Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26.02.2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 05.02.2015.a.

Kohtuasja number

1-14-3963

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Kai Rosar

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Z.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Z.K, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 05.05.2014 ja lõpp 05.08.2015

RESOLUTSIOON:

Jätta Z.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Z.K’ile ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 18.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.K’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.K mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 06.05.2014 otsusega nr 1-14-3963 KarS § 424 ja § 329 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Karistusaja algust arvestati isiku kahtlustatavana kinnipidamisest 05.05.2014. Iseloomustuse kohaselt on Z.K ́i kriminaalkorras karistatud 9-l korral, vanglakaristust kannab 5 viiendat korda. Lisaks väärteokorras karistatud 21 korda. Isiku kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Isik käitub impulsiivselt, ei mõtle tagajärgedele, lähtub oma vajadustest. Isik on läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib Z.K elama asuda vanemate juurde . Vanemad on nõus teda igati toetama. Omandanud madruse ning mehaaniku kutse, samuti elektri-gaasikeevitaja kutse; B, C, E autojuhiload. Vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht puudub. Maksmata nõudeid K -raha andmetel on 996,94 eurot, mida isik tasub olemasolevatest sissetulekutest. Isik on pannud toime

varguse, varastas tööandjalt kütust, kuna väidetavalt tööandja ei maksnud palka ära ja isiku sõnul ei saanud ta muidu töölt koju minna. Lähtuvalt eeltoodust võib isik panna tulevikus toime kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isiku korduvkuriteod ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine, näitab, et ta pooldab riskeerivat elustiili, riskeerib nii enda kui teiste eludega ega hooli ta gajärgedest. Kuritegusid toime pannud alkoholijoobes ja alkoholijoobes kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. Tunnistab probleemi, kuid pisendab probleemide tõsidust. Kriminaalhooldusel läbinud sotsiaalprogrammi ning saanud alkoholiravi, kuid pani 08.12.2010 toime uue kuriteo alkoholijoobes, millega rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi katseajal. Ei ole välistatud, et vabanedes võib isik jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist. Alkoholijoobes võib kaotada enesekontrolli, käituda agressiivselt. Kordab oma vigu, ei suuda varasematest kogemustest õppida. Probleemide äratundmisvõime väike, oma tegevuste tagajärgede hindamisel lähtub eelkõige enda heaolust. On olemas tuleviku eesmärgid – pere ja töötamine, samas on isikul olnud varasemalt kindel töökoht ja perekond, kuid siiski pani toime uusi rikkumisi. Suhtlemisoskused väga head, oskab suurepäraselt esitada põhjendusi ja väiteid oma tegude kohta, mis pole alati olnud kõige õigemad. Korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 30% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 36%. Viru Vangla toetab Z.K ́i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Prokuratuuri seisukoht. 04.02.2015 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur oli kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Z.K varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt peamiselt KarS § 424 ning KarS § 329 järgi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksa korda, vangistuses viibib viiendat korda. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlike kuritegusid, st ta on rikkunud katseaja tingimusi kõige raskemal. Ta ei suutnud pärast kohtulahendite kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Kinnipeetav pani kuriteo toime ajal, mil ta oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud ja viibis katseajal. Käesolevad kuriteod pani Z.K toime vahetult pärast Viru Maakohtu 15.04.2011 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna Z.K on näidanud oma varasema käitumisega, et süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldased meetmed, mis hoiavad ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Z.K vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses.