Kohtulahend

Eesti territooriumi viibimiseks. ning täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 8, 9 alusel määratud kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast sama tähtaja jooksul Töötukassas töötuna arvele; - osalema sotsiaalabiprogrammis; - alluda elektroonilisele järelevalvele oma elukohas 3 (kolme) kuu jooksul elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused F.U tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 23.05.2013. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7,10 järgi ja karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. Lisaks tunnistati F.U süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 1 aasta 1 kuu ja 1 päev karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 10 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel määrati, et 1 aasta 10 kuu 29 päeva pikkus vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui F.U ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Tartu Ringkonnakohus tühistas 16.08.2013. a otsusega Tartu Maakohtu 23.05.2013. a otsuse F.U suhtes KarS § 74 lg 1,3 sätete kohaldamise osas. Karistuse kandmise algus 02.12.2013. a ja lõpp 31.10.2015. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla tekkis 01.05.2014. a. F.U on varem enne käesolevat kohtuotsust kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 18.12.2008. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, § 266 lg 2 p 3 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks kuritegude kogumis 7 kuud vangistust, mida määrati kohaldada tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga; 2) 30.09.2009. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega KarS § 121 järgi rahalise karistusega 160 päevamäära, s.o 8000 krooni. Tartu Vangla 21.03.2014. a iseloomustuse kohaselt on F.U karistatud kolmel korral ning ta kannab esimest reaalset vangistust. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks. Kuriteod on olnud eriliigilised. Distsiplinaarkaristused vangistuses puuduvad. On lõpetanud X Gümnaasiumis 8 klassi. On õppinud XXXX kokanduse eriala, kool jäi aga pooleli, sest heideti sealt käitumise pärast välja. Pärast seda õppis 3 kuud XXXX kokanduse eriala, kuid kool jäi pooleli. Väidetavalt on läbinud kuni 13 meetri pikkuse paadi juhtimise kursused, omavat ka vastavat tunnistust. Vabanemise korral on F.U võimalik jätkata töötamist XXXX. Tartu Vangla andmetel on vabanemisfondis X eurot ja tasumata rahalised nõuded puuduvad. Kasuvanematega väidetavalt suhted head, esimesest abielust on olemas poeg X, keda väidetavalt toetab ja kes elab F.U X juures. Kriminaalsete tuttavatega väidetavalt enam ei suhtle. Endine abikaasa kannab alates 29.05.2013. a vanglakaristust. Vabaduses tarvitas alkoholi ja teda on selle eest ka 2006. aastal

kahel korral väärteokorras karistatud. On pannud toime ka varguse alkoholijoobes ja grupiga. Alkoholi kuritarvitamist ja sõltuvust ise eitab. Leiab, et väärtegudega seotud kuritegude puhul olid kannatanud ise süüdi, samas hindab mõningaid enda tehtud seadusvastaseid tegusid rumalusteks. Senised süüteod näitavad vaenulikkust ja hoolimatust teiste inimeste õiguste suhtes. Varasemast ajast ei ole tuua häid näiteid eesmärkide püstitamisest ja nende saavutamisest. Viimasel ajal hakkas kalurina tööle, väidab, et see töö meeldib talle ja et edaspidi jätkab sama tööd ja elab korralikku perekonnaelu. Oht seisneb probleemsituatsioonis, kus F.U tegutseb impulsiivselt ja ei oska viha vaos hoida. Vangla on hinnanud uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 30% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 47%. Tartu Vangla toetab F.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. F.U puhul on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud. Toimepandud kuriteod on olnud eriliigilised ja nende dünaamika on ajas raskemaks muutunud. On olnud varasemalt kriminaalhooldusel, kuid ei suutnud katseajal seaduskuulekalt elada, vaid pani toime uue kuriteo. Vabaduses mõjutavad käitumist alkoholi tarvitamine, alkoholi tarvitamisest tingitud vägivaldne käitumine, mõjutatavus ja impulsiivne käitumine. Vabaduses käitumist mõjutavateks positiivseteks asjaoludeks, mis vähendavad uue kuriteo sooritamise ja riski ja ohtlikkust, võib pidada töökoha ja lähivõrgustiku olemasolu. Tartu Vangla andmetel ei ole jõudnud veel hõivetegevustes osaleda. Juhul, kui kohus peab võimalikuks F.U tingimisi ennetähtaegselt vabastada, palub kriminaalhooldusametnik panna talle järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; osaleda sotisaalabiprogrammis. Lisaks peab kriminaalhooldusametnik vajalikuks määrata F.U-le KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 nimetatud kohustused. Elektroonilise valve kohaldamise pikkuseks võiks kriminaalhooldusametniku hinnangul olla 3 kuud. Prokurör oma kirjalikus arvamuses toetab F.U vabastamist tingimisi ennetähtaegselt järgmistel põhjustel. Prokuröri leiab, et on olemas formaalne alus F.U vabastamiseks. Samuti on prokuröri arvamuse kohaselt täidetud ka vabastamise materiaalsed eeldused. Märkimist väärib, et F.U kannab käesoleval hetkel reaalset vangistust esmakordselt. Prokuröri hinnangul võib väita, et suure tõenäosusega on seniseks ärakantud vangistus avaldanud F.U-le sellist mõju, mis motiveerib teda tulevikus mitte sooritama kuritegusid. Ehk on põhjust uskuda, et F.U on talle mõistetud ning reaalselt vanglas ärakantud karistusest järeldused teinud. Oluline on välja tuua ka fakt, et F.U pole vangistuses ühtegi distsiplinaarkaristust. Positiivne on ka asjaolu, et F.U tutvusringkonda väljaspool vanglat ei kuulu suure tõenäosusega kriminaalse taustaga isikuid. Lisaks leian, et F.U suhtes on käesoleval juhul otstarbekas rakendada just meetmeid, mis kaasnevad elektroonilise valve kohaldamisega. Ehk praegusel juhul on prokuröri abi hinnangul mõistetud reaalne vangistust oma eesmärgi täitnud, mis tähendab, et edaspidi oleks efektiivsem rakendada F.U suhtes lisameetmeid, mis kaasnevad elektroonilise valvega. Sellisel juhul säilib kriminaalhooldajal F.U üle täiendav kontroll ning võimalus aidata tal paremini resotsialiseeruda. Lisaks oleks prokuröri abi arvates mõistlik F.U suhtes kindlasti rakendada Tartu vangla ja kriminaalhooldaja poolt väljapakutud lisakohustusi. Seega leian kokkuvõtvalt, et F.U puhul on täidetud nii vabastamise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused, mistõttu toetan sarnaselt Tartu vanglaga tema vabastamist enne tähtaega. F.U avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates on põhjendatud F.U ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla, kuid koos kriminaalhooldaja poolt nimetatud lisakohustustega. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et F.U puhul on senine vangistus oma eesmärgi täitnud. F.U kannab reaalset vangistust esimest korda ning tal puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. F.U on vabanedes võimalik elama asuda oma elukaaslase juurde aadressile XXXX. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja seal elavad isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Tööle on F.U võimalik asuda oma X kuuluvasse firmasse XXXX, kus ta on ka varem kalurina töötanud. F.U on olemas ka toetav sotsiaalvõrgustik ja head elutingimused, mille tõttu on võimalik asuda seisukohale, et F.U suudab määratud katseaja edukalt läbida. Eeltoodu alusel on F.U vabanedes kohustatud täitma lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 8, 9 alusel määratud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast sama tähtaja jooksul Töötukassas töötuna arvele; - osalema sotsiaalabiprogrammis; - alluda elektroonilisele järelevalvele oma elukohas 3 (kolme) kuu jooksul elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest arvates. Kohus leiab, et nimetatud lisatingimused aitavad tagada F.U ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi ja resotsialiseerida ta ühiskonda kohusetundliku ja seaduskuuleka inimesena. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.