. Määrusest jääb aga mulje, et enne saagu Eesti Vabariik kätte igakuiselt 39,31 eurot menetluskulusid, kui üks Eesti kodanik jääb ilma elatise tasust. O.A on määruskaebusele lisanud vastuse teabenõudele, millest nähtub, et ta on teinud tööd 9 tundi, siis on teenitud summa 1,45 eurot 9 päeva eest, mis näitab, et ta ei saa kohtu poolt määratud summat tasuda. Samuti saadab O.A oma K-raha väljavõtte, millest nähtub, et alates 19. maist teda toetatud ei ole. Lisaks on ta pidanud maksma vanglale ID kaardi eest 64 senti, ehkki riik vabastas ta riigilõivu tasumise kohustusest. O.A märgib, et tal puuduvad kinnisvara ja sõidukid ning pangakonto on kohtutäituri poolt arestitud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja sellele esitatud kaebuse ning selle lisadega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning alused selle tühistamiseks puuduvad. 7.1 Maakohus märkis oma määruses, et O.A võimaldati Tartu Maakohtu 06.05.2014 otsusega hüvitada menetluskulud ositi aasta jooksul. O.A heidab kohtule ette, et kuna ta peeti kinni 05.05.2014 ja istung toimus juba 06.05.2014, siis ei olnud võimalik maakohtul nii kiiresti tema majanduslikku seisundit kontrollida. Kohtuistungi protokollist nähtub, et O.A teab, et peab tasuma menetluskulud. Samas on O.A kohtul palunud arvestada sellega, et ta asub kandma vangistust ning läheb mõni kuu, enne kui ta tööle saab ja taotlenud tasuda menetluskulud osade kaupa. Samuti on O.A avaldanud, et mõtles, et kui ajatatakse maksmine, siis ei pea ta aasta jooksul midagi maksma (protokoll tl 64-65). Kohus on seejärel selgitanud menetluskulude ositi tasumise korda, tulnud vastu taotluse esitajale ning määranud otsuses menetluskulude tasumise ositi. Rakendades kohtukulude maksmist ositi ei või rahalise kohustuse ositi maksmisel selle täieliku tasumise tähtaeg ületada ühte aastat. Vajadus kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamiseks või ajatamiseks KarS § 424 järgi võib tõusetuda juhul, kui süüdimõistva otsuse tegemisel ei esinenud karistuse ajatamise materiaalõiguslikke eeldusi, kuid kohtulahendi täitmise käigus on ilmnenud muudatused süüdlase majanduslikus olukorras või muud uued asjaolud, mis tingivad rahalise karistuse täitmise korra ümbervaatamise. O.A puhul selliseid asjaolusid ilmnenud ei ole – O.A teadis, et ta peab menetluskulud tasuma, samuti arvestas kohus O.A väitega, et ta ei pruugi kohe vanglas tööd saada. Samuti pidi O.A-le olema teada erinevate kohustuste olemasolu. Kohtupraktikas on leitud, et ainuüksi asjaolu, et süüdlane kannab reaalset vangistust ja vangistuses viibimise ajal on rahaliste kohustuste täitmine raskendatud, ei ole mõjuvaks põhjuseks rahalise kohustuse täitmise tähtaja pikendamiseks. 7.2 03.07.2014 esitas O.A taotluse, mille kohaselt tal ei ole võimalik töö ja sissetulekute puudumise tõttu vanglas maksmise kohustust nõuetekohaselt täita. Taotluse menetlemise ajaks
oli O.A asunud tööle, mistõttu leidis maakohus, et järelikult on tal võimalik ka menetluskulusid tasuda. Ringkonnakohtule saadetud kaebuses heidab O.A maakohtu määrusele ette seda, et viimases ei arvestatud tema väikest sissetulekut, mille ta saab koristajapalgast ning mille eest ei ole võimalik tasuda ka kohtu poolt määratud summat 39.31 eurot. O.A poolt ringkonnakohtule saadetud vastusest teabenõudele selgub, et 22.08.2014 töötas O.A augustis 5,83 tundi, mille eest sai ta tasu 3,63 eurot. Samas aga selgub dokumendist, et koristaja koormuse korral on võimalik vastavalt töötatud tundidele teenida kuus 40-60 eurot (juhul, kui isik töötab päevas ühe tunni või rohkem). Seega ei tähenda asjaolu, et O.A töötas augustis kokku vaid 5,83 tundi, millest johtus ka tema väike sissetulek, et tal tegelikkuses ei oleks võimalik teenida rohkem ning tasuda temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid. 7.3 KrMS § 424 ei luba täitmiskohtunikul pikendada rahalise karistuse tasumise tähtaega enam kui ühe aasta võrra, kuid ei piira pikendamiste arvu. Toimikus on O.A poolt kohtule edastatud ka väljavõte võlgnevustest erinevates täitemenetlustes. Kuivõrd O.A kannab vabadusekaotuslikku karistust alates 05.05.2014, siis puudusid tal enne seda takistused oma võlgade tasumiseks, kuivõrd sissetulek oli tal töötasu näol olemas. Seetõttu puudub ringkonnakohtul antud ajal kindlustunne, et O.A ka isiku taotluse rahuldamise korral oma nõuded korrektselt tasuks.
8.Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 390 ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.