lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-752/39

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-752/39
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
05.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1133
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-752/22Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja28.05.20141-14-752/33Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja09.02.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-752

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 9. veebruari 2015 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu B.Z, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 28.05.2014 otsusega tunnistati B.Z süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades jäi tema karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 3 kuud 23 päeva vangistust. Karistusaeg algas 12.05.2014 ja lõpeb 04.09.2015.
2.Tartu Maakohtu 09.02.2015 määrusega jäeti B.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruse seisukohad oli järgmised. 2.1 B.Z-i kuriteod on valdavalt varavastased ning sooritatud tingituna narkosõltuvusest. Süüdimõistetu on kuritegelikul teel hankinud sissetulekut, et selle eest narkootikume soetada. Ta on püüdnud sõltuvusest vabaneda. 2010 talvel sai ta metadooniravi Wismari Haiglas ning 2012. aastal viibis tuttavate soovitusel ühe kuu Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuses, kuid lahkus sealt. Asjaolu, et B.Z on ravi katkestanud ning ei ole motiveeritud probleemiga tegelema, näitab, et ta ei ole teadvustanud narkootikumide ja kuritegeliku käitumise vahelist seost, ta ei ole valmis oma elu muutma ja edaspidiselt seaduskuulekalt elama. Ka kinnipeetava vangistusaegne käitumine

kinnitab eelnevat. B.Z on uimastisõltlane ning paikneb Tartu Vangla esimeses üksuses. Alates 06.08.2014 on ta sektsioonis, kuhu pannakse kinnipeetavad, kes on rehabilitatsiooniks vähe motiveeritud. B.Z-ile vanglas koostatud individuaalse täitmiskava kohaselt on talle ette nähtud vestlused sõltuvusprobleemide teadvustamise eesmärgil, samuti sõltuvusainete töövihikute täitmine ja analüüs ning töögruppides osalemine, riigikeele õppimine ja sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimine. Loetletud eesmärkide saavutamiseks ei ole kinnipeetav teinud midagi. Süüdimõistetu põhjendas kohtus, et ta ei saa programmides osaleda kaaskinnipeetavate suhtumise tõttu. Kohtu hinnangul on tegemist otsitud põhjendusega. Tahe muutuda peaks tulenema eelkõige süüdimõistetust enesest ja ka istungil antud selgitustest on näha, et B.Z otsib oma tegemata jätmistele vabandusi teiste käitumisest ja süüdistab enda rikkumistes ametnikke, kes neid justkui esile kutsuvad. B.Z on üks kehtiv distsiplinaarkaristus 25.11.2014. Karistuseks on määratud 10 päeva kartserit korduvalt vanglaametniku seaduslikele korraldusele allumata jätmise eest. Kohus leidis, et isik, kes ei suuda range järelevalve tingimustes kehtestatud reeglitest kinni pidada ega analüüsida enda käitumise põhjuseid ja sellele järgnevaid tagajärgi, ei ole ilmselt valmis alluma ka kriminaalhoolduse nõuetele. Seega ei ole B.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest põhjendatud.

3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse B.Z , kes taotleb selle tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Süüdimõistetu põhjendused on järgmised. 3.1 B.Z palub viimast võimalust tõestada, et ta on muutunud ja oma vigadest õppinud. Ta palub arvestada oma teo puhtsüdamlikku tunnistamist. Samuti leiab süüdimõistetu, et tema poolt individuaalse täitmiskava eiramine ei põhjenda tema vabastamata jätmist. Ta märgib, et kohtupraktikast nähtuvalt kinnipeetavad, kes osalesid vanglas sotsiaalprogrammides, kordasid vabaduses ikka sõltuvuskäitumist ja panid toime kuritegusid. 3.2 Süüdimõistetu palub tähele panna, et vangla toetab tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Samuti palub B.Z arvestada temal elukoha olemasolu Paldiskis, kus vähese asustatuse tõttu puuduvad kuritegevus ja narkomaania. Ta asuks elama koos vanavanematega, kes vajavad tema abi ja hoolitsust. Tähele tuleb ka panna, et käesolev on tema viimane võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Sellise vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus oleks aga tema võimalus hoidumaks suhtlemisest narkomaanide ja kurjategijatega. Kriminaalhooldusnõudeid on ta valmis täitma korrektselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub täielikult maakohtu seisukohtadega ning leiab samuti, et B.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus. Maakohtu määruses toodud seisukohti ringkonnakohus üle kordama ei hakka ning tulenevalt määruskaebuse väidetest rõhutab täiendavalt vaid järgmist.
5.Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Tema vastavust nendele tingimustele peab kindlasti näitama tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Viimase all ei tule mõista kitsalt kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, vaid ennekõike tema individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide saavutamist. B.Z-i puhul on maakohus õigesti olulisena välja toonud, et selles kavas toodud sihid on kõik täitmata. Arvestades süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise riskitegureid, milleks on sõltuvusainete kuritarvitamine ning probleemide lahendamise oskuse puudumine, on vastavaid riske maandavate programmide

läbimine ringkonnakohtu hinnangul oluline ja määruskaebuse vastupidised väited ei ole veenvad. Nimelt nähtub vangla koostatud ettekandest, et B.Z alustas kanepi ja amfetamiini tarvitamisega juba 1998. aastal 16-aastasena ning läks kiiresti üle heroiinile ja hiljem fentanüülile. Tal on diagnoositud uimastisõltuvus. Maakohus on andnud ülevaate kinnipeetava tagajärjetuks jäänud püüdlustest end ravida. Praegusel juhul puudub ringkonnakohtul alus arvata, et vabanedes vangistusest tingimisi enne tähtaega ei jätkaks süüdimõistetu narkootikumide tarvitamist ning nimetatud riskist johtuvalt püsib ka uute kuritegude toimepanemise oht. Samuti tuleb märkida, et õiguskuulekalt ei ole B.Z suutnud käituda ka vangisuses, olles veel 25.11.2014 karistatud 10 päeva pikkuse kartseriga vanglaametniku seaduslikele korraldustele korduvalt allumata jätmise eest.

6.Lisaks maakohtu määruses väljatoodule juhib apellatsioonikohus tähelepanu ka sellele, et B.Z on kriminaalkorras karistatud juba üheksal korral ning vangistuslikku karistust kannab ta seitsmendat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, seisnedes varavastastes kuritegudes. Samuti on ta perioodil 2010-2104 toime pannud 37 väärtegu. Kolleegiumi hinnangul oleks nii mitmel korral karistatud isiku puhul põhjendamatu arvata, et kantav karistus on olnud varasematest mõjusam. Seda enam, et ka vanglas ei ole B.Z suutnud käituda õiguskuulekalt, samuti on ta keeldunud täitmast individuaalses täitmiskavas ette nähtud nõudmisi. Olukorras, kus kuritegeliku minevikuga kinnipeetav ei teadvusta endale oma riskikäitumise põhjusi ja ei ole valmis neid seljatama, ei saa kohus olla veendunud, et vabaduses viibides ei jätkaks ta kuritegude toimepanemist.
7.Eeltoodu pinnalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse väited (elukoha olemasolu Paldiskis, vanavanemate abistamise vajadus, lubadused õiguskuulekaks eluks) B.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamist ei põhjenda. Kinnipeetav ise on oluliseks pidanud asjaolu, et vangla tema vabastamist toetab. Kriminaalkolleegium selgitab, et vangistusasutuse seisukoht kinnipeetava vabastamise küsimuses ei ole kohtutele siduv. Samuti tuleb märkida, et antud juhul jääb vangla positsioon kolleegiumile täielikult arusaamatuks, kuivõrd vangla hindab süüdimõistetust lähtuva uute kuritegude toimepanemise ohu järgmise kahe aasta jooksul üldise korduva kuriteo puhul tervelt 82-le %-le. Süüdimõistetu suhtes kriminaalhoolduse teostamine ei oleks piisavaks vahenditeks tema õiguskuulekuse tagamisel ning lisaks tuleb silmas pidada, et narkosõltuvuses isikute puhul peetakse kaheldavaks nende suutlikkust alluda kriminaalhooldusele. B.Z peab jätkama karistuse kandmist vangistuses. Vabanemiseni on tal veel pool aastat, millise aja jooksul ta saab võimaluse tegeleda kuriteoriskide maandamisega.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.