Tartu Maakohtu 27. augusti 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Deniss Barantšukovi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 17.12.2012 otsusega mõisteti Deniss Barantšukov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust. Karistusaja algus 23.01.2012 ja lõpp 23.03.2015.
2.Tartu Maakohtu 27.08.2014 määrusega jäeti D. Barantšukov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus arvestas, et kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, on kandnud karistusena ka reaalset vangistust. D. Barantšukov kannab karistust suures koguses narkootilise aine käitlemise eest isikuna, kes on sarnase kuriteo juba varem toime pannud. Maakohtu hinnangul on oluliseks ka asjaolu, et narkootikumide käitlemisega hakkas D. Barantšukov tegelema üsna pea pärast viimase karistuse kandmiselt vabanemist – aprillis 2010. a vabanes, narkootikume omandas märtsis 2011 ja jaanuaris 2012.
2.2.Samuti leidis maakohus, et D. Barantšukovi on varasemalt karistatud samaliigiliste kuritegude eest eriliigiliste karistustega, samuti on talle antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid see ei ole D. Barantšukovi käitumist õiguskuulekale teele juhtinud. Veelgi enam, D. Barantšukov on varasemalt jätkanud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal, tarvitades ilma arsti ettekirjutuseta Murru Vanglas 3-metüülfentanüüli ja amfetamiini. D. Barantšukovi poolt kuritegude toimepanemise ajenditeks on olnud materiaalse kasu saamine või sõltuvus narkootikumidest.
2.3.Maakohus luges positiivseks D. Barantšukovi poolt täitmiskava hoolika täitmise ning programmides aktiivse osalemise. Samuti märkis maakohus positiivsena asjaolu, et kinnipeetaval puuduvad võlgnevused ning talle on vabanemisfondi raha kogunenud. D. Barantšukovile on vabanemisel garanteeritud ka töökoht XXX OÜ-s, töötasuga 500 eurot kuus. Seega on D. Barantšukovil vabanemisel kindel elukoht kui ka regulaarne sissetulek kindla töökoha olemasolu tõttu. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head, samas ei veennud nimetatud asjaolud maakohut selles, et sellel korral ei ilmne D. Barantšukovil tagasilanguse perioode. Maakohus märkis, et D. Barantšukov on ikkagi pikaajaline narkootikumide tarvitaja, mistõttu lõplik loobumine ei saa olema lihtne. Seda kinnitas maakohtu hinnangul ka fakt, et D. Barantšukov on ka varasema vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega, kuid siiski vabaduses tekkinud probleemide korral ikka alustanud uuesti narkootikumide tarvitamist.
2.4.Kõike eeltoodut koos hinnates leidis maakohus, et D. Barantšukovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud positiivne ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. Maakohtu hinnangul ei võimalda D. Barantšukovi ennetähtaegset vabastamist tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema isik.
3.Tartu Maakohtu 27.08.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Barantšukov, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 27.08.2014 määruse ja vabastada D. Barantšukov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kaebuse esitaja kohaselt hindas maakohus kinnipeetava positiivseid külgi valesti, mis tingis ebaõige otsuse tegemise ning D. Barantšukovi tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise. D. Barantšukovi selgituse kohaselt ei arvestanud maakohus seda, et 17.12.12. sõlmiti Harju maakohtus kokkulepe, mille üheks tingimuseks oli D. Barantšukovi ennetähtaegne vabanemine. Kinnipeetav leiab, et on kõik kokkuleppetingimused täitnud, mistõttu lõi ka tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve kohaldamisega 4 kuuks.
3.2.Samuti ei nõustu D. Barantšukov sellega, et tal võivad uuesti tekkida probleemid, mis viivad tagasi narkootikumide tarvitamiseni. Kinnipeetav märgib, et esitas kohtule tõendi MTÜ „Aidsi tugikeskus“ juhatajalt, millest nähtuvalt on olemas kõik alused, et D. Barantšukov ei hakkaks enam narkootikume tarvitama. Kinnipeetav märgib, et probleemide tekkimise korral saab ta alati nimetatud keskusest igasuguse abi tasuta. Samuti märgib D. Barantšukov, et kavatseb vabastamisel külastada gruppi Anonüümsed Narkomaanid, et saada toetust ja motivatsiooni.
3.3.Samuti taotleb süüdimõistetu maakohtu määrusega väljamõistetud 144 euro KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda jätmist.
4.D. Barantšukov esitas määruskaebusele 07.09.2014 täienduse, mille kohaselt on kohus ebaõigesti hinnanud negatiivseid ja positiivseid tagajärgi, mis tooksid kaasa tema ennetähtaegse vabastamise. -2-
Kaebuse esitaja märgib, et on käesoleva vangistuse jooksul teinud kõik endast oleneva, et tal oleks edaspidi võimalik narkootikumide mitte tarvitada. Samuti leiab kinnipeetav, et tema edasine viibimine vanglas ei muuda tema olukorda vabanedes paremaks, vaid pigem halvemaks. Kaebuse esitaja märgib, et elektrooniline valve aitaks tal sammhaaval eluga harjuda. Kinnipeetav mõistab, et tema eelnevad teod on olnud väärad ning neid ei ole võimalik olematuks teha. D. Barantšukov märgib, et vabanedes tingimisi ennetähtaega on väga ebatõenäoline, et ta uue kuriteo toime paneb – seega ei saa ühiskond enam ohustatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et D. Barantšukovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine, sh elektroonilise järelevalve alla, ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu D. Barantšukovi määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja D. Barantšukovi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta D. Barantšukov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo asjaoludele, iseloomule, varasemale elukäigule ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
7.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et D. Barantšukov on osalenud eesti keele motivatsioonikursustel vahistatutele, lõpetanud 12 klassi ja omandanud keskhariduse, läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu, millest võttis aktiivselt osa, osalenud riigikeele õppes A2 ja B1 tasemel, osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel ning 12 sotsiaalprogrammis ja sõltuvusteemalistel loengutel.
8.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et D. Barantšukovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu esitatud vabastamist toetavad asjaolud.
9.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt on maakohus kinnipeetava positiivseid külgi vääralt hinnanud. Maakohus on oma määruses tuginenud nii kinnipeetava positiivsele käitumisele vangistuses kui ka vabanemisel olemasolevale elu- ja töökohale, kuid siiski nentinud, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles vabastamist toetavad ning kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud.
10.Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oleks süüdimõistetu vabastamine ennatlik, sest süüdimõistetut on varasemalt kriminaalkorras karistatud kokku üheteistkümnel korral ning reaalset vanglakaristust kannab D. Barantšukov kolmandat korda. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et käesoleva kuriteo pani isik toime juba ligikaudu aasta pärast varasemalt mõistetud karistuse kandmisest vabanemist. Lisaks eeltoodud isiku kriminogeenset käitumist iseloomustavatele asjaoludele on käesoleval hetkel tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel kindlasti kaalukad isiku poolt toime pandud kuriteo raskusaste ja selle iseloom. Siinkohal nõustub ringkonnakohus ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa D. Barantšukovil, kui pikaajalisel narkootikumide tarvitajal lõplik loobumine lihtne olema. Samuti tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvestada kinnipeetava ohtlikkust ühiskonnale ning asjaolu, et uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise oht sama perioodi jooksul on 59%. -3-
11.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. D. Barantšukovi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus D. Barantšukovi kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et D. Barantšukovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui rahvatervisevastaste süütegude toimepanija vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
12.Seoses menetluskulude riigi kanda jätmise taotlusega märgib ringkonnakohus, et maakohus on osa riigi õigusabi kuludest juba riigi kanda jätnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on arvestades D. Barantšukovi rahalist olukorda, jätnud põhjendatult 144 eurot kinnipeetava ning 61,44 eurot, s.o osa neist kuludest riigi kanda. Ringkonnakohus märgib veel, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt kohus võib jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning kaalumisele ei kuulugi seega taotlus kõigi süüdimõistetult väljamõistetavate menetluskulude riigi kanda jätmiseks.
13.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu D. Barantšukovi määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
-4-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.