Viru Maakohus
Kriminaalasja number
1-13-10050
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtunik Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu
Loretta Pikma kirjalikus menetluses Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne nr 61374 Z.L ́ile Viru Maakohtu 19.02.2014 kohtuotsusega 1-13-10050 määratud katseaja pikendamiseks Z.L isikukood XXX, xxx
Viru Maakohtu 19.02.2014 kohtuotsusega nr 1-13-10050 tunnistati Z.L süüdi KarS § 121 ja § 213 lg 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 1 aasta 3 kuu ja 25 päevase vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel kohustati Z.L täitma KarS § 75 lg 1 pp 1-5 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 1,2,8 alusel on talle määratud kohustused: - heastama kuriteoga tekitatud kahju kannatanu Tatjana Koldkinale ühe aastase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - osalema sotsiaalabiprogrammis kui kriminaalhooldusametnik pakub; Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik esitas Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles palus pikendada Z.L-ile Viru Maakohtu 19.02.2014 kohtuotsusega nr 1-13-10050 määratud katseaega 6 kuu võrra. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt kriminaalhoolduse nõuete rikkumine seisnes asjaolus, et Z.L tarvitab alkoholi, kuigi taoline tegevus on keelatud kohtuotsusega. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur 09.04.2014 kirjaga teavitas kriminaalhooldusametnikku, et Z.L 22.03.2014 toimetati kainenema Jõhvi Arestimajja; Z.L keeldus alkomeetrisse puhumast, mistõttu joove tehti kindlaks väliste tunnuste põhjal. 27.03.2014 antud kirjalikus seletuses Z.L selgitas, et peale töölt tulemist oli kaine, koduarvutis tutvus mälupulgal oleva teabega; mälupulk ei kuulunud talle; puhkes tüli Vxxx Txxx, kes sikutas mälupulka arvutist välja; Z.L vihastas ja haaras Vxxx Txxx kaelast, nõudes mälupulga tagastamist; Vxxx Txxx tormas toast välja ja kutsus politsei, kes viis Z.L-i kainenema Jõhvi, kust ta vabanes 23.03.2014 hommikul. 11.03.2014 esmakohtumise ajal Z.L-ile selgitati põhjalikult kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. Selgitatust arusaamist Z.L kinnitas oma allkirjaga.
Seega Z.L on teadlik katseajaks kehtestatud korda seda enam, et ta ka varem on olnud allutatud käitumiskontrollile. 22.03.2014 alkomeetrisse puhumisest keeldumine ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamine temale endale ja pereliikmetele lähtuva vahetu ohu tõrjumiseks negatiivselt ilmestab Z.L-i käitumist, hoiakuid ja elustiili. Z.L-i puhul pikka aega alkoholi tarvitamine on olnud tõsiseks probleemiks, mistõttu ohtlikkuse ja uue kuriteo riski maandamiseks suunati ta sotsiaalabiprogrammi "xxx". Programmiline tegevus algas 27.03.2014 ja senini on Z.L kõikidel ettenähtud kordadel kohal käinud, on olnud aktiivne ning on täitnud ettenähtud kodutööd. Selline kohustundlik osavõtmine programmilisest tegevusest Z.L-i puhul on positiivne üllatus. Sotsiaalabiprogramm jätkub. Kuigi alkoholi tarvitamise keelu eiramine on tõsine kriminaalhoolduse nõude rikkumine, kriminaalhooldusametnik siiski on seisukohal, et käesoleval ajal on põhjendatud anda Z.L-ile võimalus õigete järelduste tegemiseks, ohtude ja riskide maandamiseks kriminaalhoolduse käigus, pikendades katseaega. Katseajal alkoholi tarvitamisega, kuigi taoline tegevus on talle keelatud, Z.L selgelt väljendas hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist temale kehtestatud korrale. Sellele vaatamata kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et käesoleval ajal on otstarbekas anda Z.L-ile võimalus tõestada, et ta on võimeline muutuma ning ohtlikkuse ja riskide maandamiseks kriminaalhoolduse käigus. Tuginedes KarS § 74 lg 4 kriminaalhooldusametnik taotleb katseaja pikendamist 6 kuu võrra. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus, tutvunud taotlusele lisatud materjalidega, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja Z.L-ile määratud katseaega tuleb pikendada taotletud ulatuses. Katseajal süüdimõistetu on rikkunud Viru Maakohtu 19.02.2014 kohtuotsusega nr 1-13-10050 KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume katseajal Kohus on seisukohal, et kuna kriminaalhooldus on kulgenud rahuldavalt, süüdimõistetu asus paranemise teele, on motiveeritud oma eluviisi muutmiseks ning arvestades kriminaalhooldaja arvamust ei ole otstarbekas mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Seoses sellega peab kohus võimalikuks, edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks, pikendada Z.L-ile määratud katseaega taotletud ulatuses s.o 6 kuu võrra, mis on proportsionaalne rikkumisega. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427, § 432, kohus
Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus ning pikendada süüdimõistetu Z.L-ile Viru Maakohtu 19.02.2014 kohtuotsusega nr 1-1310050 mõistetud katseaega 6 kuu võrra. Määruse ärakiri saata Z.L-ile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Määruse peale võib esitada määrusekaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada, või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Loretta Pikma Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.