Kohtulahend

30.01.2015 kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt N.Z jätkuvalt ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhoolduse nõuete rikkumine seisneb alkoholi tarvitamise keelu järjekordses eiramises. PPA Ida prefektuuri kiirmenetluse otsusest 146/02303, mis koostati 10.01.2015 kell 11.25, selgub, et N.Z, olles alkoholijoobes, viibis oma korteris, kus karjus ja ei lasknud pereliikmeid korterisse, millega rikkus avalikku korda ja isikute rahu. N.Z-ile mõisteti rahatrahv 5 trahviühikut (20 eurot) KarS § 262 alusel. Otsus väärteoasjas jõustus 27.01.2015. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist on näha, et 10.01.2015 kell 11.45 mõõdeti N.Z-i joobeks 0.37 mg/l väljahingatavas õhus. Joobe tuvastamisel kasutati indikaatorvahendit Lion 500 nr 38435. Oma taolise käitumisega on N.Z rikkunud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kiirmenetluse otsuses 10.01.2015 N.Z omakäeliselt andis järgmist teavet: olin pohmellis; palusin oma armsamal minna kauplusesse õlut tooma; kauplusesse ta ei läinud, läks naabrinaise juurde; korteriukse keerasin lukku; peale seda saabus politsei. 22.01.2015 N.Z-i omakäelisest seletusest kriminaalhooldusametnikule ilmneb, et 10.kuupäeval oma elukohas xxx kella 11 paiku ta tülitses oma elukaaslasega ning jõi pool liitrit õlut, mille järel ta muutus punaseks, kuna tarvitab tablette; elukaaslane xx xx kutsus politsei; xx politsei kinnipidamisruumis oli 3 tundi; kodutüli puhkes seetõttu, et xx xx võttis enda kätte N.Z-i xx, et N.Z ei maksaks kannatanule tekitatud kahju, vaid raha jääks toidu ostmiseks. Kriminaalhooldaja leiab, et N.Z-i puhul kriminaalhooldus ei toimi vaatamata sellele, et registreerimiskontrollnõude täitmisega probleeme tekkinud ei ole. N.Z ei ole võimeline ega motiveeritud alluma alkoholi tarvitamise keelule, kuna alkoholi tarvitamine on tema elustiili lahutamatu osa. Viru Maakohus kaks korda juba on arutanud alkoholi tarvitamise keelu eiramist N.Z-i poolt ning on andnud talle võimaluse elustiili muutmiseks ja harjumustes positiivsete muutuste tegemiseks, eelkõige alkoholi tarbimise harjumusest vabanemiseks, ometi N.Z ei ole õigustanud talle osutatud usaldust. Kui Roman eiras alkoholi tarvitamise keeldu esimest korda, Viru Maakohus pikendas katseaega 6 kuu võrra. Peale selle kriminaalhooldusametnik pakkus N.Z-ile alkoholiprobleemiga tegelemiseks läbida sotsiaalprogramm "Eluviisitreening" ning programmi ta läbiski perioodil 27.03.- 06.05.2014. N.Z-i sõnul grupitöö käigus ta sai kasulikke teadmisi, ometi igapäevaelus ta neid teadmisi ei rakendanud ja jätkas alkoholi tarvitamist. Viru Maakohus veel kord usaldas N.Z-i ning andis talle võimaluse alkoholivastase ravikuuri läbimiseks, milleks kohtuistungi ajal N.Z andis nõusoleku 15.07.2014. N.Z-i esitatud dokumentidest on näha, et perioodil 01.-14.08.2014 ta oli ravil SA-s xxx ning 14.08.2014 talle paigaldati xxx". Kui esialgu näis, et N.Z tõepoolest võtab omaks alkoholivaba eluviisi, siis mõne aja möödudes tekkis kahtlus, et N.Z ei pea karskust. N.Z ise eitas alkoholi tarvitamist, kuni 22.01.2015 kriminaalhooldusalase kohtumise ajal ta tunnistas, et jõi õlut ning tal oli elukaaslasega kodutüli. Asjaolu, et N.Z ise tunnistas alkoholi tarvitamist ja kodutüli toimumist, on positiivne, kuid kodutüli asjaolude ilustamine, viitamine sellele, et joove ei olnud suur, samuti enesekriitilise suhtumise puudumine jätkuvalt ilmestavad N.Z-i ükskõikset, hoolimatut ja kergemeelset suhtumist tema üle kehtestatud korda. Juhindudes KarS § 74 lg 4 taotleb kriminaalhooldusametnik N.Z-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist kuna alkoholi tarvitamise keelu jätkuv eiramine selgelt

väljendab, et N.Z ei ole võimeline ega motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse käigus ning kriminaalhooldus tema puhul on ebaõnnestunud. Prokurör palub tingimisi mõistetud karistus pöörata täitmisele. N.Z lisaks erakkorralises ettekandes toodud rikkumisele pani katseajal toime uue kuriteo, varguse sissetungimisega ja kriminaaltoimik on edastatud kohtusse kokkuleppemenetluses. N.Z nõustub erakorralises esitatud taotluse rahuldamisega kohtu poolt ja leiab, et taotlus- karistus täitmisele pöörata on põhjendatud. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, prokuröri arvamusega ja süüdimõistetu selgitustega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne selles esitatud taotlusega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. N.Z ei täida KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 10.01.2015 Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on fikseeritud N.Z tuvastatud joobe. Varasemalt Viru Maakohtu määrustega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlused katseaja pikendamiseks ja lisakohustuse määramiseks seoses N.Z-i poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Uus erakorraline ettekanne on esitatud seoses N.Z-i poolt korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Peale selle on kohtusse edastatud uus kriminaalasi N.Z-i süüdistuses kokkuleppemenetluses (kohtunik Anne Palmiste menetluses), ja kokkuleppes ettenähtud karistus on vangistus. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. N.Z-i käitumist katseajal ei saa hinnata kontrollnõuete täitmisesse suhtumist positiivselt. Ta jätkuvalt ei allu kohustustele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, rikkudes seega karistuse täitmisele mittepööramise tingimusi. Varasemalt kohtumäärustega kohus tõdes, et süüdimõistetul olid probleemid kontrollnõuete täitmisega ja tal võimaldati jätkata kriminaalhooldust. Vaatamata sellele kontrollnõuete täitmise nõuete rikkumine seoses alkoholi mittetarvitamise kohustuse rikkumistega jätkus. KrMS §427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus toetab kriminaalhooldusametniku poolt kohtuistungil esitatud seisukohta, et kriminaalhooldus N.Z-i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu näitas oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kandma temale tingimisi mõistetud karistust. Seega N.Z ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning N.Z tuleb saata kinnipidamiskohta karistust kandma.

Vangistuse täitmisele pööramisel kohus arvestab alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku muudatusi ning vaatab ümber N.Z-ile Viru Maakohtu 19.02.2014 kohtuotsusega mõistetud karistust. Vastavalt KrMS § 432 lg 3-4, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. N.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.02.2014 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja karistatud 1 aasta 6 kuulise vangistusega ja § 213 lg 1 järgi – 6 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust ning KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. Kuni 31.12.2014 kehtinud Karistusseadustiku § 213 lg 1 kohaselt Varalise kasu saamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Alates 01.01.2015 kehtib KarS § 213 redaktsioon, mille kohaselt: (1) Teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise; 2) ametiisiku poolt; 3) suures ulatuses või 4) grupi poolt, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. Karistusseadustiku 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on KarS § 213 koosseisu laiendatud. Nii loetakse KarS § 218 lg 4 kohaselt § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Uue KarS § 44 lg 2 redaktsiooni kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Süüdistusest nähtub, et N.Z on KarS § 213 järgi kvalifitseeritava süüteoga põhjustanud varalise kahju 170 eurot, seega on tegemist väheväärtusliku asjaga KarS 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni mõistes (asja väärtus alla 200 euro, vt KarS §218 lg 4) ning on tegemist väärteoga. Kuna KarS § 213 järgi toime pandud tegu on muutunud väärteoks, siis kontrollib kohus, kas isiku väärteokorras vastutusele võtmise tähtaeg on möödunud või mitte. KarS § 81 lg 3 alusel väärtegu on aegunud, kui selle lõpule viimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat.

Kohus tuvastas, et 26.03.2012 toime pandud väärtegu aegumistähtaeg on möödunud. Lähtudes ülaltoodust N.Z tuleb vabastada KarS § 213 järgi mõistetud karistusest. 01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 121 sõnastust. Kehtiv sõnastus on järgmine: (1) Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui: 1) sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat; 2) see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või 3) see on toime pandud korduvalt, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kuni 31.12.2014 kehtis KarS § 121 järgmine sõnastus: teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga on säte jagatud mitmeks lõikeks ning tekkisid juurde uued kvalifitseerimistunnused. Peale selle on langetatud karistuse ülempiiri lõikes 1 ning tõstetud karistuse ülempiiri lõikes 2. Süüdistusest nähtub, et N.Z tegu kvalifitseeruks käeolevas KarS redaktsioonis KarS § 121 lg 1 järgi ning temale mõistetud karistus ületab uue seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri (1 aasta vangistust). Seega N.Z-ile KarS § 121 järgi mõistetud karistus kuulub vähendamisele uue KarS § 121 lg 1 sätestatud määrani. KrMS § 432 lg 3-5 kohaselt, kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. Kuna N.Z tuleb vabastada Viru Maakohtu 19.02.2014 otsusega nr 1-13-10050 KarS § 213 järgi mõistetud karistusest ning vähendada KarS § 121 järgi mõistetud karistuse määra tuleb mõista ka uus kandmisele kuuluv lõplik karistus. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427 lg 2, § 432, kohus

MÄÄRAS

Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörata täitmisele N.Z-ile Viru Maakohtu 19.02.2014 kohtuotsusega nr 1-13-10050 mõistetud vangistus. Vabastada N.Z temale Viru Maakohtu 19.02.2014 kohtuotsusega nr 1-13-10050 KarS § 213 lg 1 järgi mõistetud karistusest ning vähendada temale KarS § 121 järgi mõistetud karistust lugedes uueks karistuseks KarS § 121 järgi – 1 aasta vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra lugedes karistuseks 8 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha eelvangistus (5 päeva) lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 25 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus alates N.Z-i ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. KrMS § 414 alusel saadab kohus süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistust kandma ilmuma. Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada N.Z-i suhtes sundtoomine karistuse kandmiseks kinnipidamiskohta. Määruse ärakiri saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.