Kohtulahend

majandustöödel. Distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Vabanedes kavatseb elama asuda vanemate juurde xxxx, kus saab tööd vanemate talus talutöid tehes, ametlik töökoht puudub. Enne vangistust peamiselt töötanud ametlikult, ka vanglas on pidevalt tööga hõivatud. Väärtustab kodu, perekonda ja tööd. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt ja vaoshoitult. Kinnipeetava puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui ta jätkab vana eluviisi, sh alkoholi liigtarvitamisel. Viru Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 13%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 23% ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 41-62%. Eeltoodust tulenevalt ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung. 19.10.2012 toimunud videoistungil taotles Andres Põrda ise enda enne tähtaegset vabastamist. Teatab, et plaanib vabanedes elama asuda oma vanemate juurde ning hakata talutöid tegema. Leiab, et ka talutöö toob sisse midagi ja rahaliselt toetavad teda vabaduses ka vanemad. Vanemate usalduse on pälvinud suitsetamise ja joomise mahajätmisega. Ei kujuta ette, millest on tingitud seksuaal- ja vägivalla kuritegude toimepanemise kõrge risk, kuriteod on seisnenud joomises, vägivalla eakate inimeste vastu on põhjustanud joomine. Prokurör Andres Põdra ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isikut on karistatud esimese astme kuritegude eest 18 aastase vangistusega. Kokku on isikut karistatud kaheksa korda, vanglas on ta kuuendat korda. Lisab, et ka vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Maakohtu määruse põhjendused. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Andres Põdra tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla saadetud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, kuid garanteeritud, ametlik töökoht puudub. Kuigi isik oli vabaduses olles ametlikult tööl, näitavad arvukad kuriteod seoses röövimiste ja vargustega, et isik ei ole võimeline majanduslikult toime tulema. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõenäoline, et majanduslike raskuste ilmnemise, lähedaste poolse toetuse kaotamise või suutmatuse korral iseseisvalt majanduslikult toime tulla, võib isik majandusliku kasu saamise eesmärgil taas süütegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil toime panna. Samuti on isikul olnud probleeme alkoholiga, on korduvalt kasutanud vägivalda teiste suhtes olles alkoholijoobes, seetõttu võib isik oma käitumisega ohustada avalikkust. Lisaks hindab vangla seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 41-62%. Arvestades toimepandud kuritegude iseloomu,

pikka karistusaega ning vabastamisel tingimisi enne tähtaega kohaldamisele kuuluvat pikka katseaega leiab kohus, et Andres Põder tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks Andres Põdrat enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Andres Põdra tingimisi vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtumäärus jõustus 13. novembril 2012. a. Nooremreferent

Anu Ammer

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.