lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-6679/28

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 26.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-6679/28
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
26.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1345
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-6679/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja17.12.20121-12-6679/36Tartu Ringkonnakohus15.10.20131-12-6679/99Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja27.08.20141-12-6679/106Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium19.09.20141-12-6679/126Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja09.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr. 1-12-6679

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

MÄÄRUS

26.septembril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Natalja Tselikova sekretär Merliin Kelk juuresolekul kaitsja Marina Valge osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Deniss Barantšukovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega,

leidis:

Deniss Barantšukov tunnistati Harju Maakohtu 17.detsembri 2012.a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust alates 23.jaanuarist 2012.a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 06.märtsil 2013.a. Deniss Barantšukovi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 23.märtsil 2015.a. Deniss Barantšukovi on varem kriminaalkorras karistatud:

1.Ida-Viru Maakohtu 06.märtsi 1995.a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga;
2.Narva Linnakohtu 11.novembri 1996.a otsusega KrK § 140 lg 2 p 2, 3 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust;
3.Ida-Viru Maakohtu 12.detsembri 1996.a otsusega KrK § 195 lg 2 alusel 1-aastase vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust;
4.Kohtla-Järve Linnakohtu 27.mai 1997.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1aastase vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud vabadusekaotust, mille hulka arvati eelvangistus ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 14 päeva vabadusekaotust;
5.Ida-Viru Maakohtu 20.detsembri 2000.a otsusega KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 6-kuulise vabadusekaotusega;
6.Kohtla-Järve Linnakohtu 03.mai 2002.a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1aastase vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga;
7.Kohtla-Järve Linnakohtu 19.septembri 2002.a otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 3 alusel 4aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud 14 päeva vangistust;
8.Ida-Viru Maakohtu 27.veebrusri 2003.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 140 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mis liideti KarS § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust;
9.Ida-Viru Maakohtu 28.oktoobri 2003.a otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 3, 4, § 197 lg 2 p 2, 3, § 140 lg 2 p 1, 2, 3, 31, 4 ja § 207 lg 1 alusel 4-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud vangistust, millele liideti KarS § 65 lg 1 ja lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata vangistus ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust;
10.Harju maakohtu 08.juuli 2008.a otsusega KarS § 331 alusel 2-kuulise vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 17 päeva vangistust. Deniss Barantšukovi on karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Deniss Barantšukovil uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 56% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 61%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel on Deniss Barantšukovill olemas kindel elukoht ja lähedaste igakülgne toetus. Samuti vastab tema vabastamisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja olemas on vajalikud nõusolekud. Kriminaalhooldaja arvamusel on süüdimõistetul juba välja kujunenud kuritegelik käitumine. Deniss Barantšukov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on nõus täitma kõiki sellega kaasnevaid tingimusi. Süüdimõistetu sõnul soovib ta elada edaspidiselt seadusekuulekalt ning hoida eelmale narkootikumidest ja ka endistest kriminaalse taustaga tuttavatest. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Deniss Barantšukov ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Denis Barantšukovi puhul on positiivne, et vabanedes on tal olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja täidetud on muud seadusest tulenevad tingimused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Tal on lähedased isikud, kes teda on valmis toetama. Samuti võimalik garanteeritud töökoht. Samuti on positiivne, et vangistusest puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. On õppinud ja osalenud programmides. Samas peab ennetähtaegse vabastamise arutamisel kohus arvestama, et Denis Barantšukovi on kriminaalkorras karistatud juba kokku 11 korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Tema suhtes on mõistetud vangistust jäetud ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata. Sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist korduvalt jätkanud. Seega on ilmne, et varasemalt mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Materjalide põhjal tuleb Denis Barantšukovi peamiseks kuritegeliku käitumise mõjuteguriks lugeda sõltuvusprobleeme. Kuigi materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu vangistuses oma sõltuvusprobleemidega juba tegelenud ning enda sõnul ei soovi narkootikumide tarvitamist vabanedes enam jätkata, siis on kohtul alust kahelda, kas ta seda ka tegelikult teha suudab. Eelkõige arvestab kohus seejuures süüdimõistetu varasemate sõltuvusharjumuste kestvust ja ulatust. Sellisel juhul nõuab uimastitest loobumine temalt ilmselt väga palju tahtejõudu, pikaajalisemat võõrustusaega ning lisaks sellele ka kõrvalist toetust ja abi. On ilmne, et Denis Barantšukovi tutvusringkond võib koosneda suuresti kas kriminaalse taustaga või uimastitega seotud isikutest. Seetõttu leiab kohtunik, et Denis Barantšukovile oleks kasulikum pikaemaajalisem piiratud tingimustes viibimine, et tagada seega ka pikem võõrdumine narkootikumidest, võimaldades ka oma sõltuvusprobleemiga edasi tegelemist ja kindlustades seeläbi motivatsiooni vabaduses narkootikumidest täiel määral hoidumiseks. Arvestades varasemat korduvat karistatust ja pikemaaegset ärakantud vangistust, mis ei olnud Denis Barantšukovile mõju positiivselt avaldanud, siis ei ole alust arvata, et käesolev, oluliselt lühemalt ärakantud vangistus, oleks suutnud talle piisavalt mõjunud. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Denis Barantšukovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning oleks käesoleval juhul liigselt ennatlik. Arvestades süüdimõistetu varasemat korduvat karistatust, katseaja ebaõnnestumist ja pikaaegset tõsist uimastisõltuvust ei ole kohtul tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt pikaaegse katseaja jooksul kriminaalhooldusnõudeid ja kohustusi täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist, eriti veel selle esmast võimalust - elektroonilise valve kohaldamist, ei saa käsitleda seadusest tuleneva reeglina kõigi süüdimõistetute puhul. Seda saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigipoolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud ja on näidanud üles piisavat motivatsiooni enda muutmiseks. Denis Barantšukovi puhul, arvestades tema kuritegelikku staaži, võib väita, et tegemist on isikuga, kes on omandanud kuritegeliku käitumismaneeri ja võtnud omaks sealsed tõekspidamised. Tema positiivsesse muutumisse ja paranemisse on raske uskuda. Samuti ei vääri ta oma varasema korduva kriminaalse käitumise poolest riigipoolset vastutulekut, et anda võimalus karistuse kandmist jätkata vabaduses. Seega Denis Barantšukovi puhul ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ka põhjendatud. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus

määras:

Jätta vabastamata Deniss Barantšukov (IK 37907222229) temale Harju Maakohtu 17.detsembri 2012.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KrMS § 180 alusel välja mõista Denis Barantšukovilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot. Määrata, et Denis Barantšukovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa kolme (3) kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad süüdimõistetule täitekulud. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.