Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
15.01.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-09-13864
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Andres SARAPUU vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Andres SARAPUU sünd. 31.10.1978, isikukood 37810316019, xxx Karistuse kandmise algus 31.03.2009 ja lõpp 31.03.2016 Jätta Andres SARAPUU vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Süüdimõistetu
Asjaolud Viru Vangla esitas 29.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Andres Sarapuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andres Sarapuu on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 31.05.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 7 aastat alates 31.03.2009. Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2010 otsusega mõisteti Andres Sarapuule KarS §184 lg.2 p.1, 2 järgi karistuseks 6 aastat vangistust. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, vägivaldsuse aste on vähenenud. Kõik kuriteod on sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav õpib alates xxx koka erialal ja paikneb avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid xxx, töötas sise- ja väliskoristajana ning osales B-kategooria mootorsõidukijuhi koolitusel. 05.08.2013 toimus kinnipeetaval lühiajaline väljasõit xxx seoses vanemate korteri enda nimele vormistamisega ning alates 06.10.2013 on kinnipeetaval lubatud osaleda väljaspool vanglat asuva xxx xxx
koguduse jumalateenistustel. Kinnipeetaval on 10-klassiline vanglas omandatud haridus, eriala puudub. Vabaduses on kinnipeetav viibinud lühikest aega, töökogemus puudub. Käesoleval ajal kinnipeetav ei tööta ja õpib. Kuriteod on kinnipeetava poolt toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ning sellest tulenevalt puudub tal seaduskuulekas toimetulekuoskus. Kinnipeetav elatus peamiselt ebaseaduslikul teel saadud tulust. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid 6143,36 €, vabanemisfondis on 52,67 €. Kinnipeetava vanemad on surnud, noorema vennaga kinnipeetav ei suhtle. Kahest kooselust on kinnipeetaval 2 poega, kellest üks elab hooldusperes ja teine xxx. Kinnipeetav ei tunnista mõjutatavust, kuid tahab silma paista. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulusid kriminaalse mõtteviisiga isikud. Korduvad karistused lühikese aja jooksul viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kinnipeetav on narkootikume tarvitanud igapäevaselt alates 2005, kinnipeetaval on diagnoositud sõltuvus. Tulevikus tarbimise osas on kinnipeetav ebakindel. Kinnipeetav on kasutanud vägivalda eesmärkide saavutamiseks. Kinnipeetav ei ole võimeline probleeme lahendama sihipäraselt, otsib kiireid tulemusi, läheb kergema vastupanu teed. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava isikut tõendav dokument kehtib kuni 25.02.2014. Lähedastest on kinnipeetaval vend ja 2 alaealist last, kuid nende kontaktandmeid kinnipeetav ei esitanud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama kutsehariduskeskusesse, kuna soovib jätkata õpinguid. Telefonivestlusest haldusosakonna juhataja selgus, et kinnipeetaval on võimalik õpingute ajal elada nende kooli ühiselamus. Kui tekivad probleemid õpingutega, arvatakse kinnipeetav koolist ja ühiselamust välja. Ühiselamu eest peab õpilane maksma igakuiselt 25 – 30 €. Kinnipeetava surnud vanematele kuulub korter Võhmas, kinnipeetav on hakanud tegelema korteri enda nimele saamisega, kuid korteril on suured võlad (7000 €) ja elektrivõlg, mille pärast on elekter korterist välja lülitatud. Kinnipeetaval puuduvad vabaduses inimesed, kes oleks valmis teda materiaalselt ja moraalselt toetama.
Maakohtu istung Kinnipeetav Andres Sarapuu taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et tal on tegelikult vabanemise korral elu raske, kuid sellist elu, nagu ta elas varem, ta ka ei soovi enam. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,
samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda, reaalset vangistust kannab juba neljandat korda. Korduvkaristatus näitab, et kinnipeetav ei suuda oma varasematest karistustest mingeid järeldusi enda jaoks teha ning jätkab kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske rahvatervisevastase I astme süüteo toimepanemise eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et kinnipeetavat on ka varem narkokuriteo eest karistatud. Viru Vangla iseloomustuse kriminaalhoolduse nõudeid.
kohaselt
on
kinnipeetav
varem
rikkunud
Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus selles osas, et seekord on kinnipeetav suuteline katseaja läbima nõuetekohaselt. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval võimalik vabanemise korral asuda elama kutsehariduskeskuse ühiselamusse. Tegemist on elamispinnaga, mis on võimaldatud isikutele kutsehariduskeskuses õppimise ajaks ning mille eest tuleb õpilasel igal kuul tasuda kuni 30 €. Maakohus leiab, et selline elamispind ei ole alaline ja kindel KarS §75 lg.1 p.1 mõttes ja elamine ühiselamus ei soodusta katseajal resotsialiseerumist ühiskonda. Maakohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et kinnipeetaval puudub üldse vabaduses sotsiaalne toetav lähivõrgustik. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemise korral tagatud töökoht, kuna kinnipeetav soovib jätkata õpinguid kutsehariduskeskuses. Asja materjalides puuduvad ja kinnipeetav ei selgitanud ka maakohtu istungil asjaolu, millistest vahenditest kavatseb ta õpingute ajal ennast üleval pidada ja tasuda ka muuhulgas ühiselamu eest. Kinnipeetaval on suured tasumata rahalised kohustused. Majanduslikud raskused ja legaalse regulaarse sissetuleku puudumine võib suurendada uute kuritegude toimepanemise riske. Maakohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus ja ta on enne vangistust tarvitanud narkootikume igapäevaselt, mistõttu on olemas risk, et narkootikumide hankimiseks vahendite saamiseks paneb ta toime uued kuriteod. Sotsiaalprogrammide läbimise vanglas ning koristajana samas töötamise loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Narkokuriteod on selline kuriteo liik, mille vastu võitlemine on enamikes riikides seatud prioriteediks ning narkokuriteo sooritanute, muuhulgas korduvalt narkokuriteo sooritanute, vabastamine vanglast ei saa üldjuhul olla põhjendatud ja tolereeritud. Eeldada tuleb, et narkokuriteo sooritanud isikud kannavad oma karistuse täielikult ära vangistusena. Karistuse lõpuni ärakandmine vanglas on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest e randiks. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina.
Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.