Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 21.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-14-3687/37
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 21.01.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 857

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-14-3687/18Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.05.2014 1-14-3687/41Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.02.2015 1-14-3687/40Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.02.2015 1-14-3687/42Viru Maakohus Rakvere kohtumaja06.02.2015 1-14-3687/54Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-3687

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21.01.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-14-3687

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid G.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

G.P (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

14.01.2015.a Tallinn kaugkohtuistung

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

koht

RESOLUTSIOON

1.Vabastada G.P karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2.KarS § 76 lg 5 alusel allutada G.P katseajal 6 (kuueks) kuuks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5.G.P vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitusele ja G.P-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 23.12.2014.a Harju Maakohtule kinnipeetava G.P kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 13.05.2014.a kohtuotsusega tunnistati G.P süüdi KarS § 216 lg 1 järgi ja mõisteti talle KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel karistuseks 8 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse algus oli 18.06.2014 ja karistuse lõpp on 05.03.2015. G.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Lähedaste sõnul vabanemisjärgselt asub kinnipeetav elama oma sissekirjutusjärgsesse elukohta aadressil XXX. Vabanemisjärgselt töökoht puudub. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. G.P kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav on sugulaste poolt koju oodatud, kinnipeetava täiskasvanud lapsed on valmis teda igati toetama. Lähedaste sõnul vabanemisjärgselt asub kinnipeetav elama oma sissekirjutusjärgsesse elukohta aadressil XXX. Vabanemisjärgselt töökoht puudub. G.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi Veera Kremez toetab G.P'i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Isik kannab reaalset vangistust esimest korda ning loodetavasti on teinud õigeid järeldusi karistusest. Prokuratuur nõustub Vanglaga selles osas, et isikule tuleb määrata KarS § 75 lg 2 p 4 p 8 ettenähtud lisakohustused. Isiku karistus kuulub vähendamisele seoses alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku muudatustega, kuna ajavahemikul 11.02.2014 kuni 20.02.2014 ning 20.02.2014 kuni 27.03.2014 episoodidega tekitatud kahju ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära ehk 200 EUR, st puudub kuriteokooseis.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud G.P arvamuse, leiab, et G.P võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 7 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kohus usub, et esmakordne vangistus on pannud G.P mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui 2 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 6-kuulise katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas G.P-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on G.P olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka G.P, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa G.P edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla taotlust otsustada kinnipeetava edasise karistuse vähendamise või vabastamise üle seoses 01.01.2015.a jõustunud karistusseadustiku muudatustega menetleb vastavalt kohtute infosüsteemile Viru Maakohus.