Kohtulahend

1 (3)

Kinnipeetava karistusaeg algas 12.05.2014.a ja lõpeb 04.09.2015.a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 05.01.2015.a. 31.12.2014.a edastas Tartu vangla kohtule materjalid M.H vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava M.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole võimalik käesoleval ajal isiku vabastamine ennetähtaegselt, sest ei isiku hoiakud ning väljakujunenud kriminaalne mõtlemine ning käitumismuster ega eelnev tema suhtes kohaldatud kriminaalhoolduse järelevalve praktika anna alust ennetähtaegse vabastamise puhul edukale kriminaalhoolduse kulgemisele. M.H avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Ta kinnitab, et on küll palju kordi karistatud, kuid varem või hiljem inimene saab oma vigadest aru ja püüab ennast parandada. Vangistuses on ta loobunud programmides osalemisest, kuna talle ei meeldi kaaskinnipeetavate suhtumine – teised ei taha asjaga tegeleda vaid käivad seal lihtsalt lõbutsemas. Ise hindab, et ta on käitunud korralikult, rikkumised ei ole olnud olulised. Leiab, et vangla ametnikud suhtuvad temasse üleolevalt ja kui keegi teda solvab, siis käitub ta sarnaselt. Vabanedes sooviks ta lähedastele näidata, et on tegelikult muutunud ja suudab alustada normaalset elu.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on M.H temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. M.H on jäänud karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused M.H tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.H on uimastisõltlane ning paikneb Tartu Vangla esimeses üksuses. Alates 06.08.2014.a paikneb sektsioonis, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kes on rehabilitatsiooniks vähe motiveeritud. M.H-le vanglas koostatud individuaalse täitmiskava kohaselt on talle ette nähtud vestlused sõltuvusprobleemide teadvustamise eesmärgil, sõltuvusainete tarvitamisega kaasnevatest tagajärgedest, mõjust käitumisele ning seosest kuritegevusega. Samuti sõltuvusainete töövihikute täitmine ja analüüs ning töögruppides osalemine, riigikeele õppes osalemine ja sotsiaalprogramm Õige Hetk. Kinnipeetav ei ole teinud midagi individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks. Süüdimõistetu kohtus põhjendas, et ta ei saa programmides osaleda kaaskinnipeetavate suhtumise tõttu. Kohus leiab, et tegemist on otsitud põhjendusega – tahe muutuda peaks tulenema eelkõige süüdimõistetust enesest ja ka istungil antud selgitustest on näha, et M.H otsib enda tegematajätmistele vabandusi teiste käitumisest ja süüdistab enda rikkumistes ametnikke, kes rikkumisi justkui esile kutsuvad.

2 (3)

M.H poolt toimepandud kuriteod on valdavalt varavastased ning toime pandud narkosõltuvusest tulenevalt. M.H on kuritegelikul teel hankinud sissetulekut, et selle eest narkootikume soetada. M.H on püüdnud sõltuvusest vabaneda. Ta on saanud 2010.a talvel metadooniravi Wismari Haiglas ning 2012.a viibis tuttavate soovitusel ühe kuu Sillamäe Rehabilitatsioonikeskuses, kuid lahkus sealt. Asjaolu, et M.H on ravi katkestanud ning ei ole motiveeritud endal esineva probleemiga tegelema näitab, et ta ei ole teadvustanud narkootikumide ja kuritegeliku käitumise vahelist seost, ta ei ole valmis oma elu muutma ning edaspidiselt seaduskuulekalt elama. Ka käitumine vangistuses kinnitab eelnevat – uimastisõltlasena paikneb M.H Tartu Vangla esimeses üksuses. Alates 06.08.2014.a paikneb sektsioonis, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kes on rehabilitatsiooniks vähe motiveeritud. M.H-le vanglas koostatud individuaalse täitmiskava kohaselt on talle ette nähtud vestlused sõltuvusprobleemide teadvustamise eesmärgil, sõltuvusainete tarvitamisega kaasnevatest tagajärgedest, mõjust käitumisele ning seosest kuritegevusega. Samuti sõltuvusainete töövihikute täitmine ja analüüs ning töögruppides osalemine, riigikeele õppes osalemine ja sotsiaalprogramm Õige Hetk. Kinnipeetav ei ole teinud midagi individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks. Süüdimõistetu kohtus põhjendas, et ta ei saa programmides osaleda kaaskinnipeetavate suhtumise tõttu. Kohus leiab, et tegemist on otsitud põhjendusega – tahe muutuda peaks tulenema eelkõige süüdimõistetust enesest ja ka istungil antud selgitustest on näha, et M.H otsib enda tegematajätmistele vabandusi teiste käitumisest ja süüdistab enda rikkumistes ametnikke, kes rikkumisi justkui esile kutsuvad. M.H on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud 25.11.2014.a. Karistuseks on määratud 10 päeva kartserit korduvalt vanglaametniku seaduslikele korraldusele allumatuse eest. Kohus leiab, et isik, kes ei suuda ka range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud reeglitele ega ka analüüsida enda käitumise põhjuseid ja sellele järgnevaid tagajärgi, ei ole ilmselt valmis alluma ka kriminaalhoolduse nõuetele. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et M.H tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest elektroonilise järelevalvega ei ole põhjendatud. Kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. M.H suhtes ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaksid. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.