Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
11. märts 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-09-13864
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Andres Sarapuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ANDRES SARAPUU, isikukood 37810316019, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 31.03.2009 ja lõpp 31.03.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 26.02.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta ANDRES SARAPUU vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Andres Sarapuult menetluskuluna riigituludesse 70,80 eurot kaitsetasu adv. Heiki Kuninga poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kasuks 70,80 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Heiki Kuninga poolt süüdimõistetu Andres Sarapuu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Andres Sarapuule, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Sarapuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andres Sarapuu on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 31.05.2010 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks on mõistetud vangistus 7 aastat. Karistuse kandmise alguseks loeti 31.03.2009. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ning reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude laad on jäänud samaks, arvestades sellega, et eelmine ja praegune kuritegu on narkootikumide suures koguses käitlemine. Arvestades varasemaid kuritegusid on vägivaldsuse aste vähenenud. Käitumine on sarnane varasemaga. Kõik kuriteod on sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis on ka soodusteguriks. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Andres Sarapuu taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav teatas, et on pikalt oma tegude üle mõelnud ning aru saanud, et sellist elu ei saa enam elada. Isik on läbinud kõik programmid ja lõpetanud koolid. Isik soovib oma poegadele näidata teistsugust eeskuju. Isiku sõnul oskab ta nüüd teiste inimeste nõuandeid kuulata. Kinnipeetav teatas, et tal tuleb terve elu narkootikumidega võidelda, otsida tuge ja ravi. Prokurör Andres Sarapuu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arv ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral (mh narkokuriteo eest). Reaalses vangistuses viibib ta neljandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Vaatamata sellele ei teinud ta varasematest karistustest mingeid järeldusi. Vastupidi, ta pani toime uue rahvatervisevastase kuriteo ja seda kasu saamise eesmärgil. Toimepandud I astme rahvatervisevastase kuritegude tehiolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Süüdimõistetu kuritegulik tegevus ohustas paljude inimeste tervist ja elu. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, ei täida üldjuhul narkokuritegude puhul süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine vangistusest oma eesmärki. Isik kannab karistust korduva narkokuriteo eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel
määral ära kandmises. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav kuni karistusaja lõpuni (31.03.2016) suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kaitsja palus kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada. Isik on oma hinnanguid muutnud ning aru saanud, et ta vajab nõuandeid ja sotsiaalprogramme. Kaitsja selgitas, et narkootikumide tarvitamise tingis suhtlusringkond. Nüüd isik väldib endist suhtlusringkonda ega ole 7 aastat narkootikume tarvitanud. Isikul on olemas ka töökoht. Vangla iseloomustuses kaitsja hinnangul midagi negatiivset ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 27%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 30%. Ohustatud on eelkõige ühiskond tervikuna, kuid ka vara omavad isikud. Oht seisneb narkootikumide vahendamises ning selle läbi rahva tervise kahjustamises ning varalise kahju tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on materiaalsed raskused ning isik jätkab narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetav on toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil kuritegusid. Vangla materjalidest nähtuvalt on isikul puudulik seaduskuulekas toimetulekuoskus. Isik elatus vabaduses ebaseaduslikust tulust. K-Raha andmetel on isikul tasumata võlanõudeid 5 737,33 eurot. Kuigi isik arvab, et tal on vabaduses võimalik kohe tööle asuda, puudub tal ametlik garantiikiri. Kohus leiab, et isik võib sattuda majanduslikesse raskustesse ning asuda seetõttu taas kuritegelikul teel raha teenima. Isiku elustiili tuleb pidada riskeerivaks ja hoolimatuks, kuivõrd teda on lühikese aja jooksul korduvalt karistatud. Isiku negatiivsele suhtumisele ühiskonna reeglitesse viitavad korduv karistatus nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Samuti on isik varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kohtu hinnangul on isiku poolt toime pandud kuritegu sedavõrd raske, et tema vabastamine ligikaudu 1 aasta enne talle määratud karistusaja lõppu oleks ennatlik. Vangla materjalide kohaselt on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Isik on ise ka ebakindel selles, et ta suudab hoiduda narkootikumide tarvitamisest. Kuigi isik ei ole pikka aega narkootikume tarvitanud, ei ole välistatud, et tagasilöökide korral ei pöördu ta taas narkootikumide juurde. Vangla hinnangul ei ole isik võimeline probleeme sihipäraselt lahendama, toimetuleku oskus on puudulik.
Isikul on vangistuses kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2015 kohtumääruse
Jätta Viru Maakohtu 11. märtsi 2015 määrus muutmata.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumide tõttu jätta Andres Sarapuu kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuninga määruskaebus menetlusse võtmata. Kohtumäärus jõustus 12. mail 2015. a Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.