Kohtulahend

vormis sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kuigi kinnipeetava osalus programmis Eluviisitreening oli 100%, ei ole hindaja arvamuse kohaselt R. Hairetdinov valmis uimastitest täielikult loobuma. Alates 16.09.2014 võtab süüdimõistetu osa tagasilanguse ennetamise tugigrupitööst. Toetava tegevusena on ta osalenud sõltuvusrehabilitatsioonis viibivatele kinnipeetavatele mõeldud jooga ja vabastava hingamise treeningutel. Distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul talle määratud ei ole. 2.2 Vangla esitatud materjalide kohaselt on R. Hairetdinovil vabanemisjärgselt olemas nii elukui töökoht, samuti toetavad teda sugulased. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et süüdimõistetut on kriminaalkorras eelnevalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude ja narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevat karistust kannab R. Hairetdinov lisaks varavastase süüteo toimepanemisele ka kelmuse, mootorsõiduki narkojoobes juhtimise ning suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteod olid toime pandud katseajal, mis talle määrati eelmise kohtuotsusega peale seda, kui ta oli viibinud üle kolme kuu eelvangistuses. Seega ei ole varasemad karistused (sh vangistused) R. Hairetdinovile mõju avaldanud. Ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumateks. 2.3 Arvestades ülaltoodud asjaolusid asus kohus seisukohale, et R. Hairetdinovi vabastamine tingimisi enne tähtaega selleks seaduses ettenähtud esimese võimaluse saabumisel ei ole põhjendatud. See oleks vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ja riivaks ka avalikkuse õigustunnet. Süüdimõistetu puhul on küll märgata positiivseid muutusi kuid vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik. R. Hairetdinovile on korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid ta ei ole osanud seda hinnata ja on toime pannud uued kuriteod.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

on distsiplinaarkorras karistamata, ta on läbinud aktiivse rehabilitatsiooni sõltuvuskäitumisest vabanemiseks, osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja 12 sammu tugigrupi töös, teinud kaasa taasühiskonnastavates tegevustes ja õppinud riigikeelt. Samuti on tal vabanemisjärgselt olemas elu- ja töökoht ning lähedaste tugi. Võttes eeltoodut küll arvesse ja tunnustades kinnipeetavat vangistusaegse hea käitumise eest, ei pea aga ka kriminaalkolleegium R. Hairetdinovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeldusi täidetuiks. 5.1 Apellatsioonikohus leiab, et vangla poolt esitatud R. Hairetdinovi iseloomustuses on välja toodud rida riske, mis kaaluvad üle teda positiivselt iseloomustavad andmed. Nimelt selgub, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral (s.o kehtivaid karistusi arvestades) ning sama arvu kordi on ta viibinud reaalses vangistuses. Talle on varasemalt antud võimalus kanda oma karistust vabaduses, kuid katseajal pani ta toime uued kuriteod. Erinevalt kinnipeetavast ei näe ringkonnakohus uute kuritegude toimepanemist inimliku eksitusena. Käesolevalt kannab R. Hairetdinov vangistust muuhulgas narkootiliste ainete suures koguses käitlemise, s.o raske esimese astme kuriteo eest. Süüdimõistetu kuriteod on muutunud raskemaks, kuivõrd varasemalt on teda karistatud varavastaste süütegude ja narkootilise aine väikeses koguses käitlemise eest, mis tähendab, et narkootilise aine suures koguses käitlemises on täheldatav ühiskonnaohtlikkuse suurenemise aspekt. Samuti ei saa mööda vaadata asjaolust, et R. Hairetdinov on narkosõltlane, kes vabaduses süstis end iga päev, tarvitades narkootilisi aineid alates 2004. aastast. Vaatamata vangistuses läbitud rehabilitatsioonile ja süüdimõistetu siirana tunduvale soovile narkootikume edaspidi mitte enam tarvitada, on R. Hairetdinovi sõltuvuskäitumine kahtlemata vaadeldav olulise riskifaktorina uute kuritegude toimepanemisel. Ringkonnakohus märgib veel, et narkosõltuvuses isikute puhul on kaheldav, kas nad suudavad alluda kriminaalhooldusele. 5.2 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et vabastades kinnipeetava, keda on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kes katseajal on toime pannud uued kuriteod ja kelle puhul on olulise riskifaktorina vaadeldav tema sõltuvuskäitumine, saaks riivatud ühiskonna õiglustunne ning täitmata jääksid karistuse eesmärgid. Kriminaalkolleegium rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid R. Hairetdinovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetul on veel kanda küllaltki pikk karistusaeg, mis tähendab, et tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust saab kohus arutada ka edaspidi. Selle ajani tuleb süüdimõistetul jätkata karistuse kandmist ja jätkuvalt tegeleda oma kuriteoriskide maandamisega. Määruskaebuse väited kujunenud seisukohta ei väära.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.