Kohtulahend

Tartu Vangla edastas 31.12.2014.a kohtule materjalid Deniss Barantšukovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Kohus pidas kohtuistungi 05.02.2015.a. Süüdimõistetu Deniss Barantšukov käitus istungil ebakorrektselt ja esitas oma seisukohti röökides. Deniss Barantšukov avaldas, et talle ei ole tutvustatud arutatava kriminaalasja materjale ning ta soovib nendega tutvuda. Prokurör leidis, et kuivõrd arutatakse Deniss Barantšukovi asja, siis ta kahtlemata peaks teadma, mida arutatakse. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et anda kinnipeetavale võimaluse tutvuda asja materjalidega. Kohus edastas kinnipeetava isikliku toimiku Tartu Vanglale vajalike materjalide tutvustamiseks. Kohus määras uueks istungi ajaks 04.03.2015.a. Istungil käitus Deniss Barantšukov lugupidamatult. Deniss Barantšukov avaldas rahulolematust talle tutvumiseks saadetud dokumentide üle, kuna talle ei ole tutvustatud kõiki materjale, saadetud tõlge on koostatud üldistatult ja lühidalt. Kohus selgitas, et materjalid, mis kohus saatis on piisavad selleks, et asja saaks arutada. Muude Deniss Barantšukovi taotluste osas võtab kohus seisukoha tehtavas kohtulahendis. Deniss Barantšukov kahtles ka menetluse seaduslikkuses. Deniss Barantšukov avaldas, et tal puudub vabanemise korral elu-, töökoht ja sissetulek. Deniss Barantšukov leiab, et tal on parem jääda vanglasse, kus saab meditsiinilist kontrolli, sööki ja elamist. Võimalikuks peab ta ka uue kuriteo sooritamist, et vanglasse sattuda, kui tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli. Süüdimõistetu lahkus kohtuistungilt omavoliliselt. Prokuröri hinnangul on Deniss Barantšukov isik, kes vajab karistusjärgset käitumiskontrolli. Deniss Barantšukov on küll läbinud programme, kuid kohtus suheldes jättis mulje, et tema käitumine ja mõtlemine on sellised, et ta ei suuda neid kontrollida, kaotab enesevalitsuse, on äärmiselt impulsiivne. On alust arvata, et kaaskodanikud võivad olla ohus. Materjalidest on näha, et isikul on elukohta valida mitme koha vahel. Käitumiskontrolli jooksul tuleks panna kohustus mitte tarvitada narkootikume ja alkoholi. Tervislikku seisundit arvesse võttes ei saaks panna kohustust tööle asuda. Prokurör leiab, et vajalik on panna kohustus mitte suhelda kriminaalkorras isikutega. Prokuröri hinnangul on kriminaalhooldaja tugi ja käitumiskontroll olulised, et järgmisi kuritegusid ära hoida.

KOHTU SEISUKOHT

allutatakse ühiskonnale ohtlik korduvuskurjategija kriminaalhooldusele, tema üle teostatakse järelevalvet ja tehakse tööd, et isiku suhtes esinevaid kuriteoriske maksimaalselt maandada, eesmärgiga välistada isiku poolt jätkuvate kuritegude toimepanemine. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul vastavalt KarS § 871 lg 1 p-le 3 hinnata kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Seega ei tule kohtul hinnata kuritegu, mille eest kinnipeetav vangistust kannab ja otsustada talle täiendava karistuse mõistmine, vaid kõiki KarS § 871 lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis. Hindamise tulemusena peab kohus asuma seisukohale, kas isiku suhtes esineb tõenäoline oht, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist ning kas isikust lähtuv oht on sedavõrd suur, et ühiskonna turvatunde tagamiseks on vajalik piirata isiku põhiõigusi. Isiku põhiõiguste piiramise põhiseaduslik alus tuleneb PS §-st 11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et karistusjärgse käitumiskontrolli instituut KarS § 871 ei ole vastuolus PS § 23 lg-ga 3 ja Deniss Barantšukovi taotlus menetluse lõpetamiseks põhjendamatu.

Barantšukov karistust suures koguses narkootilise aine käitlemise eest isiku poolt, kes on sarnase kuriteo juba varem toime pannud. Narkootikumide (fentanüül ja kokaiin) käitlemisega hakkas Deniss Barantšukov tegelema üsna pea pärast viimase karistuse kandmiselt vabanemist (aprillis 2010. a vabanes, narkootikume omandas märtsis 2011. a ja jaanuaris 2012. a). Deniss Barantšukovi varasemast elukäigust nähtuvalt on teda karistatud samaliigiliste kuritegude eest eriliigiliste karistustega. Deniss Barantšukovi on varasemalt karistatud peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, aga ka karistuse kandmise ajal arsti ettekirjutuseta 3metüülfentanüüli ja amfetamiini tarvitamise eest. Käesoleval ajal kannab Deniss Barantšukov karistust suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest, s.o fentanüüli omandamise, valdamise ja edasiandmise eest ning kokaiini omandamise ja valdamise eest. Deniss Barantšukovile on varasemalt antud võimalust kanda karistust vabaduses, kuid see ei ole mõjutanud Deniss Barantšukovi õiguskuulekale teele. Samuti ei ole Deniss Barantšukovile vajalikku mõju avaldanud ka vabaduskaotuslikud karistused. Veelgi enam, Deniss Barantšukov on varasemalt jätkanud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal, tarvitades ilma arsti ettekirjutuseta Murru Vanglas 3-metüülfentanüüli ja amfetamiini. Kuritegude toimepanemise ajenditeks on olnud materiaalse kasu saamine või sõltuvus narkootikumidest. Uimastisõltuvus on tugevalt mõjutanud Deniss Barantšukovi kuritegelikku käitumist ja väärtushinnanguid. Vangla materjalide kohaselt alustas ta narkootikumide tarvitamist 15. aastaselt mooni ja kanepiga. Sellele järgnevalt on väidetavalt proovinud ecstasyt, amfetamiini, efedriini, fentanüüli, metadooni ja kokaiini. Vangistusele eelneval perioodil süstis Deniss Barantšukov 3 korda päevas fentanüüli, kokaiini tarvitamine oli pigem juhuslik. 2011. a on Deniss Barantšukov viibinud võõrutusravil Wismaris. Vangla hinnangul väljendab Deniss Barantšukov motivatsiooni tegeleda narkosõltuvusega.

põhjendatud. Siinjuures peab kohus oluliseks arvesse võtta Deniss Barantšukovi tervislikku seisundit (kohtuistungil osundas Deniss Barantšukov, et tema kõrgendatud hääletoon on tingitud tema tervislikust seisundist). Deniss Barantšukovi suhtes koostatud rehalibilitatsiooniplaani kohaselt on Deniss Barantšukovi toimetulek raskendatud, ta on emotsionaalselt ebastabiilne, esineb kiiret ärritumist, impulsiivset käitumist, on tundlik keskkonnamuutustele ja ärritub tugevalt uutes olukordades, võõraste inimestega suhtlemisel. Sellest tulenevalt vajab Deniss Barantšukov psühholoogilist nõustamist ja teraapiat ärevuse ning depressiooniga toimetulekuks jne. Vaatamata sellele, et Deniss Barantšukovi tervisliku seisundi tõttu on ta impulsiivne ja kergesti ärrituv, ei ole Deniss Barantšukovil oma agressiivsusele kalduva käitumise tõttu karistuse kandmise ajal probleeme olnud (st ei ole määratud distsiplinaarkaristusi). Sellest järeldab kohus, et kui Deniss Barantšukov saab vajalikku ravi ja rehabilitatsiooniteenuseid väljaspool vanglat, on tal võimalik tavasituatsioonis oma käitumist ja tegutsemist kontrollida ning tema sellisest seisundist kõrvalistele isikutele ohtu ei tulene. Kohus peab oluliseks siinkohal rõhutada, et kuriteod, mille eest Deniss Barantšukov süüdi on mõistetud ei ole vägivaldsed (v.a röövimine, milles on Deniss Barantšukov süüdi mõistetud Ida-Viru Maakohtu 28.10.2003. a otsusega ja huligaansus, milles on Deniss Barantšukov süüdi mõistetud Ida-Viru Maakohtu 12.12.1996. a otsusega). Seega puuduvad kohtu arvates osundused sellele, et Deniss Barantšukovi impulsiivse ja ettearvamatu käitumise tõttu oleks ohutatud teiste inimeste elu ja tervis. Puutuvalt Deniss Barantšukovist lähtuvast ohtlikkusest, peab kohus oluliseks osundada, et Deniss Barantšukovi elukäigust nähtuvalt on ta peamiselt käidelnud narkootilisi aineid enda tarbeks – tarvitades ilma ettekirjutuseta, omandades fentanüüli ja kokaiini – Deniss Barantšukov on süüdi mõistetud ühes episoodis, kus ta on narkootilisi aineid edasi andnud. Varavastaseid kuritegusid Deniss Barantšukov pärast Ida-Viru Maakohtu 28.10.2003. a otsust toime pannud ei ole.

kandmise ajal aktiivselt tegelenud oma sõltuvuskäitumisega. Rehabilitatsiooniplaani kohaselt on Deniss Barantšukov plaani koostamise ajal saanud asendusravi metadooniga. Lisaks on Deniss Barantšukov ise kinnitanud, et tal on jätkuvalt soov enda sõltuvuskäitumisega tegeleda vabaduses. Sellest tulenevalt ei ole kohtu arvates Deniss Barantšukovi poolt lähtuv ohtlikkus ühiskonnale sedavõrd suur, et õigustaks tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.