lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-9523/239

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-9523/239
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1085
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-9523/40Tartu Ringkonnakohus21.01.20131-12-9523/68Tartu Maakohus Tartu kohtumaja23.05.20131-12-9523/131Tartu Maakohus Tartu kohtumaja27.05.20141-12-9523/289Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium01.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

ˇˇ

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-9523

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 30. jaanuari 2015 määrus süüdimõistetule Konstantin Mihhailov mõistetud karistuse muutmata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Konstantin Mihhailov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2015 määrus muutmata Määruskaebus jätta rahuldamata .

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.23.05.2013.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati Konstantin Mihhailov süüdi 27.01.2011. a ja 08.03.2012. a toimepandud röövimiste eest KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 10 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati K. Mihhailovi eelvangistuses viibitud aeg alates 23.04.2012.a karistusaja hulka ja 6 aasta vangistuse kandmise alguseks loeti 23.04.2012.a. 16.08.2013.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega mõisteti K. Mihhailov talle esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 8 järgi õigeks. Karistuse osas jäeti maakohtu otsus muutmata.
2.
06.01.2015.a saabus Tartu Vanglast elektroonselt kohtusse pöördumine KrMS § 431 lg 3 alusel kohtule andmete edastamise kohta Tartu Vanglas kinnipeetavana karistust kandva süüdimõistetu K. Mihhailovi kohta.
3.Maakohus märkis, et kuni 31.12.2014.a oli KarS § 200 lg 2 punktis 10 sätestatu kohaselt röövimist kvalifitseerivaks tunnuseks selle toimepanemine näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist. Alates 01.01.2015.a muutus KarS § 200 lg 2 p 10 kehtetuks. K. Mihhailov tuleb vabastada karistuse kandmisest KarS § 200 lg 2 p 10 järgi, kuna punktis 10 senini asunud kvalifitseeriv tunnus muutus alates 01.01.2015 kehtetuks. Ühe kvalifitseeriva tunnuse alates 01.01.2015 kehtetuks muutumisega ei kaasne karistuse kergendamist, kuna K. Mihhailovi toimepandu tervikuna kvalifitseerub endiselt röövimise teise

lõike järgi (KarS § 200 lg 2 p-d 4,7), mille sanktsioon – vangistus 3 kuni 15 aastat – alates 01.01.2015 ei muutunud. 01.01.2015.a KarS § 200 lg 2 punktidesse 4 ja 7 selliseid muudatusi ei tehtud, mis mõjutaksid K. Mihhailovi karistamist KarS § 200 lg 2 punktide 4 (röövimise toimepanemine varem röövimise toime pannud isiku poolt) ja 7 (grupi poolt röövimise toimepanemine) järgi ning tema karistuseks jääb endiselt 6 aastat vangistust, alates 23.04.2012.

4.Määruskaebuses taotleb K. Mihhailov maakohtu määruse tühistamist ja talle mõistetud karistuse kergendamist. K. Mihhailov taotleb karistuse kergendamist seoses sellega, et KarS § 200 lg 2 p 10 on muutunud kehtetuks. Määrusest ei nähtu, miks jättis kohus K. Mihhailovile mõistetud karistuse muutmata. Röövimise puhul on kvalifitseeritud asjaolude väljatoomine eraldi lõikes, seega on röövimine, mis on toime pandud näo varjamisega näokatte või maskiga vastutust raskendav asjaolu. Konkreetse teo iseloom võib olla arvestatav ka karistuse mõistmisel, kui üks süü suurust näitav asjaolu. Arvestades asjaolu, et kohus juba arvestas K. Mihhailovit süüdi tunnistades karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludega ja kohus vabastas määruskaebuse esitaja KarS § 200 lg 2 p 10 alusel karistusest, peab kohus kergendama K. Mihhailovile mõistetud karistust. Kohus peaks käesoleval juhul retrospektiivselt hindama, kas K. Mihhailovile mõistetaks ka uue seaduse järgi karistus 6 aastat vangistust. Lisaks leiab määruskaebuse esitaja, et KarS § 5 lg-s 2 sätestatu, millega piiratakse osaliselt tagasiulatuva jõu toimet süüdimõistetute suhtes, võib olla ebaproportsionaalne ja vastuolus põhiseaduse § 23 lg-s 2 sätestatuga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

5.Ringkonnakohus, tutvunud Tartu Maakohtu 30.01.2015. a määruse ja sellele esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus ei kuulu muutmisele. 5.1 KarS § 5 lg 2 näeb ette, et karistusseadust saab tagasiulatuvalt kohaldada ainult siis, kui uus seadus välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või leevendab muul viisil isiku olukorda. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam karistatav, vabastatakse isik vangistusest. 5.2 Ringkonnakohus leiab, et KarS § 5 lg 2 teise ja kolmanda lause puhul oli seadusandja tahe suunatud kahele asjaolule. Esmalt sellele, et karistusest saaksid vabastatud need isikud, kes kannavad karistust teo eest, mis enam ei vasta mitte ühelegi karistusseadustiku eriosa koosseisule. Teiseks aga sellele, et nende vangistust kandvate isikute karistused, kes kannavad karistust määras, mida alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsioon enam mõista ei võimaldaks, saaksid vähendatud uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani. Kui mõistetud karistus (KarS 3. peatüki 1. jao kohaselt on kuriteo eest kohaldatavateks põhikaristusteks rahaline karistus (§ 44) ja vangistus (§ 45)) jääb seaduse uues redaktsioonis samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära piiridesse, siis süüdimõistetu karistust ei vähendata. 5.3 Kriminaalkolleegium on eeltoodu põhjal seisukohal, et põhirõhk karistuste ümbervaatamisel olukorras, kus süüdimõistetu tegu on endiselt karistatav, ongi tuvastamisel, kas isikule mõistetud karistus jääb ka käesoleval ajal tema teo eest karistust ette nägeva paragrahvi sanktsiooni ülemmäära piiridesse. Kui see nii on, siis süüdimõistetu karistuse ümbervaatamiseks alus puudub. K. Mihhailovile KarS § 200 lg 2 p-de 4,7 järgi süüks pandud kuritegu on endiselt kriminaalkorras karistatav ja talle mõistetud karistus – 6 - aasta pikkune vangistus jääb ka KarS

§ 200 lg-s 2 toodud karistusraamidesse. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et alus K. Mihhailovi karistuse vähendamiseks puudub. 5.4 Lisaks on K. Mihhailov leidnud, et KarS § 5 lg-s 2 sätestatu, millega piiratakse osaliselt tagasiulatuva jõu toimet süüdimõistetute suhtes, võib olla ebaproportsionaalne ja vastuolus põhiseaduse § 23 lg-s 2 sätestatuga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Riigikohtu üldkogu on selgitanud, et PS § 12 lg 1 esimeses lauses ja § 23 lg 2 teises lauses sätestatud põhiõigused ei ole piiramatud (vt RKÜKo nr 3-1-3-1002 , p 28 ja 28. aprilli 2004. a määrus asjas nr 3-3-1-69-03 , p-d 28-29). Tegemist on ilma seadusereservatsioonita põhiõigustega, mille piiramise õigustusena saavad arvesse tulla teised põhiõigused, aga ka põhiseaduslikud väärtused, näiteks kohtusüsteemi efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu. Teatud juhtudel võivad teised põhiõigused või põhiseaduslikud väärtused kaaluda osaliselt või täielikult üles PS § 12 lg 1 esimesest lausest ja § 23 lg 2 teisest lausest tuleneva süüdimõistetu õiguse sellele, et tema olukord viidaks kooskõlla pärast õiguserikkumise toimepanemist kehtima hakanud leebema seadusega. Sellistel puhkudel võib seadusandja näha ette, et leebemat seadust kohaldatakse juba süüdimõistetud isikute suhtes üksnes piiratud ulatuses või ei kohaldata seda üldse, kitsendades nii süüdimõistetute teatud kategooriate põhiõigust saada osa leebema karistusseaduse tagasiulatuvast mõjust.

6.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 30.01.2015 määrus muutmata ja K. Mihhailovi määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.