Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Jätta menetluskuludest 20% (kakskümmend protsenti) Revensen OÜ (registrikood 16625699) kanda ning 80% (kaheksakümmend protsenti) X-i (X, isikukood XXX) kanda. Välja mõista X-ilt (X, isikukood XXX) Revensen OÜ (registrikood 16625699) kasuks

menetluskulud riigilõiv 224 (kakssada kakskümmend neli) eurot ja lepingulise esindaja kulu 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot. Välja mõista X-ilt (X, isikukood XXX) Revensen OÜ (registrikood 16625699) kasuks viivis menetluskulude 608 (kuussada kaheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 608 (kuussada kaheksa) eurot. Jätta rahuldamata Revensen OÜ (registrikood 16625699) avaldus lepingulise esindaja kulude 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude 20 (kakskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja X-ilt (X, isikukood XXX) väljamõistmiseks. Jätta X-i (X, isikukood XXX) menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja 2 (8)

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa

21-13098, p 18). Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja taotluses esitatud teavet sissetulekute ja väljaminekute suuruse kohta, rahvastikuregistri andmeid elukoha ja kehtivate dokumentide kohta, krediidiinfo andmebaasi teavet kostja maksehäirete kohta, taust.ee andmebaasi andmeid kostja võlgnevuste kohta. Lepingu sõlmimise taotluse kohaselt on kostja avaldanud oma sissetuleku suuruseks 1000 eurot ja igakuiste kohustuste suuruseks 0 eurot. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja on omandanud kostja arvelduskonto väljavõtte, millele laekub kostja peamine sissetulek, ning seda analüüsinud. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades ning hageja esitatud tõendeid arvestades ei ole krediidiandja piisava põhjalikkusega hinnanud, kas ja millised olid kostja finantskohustused tarbijakrediidilepingu sõlmimise ja selle muutmise lepingute sõlmimise ajal ning milline on nende kohustuste täitmise mõju kostja krediidivõimelisusele. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt tema arvelduskonto, millele laekub kostja sissetulek, väljavõtet tarbijakrediidilepingute sõlmimisele eelneva ajavahemiku kohta, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse kohta. Krediidiandja ei ole välja selgitanud, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis (millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt intress). Eeltoodut arvestades ei saanud hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja finantskohustuste mõju tema krediidivõimelisusele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Krediidiandja ei ole kontrollinud, kas ja millisel viisil täidab kostja võetud finantskohustusi. Krediidiandja ei ole kontrollinud kostja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste olemasolu või puudumist ning seda, kuidas kostja täidab seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust selle olemasolu korral. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p 1 sätestatud teabe omandamise kohustust ning VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud lepingu sõlmimise keeldu. Krediidiandja ei ole järginud nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt oli krediidiandjal õigus nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning VÕS §s 94 sätestatud ulatuses intressi tasumist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. Hageja nõuab kostjalt intressi 107,88 eurot tasumist. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ja muutmise aegadel 04.09.2018, 15.01.2019 ja 18.01.2019 oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks 0% aastas. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub seega intressimäär 0% aastas. Eeltoodut arvestades puudus hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus jätab hagiavalduse intressi 107,88 eurot tasumise nõudes rahuldamata.

lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Kohus tuvastas eelnevalt krediidiandja poolse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise Seetõttu on krediidiandjal VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt õigus nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses intressi tasumist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt kohaldub võlasuhtele VÕS §s 94 nimetatud intressimäär, mis tulenevalt tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud intressimäära suurusest on 0% aastas. Seetõttu ei kohaldu VÕS § 415 lg-st 1 tulenevalt lepingus kokkulepitud viivisemäär, sest see on suurem lepingule kohalduvast intressimäärast. Krediidiandjal tekkis õigus nõuda viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses. Põhinõudelt 8,80 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku 06.10.2022 kuni 27.02.2023 eest on 0,31 eurot. Põhinõudelt 5,57 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku 06.11.2022 kuni 27.02.2023 eest on 0,16 eurot. Põhinõudelt 3,76 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku 06.12.2022 kuni 27.02.2023 eest on 0,08 eurot. Põhinõudelt 3,94 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku 06.01.2023 kuni 27.02.2023 eest on 0,06 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et leping öeldi üles 27.02.2023. Seetõttu muutus kogu krediidi 795,63 eurot tagastamise kohustus sissenõutavaks alates 27.02.2023. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt tagastamata krediidisummalt 795,63 eurot ajavahemikus 06.02.2023 kuni 27.02.2023 arvestatud viivise tasumise. Krediidiandjal tekkis õigus nõuda kogu tagastamata krediidisummalt viivise tasumist alates 28.02.2023. Põhinõudelt 795,63 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku 28.02.2023 kuni 26.06.2023 eest on 27,24 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli 26.06.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 27,85 eurot tasumise nõue (0,31+0,16+0,08+0,06+27,24=27,85). Kohus rahuldab seetõttu hageja nõude viivise tasumiseks osaliselt ning mõistab kostjalt viivise 27,85 eurot ning jätab hagiavalduse rahuldamata viivise 34,64 eurot tasumise nõudes (62,4927,85=34,64).

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132 lg 2 p 2 sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste väidetega: kostjaga sõlmitud lepingule kohalduvad üldtingimused ja hinnakiri ning vastaval üldtingimuste punktile 6.4 ja hinnakirjale rakenduvad järgmised tasud sissenõudmiskulude osas: ülesütlemise hoiatus (meeldetuletus) 1 x 5,00 eurot, ülesütlemise teatis 1 x 5 eurot, nõude loovutamise teatis (meeldetuletus tasumiseks) 1 x 5 eurot; kostjale on saadetud ülesütlemise hoiatus, ülesütlemise teatis ning nõude loovutamise teatis. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hagejal on seetõttu õigus saada sissenõudmiskulude hüvitist kuni 40 eurot. Hageja nõue ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 15 eurot hüvitamise nõudes.

(80% 280-st on 224) ja lepingulise esindaja kulu 384 eurot (80% 480-st on 384). Kohus arvestab, et kui kohus oleks pidanud hageja lepingulise esindaja kulusid 840 eurot tervikuna põhjendatuks, oleks menetluskulude jaotust arvestades kohus pidanud kostjalt välja mõistma 672 eurot (80% 840st on 672). Kohus jätab eeltoodut arvestades kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hageja lepingulise esindaja kulud 288 eurot (672-384=288). Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist. TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul. Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 608 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.