Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
26. veebruar 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-8436
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Elle Karm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Andres Põdra vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ANDRES PÕDRA, isikukood 35808210335, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 06.09.2000 ja lõpp 06.09.2018.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.02.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta ANDRES PÕDRA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Andres Põdrale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Põdra vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andres Põdra on süüdi mõistetud Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2001 otsusega KrK § 101 p 1, 7 ja § 140 lg 2 järgi ning karistuseks on mõistetud vangistus 18 aastat. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.09.2000.
Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kaheksandat korda ning vanglas viibib kuuendat korda. Kuritegude laad on muutunud raskemaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Andres Põdra taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul on ta oma tegudest aru saanud ning teinud järeldused. Kinnipeetava sõnul viibi ta üle kinnisest vanglast avavanglasse ning ta käib tööl ning ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Isiku sõnul ta enam alkoholi ei tarvita ning ta soovib minna tööle. Prokurör Andres Põdra tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kaheksal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Isik kannab karistust mh I astme kuritegude – raskendavatel asjaoludel tapmise ja röövimise eest. Tahtliku vägivaldse kuriteo tagajärjel suri inimene. Tulenevalt kinnipeetava toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Tapmisele õigustust ei ole. Isiku ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Arvestades toimepandud kuriteo ohtlikkust, raskust ning julmust on prokuratuur A. Põdra ennetähtajalisele vabastamisele käesoleval ajal resoluutselt vastu. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest leidis prokurör, et ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud karistusega – kaheksateist aastat vangistust ning vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks põhjendamata. Prokurör leidis, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (vabanemisjärgse kindla elukoha olemasolu, head suhted lähedastega jm) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel ligi kolm aastat ja seitse kuud, mis on küllaltki pikk aeg. Toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja elukoha omamine. Prokuratuur arvab, et inimese surmaga lõppenud tahtliku kuriteo puhul ei saa KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud formaalsete eelduste olemasolu anda alust süüdimõistetu vabastamiseks niivõrd pikka aega enne karistusaja lõppu ning A. Põdral tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kõik kuriteod on toime pandud joobeseisundis), ei ole välistatud tagasilanguse perioodid, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et A. Põdra puhul peetakse uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosuseks viie aasta jooksul 41-62 %. Seega on A. Põdra puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Seega teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu, tervise ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
Kohtumääruse põhjendused
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule ning risk ühiskonnas on olemas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 12 %, vägivaldse kuriteo puhul 26 %. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises ning oht on suurem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist. Isik on varasemad kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Teda on korduvalt karistatud vägivallakuritegude eest. Vangla hinnangul ei ole isik suutnud oma tegudest järeldusi teha. Kuigi isik leiab, et edaspidiste probleemide vältimiseks tuleks alkoholi mõõdukalt tarvitada, ei ole välistatud see, et isik ei pane alkoholijoobes toime uusi kuritegusid. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab loobuda alkoholi tarvitamisest ning täita kontrollnõuet alkoholi tarvitamise keeld. Kohtu hinnangul on isiku poolt toime pandud kuritegu, tapmine, sedavõrd raske, et isiku ennetähtaegne vabastamine antud hetkel ei ole põhjendatud. Isiku karistusaja lõpuni on jäänud üle 3 aasta ning antud kuriteo eest niivõrd pikka aega enne karistusaja lõppu vabastamine oleks ennatlik. Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Vanemad on vajadusel valmis teda majanduslikult abistama. Kohus leiab, et isik võib vabaduses sattuda majanduslikesse raskustesse ning see võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Isikul on vangistuses üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.