lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-9724/65

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-9724/65
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
09.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
840
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-9724/15Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.12.20131-13-9724/50Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.01.20151-13-9724/49Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.01.20151-13-9724/60Viru Maakohus Rakvere kohtumaja29.01.20151-13-9724/69Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium19.02.20151-13-9724/80Viru Maakohus Rakvere kohtumaja16.10.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-9724 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. jaanuari 2015 määrus H.A karistuse muutmata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu H.A, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 13. jaanuari 2015 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu H.A määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 04.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-9724 tunnistati H.A süüdi KarS § 121 järgi ja karistati 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.04.2013 otsusega mõistetud karistuse, s.o 2 aastat 2 kuud 15 päeva võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.04.2013.
2.01.01.2015 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule KrMS § 431 lg 3 alusel H.A andmed karistuse vähendamise või karistusest vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 13. jaanuari 2015 määrusega jäeti H.A-le 04.12.2013 otsusega mõistetud liitkaristus muutmata.
1-13-9724/94
Viru Maakohus Narva kohtumaja
02.03.2018
3.1.
Maakohus, olles tutvunud Viru Maakohtu 04.12.2013 otsusega, leidis, et H.A tegu, mis on kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, vastab käesoleval hetkel KarS § 121 lg 1 tunnustele ning karistus, 3 kuud, jääb sanktsiooni piiresse (ülemmäär üks aasta vangistust).
3.2.Liitkaristus on moodustatud Harju Maakohtu 24.04.2013 otsusega, millega mõisteti H.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja kandmisele kuulus 8 kuud vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg, 4 päeva. Mõistetud karistust, 7 kuud 26 päeva vangistust, suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 15.05.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 6 kuud 19 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud 15 päeva vangistust. Harju Maakohtu 15.05.2012 otsusest nähtub, et H.A on süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat 4 kuud, millest koheselt kuulus ärakandmisele 6 kuud ja ülejäänud karistus, vangistus 1 aasta 10 kuud jäi tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta 10 kuu pikkuse katseajaga. Maakohus, olles tutvunud otsustega, millega H.A on süüdi tunnistatud, leidis, et aluseid karistuse vähendamiseks ei esine, sest liidetud otsused isiku karistust ei mõjuta.
3.3.H.A-le Harju Maakohtu 24.04.2013 otsusega mõistetud karistus, mis on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, on käesoleval hetkel kvalifitseeritav samuti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (tegemist oli süstemaatilise vargusega). Maakohus leidis, et karistus on mõistetud sanktsiooni piires, mis on kehtiv ka käesoleval hetkel.
3.4.Harju Maakohtu 15.05.2012 otsusega mõistetud karistus, mis on kvalifitseeritud KarS § 184 lg 1 järgi on kvalifitseeritav samadel alustel ka käesoleval hetkel KarS § 184 lg 1 järgi (suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise dispositsiooni sõnastus on muutunud lühemaks, kuid sanktsioon ja karistamise alused ei ole muutunud). Maakohus leidis, et karistus on mõistetud sanktsiooni piires, mis on kehtiv ka käesoleval hetkel.
4.Tuginedes eeltoodule leidis maakohus, et aluseid isiku karistuse leevendamiseks ei esinenud ja karistust tuleb arvata Viru Maakohtu 04.12.2013 otsuse järgi, mille alusel teda karistati vangistusega 2 aastat 5 kuud 15 päeva ja karistuse kandmise alguseks loeti 24.04.2013. Määruskaebus
5.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse H.A , kes palub tühistada 13.01.2015 määruse ning vaadata Viru Maakohtu 04.12.2013 otsusega mõistetud liitkaristus uuesti üle. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 13.01.2015 määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus.
7.Ringkonnakohus nõustub Viru Maakohtu 13.01.2015 määruses tooduga, mille kohaselt Viru Maakohtu 04.12.2013, Harju Maakohtu 24.04.2013 ja Harju Maakohtu 15.05.2012 otsustega mõistetud üksikkaristustes midagi ei muutu, mistõttu jäävad muutmata ka mõistetud liitkaristused.
7.1.Maakohus on õigesti tuvastanud, et KarS § 121 alusel kvalifitseeritav kuritegu on jätkuvalt karistatav KarS § 121 lg 1 alusel. Samuti jääb H.A-le mõistetud karistus, 3 kuud vangistust, uue karistusmäära (kuni üks aasta vangistust) sisse.
7.2.Samuti on ka käesoleval hetkel karistatav varguste süstemaatiline toimepanemine. Siinjuures ei ole oluline, et kriminaalkorras on karistatav vargus, kui varastatu väärtus ületab 200 eurot. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS § 218). Seega on maakohus õigesti leidnud, et süstemaatilise varguse toimepanemine on kvalifitseeritav ka käesoleval hetkel KarS § 199 lg 2 p 9 alusel ning karistus (1 aasta vangistust) on mõistetud sanktsiooni piires.
7.3.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu põhjendustega KarS § 184 lg 1 osas, mille kohaselt on dispositsiooni sõnastust küll lühemaks muudetud, kuid karistamise aluseid ning sanktsioonimäära muudetud ei ole. Kuna jõusse jäid kõik kohtuotsustega mõistetud üksikkaristused, siis ei muutu ka H.A-le mõistetud liitkaristused.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 13. jaanuari 2015 määrus muutmata ja H.A määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.