Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 22. detsembri 2014 määrus Sergei Ratšitski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Sergei Ratšitski kaitsja advokaat Sandra Sepp, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja
maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges kaudu 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot, advokaat Sandra Sepale määruskaebemenetluses Sergei Ratšitskile riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista Sergei Ratšitskilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Sandra
Sepa poolt osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse.
5.Sergei
Ratšitskil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700046225 ja selgitus „Sergei Ratšitski, 1-13-7366, menetluskulud“.
6.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 05.09.2013 otsusega tunnistati Sergei Ratšitski süüdi KarS § 184 lg 1, § 424 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele tähtajaline vangistus 7 kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvestati maha eelvangistus 7 päeva ning loeti koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 23 päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud osa mõistetud vangistusest, s.o 11 kuud, S. Ratšitski suhtes täitmisele pööramata tingimusel, et temale määratud 2-aastase katseaja kestel ei pane isik tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid
2.Kriminaalhooldaja esitas 25.03.2014 Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles S. Ratšitskile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu ei ilmunud registreerimisele. Harju Maakohtu 08.04.2014 määrusega kuulutati S. Ratšitski tagaotsitavaks ning 23.04.2014 määrusega pöörati täitmisele kandmata karistusosa 11 kuud vangistust.
3.Tallinna Vangla esitas 15.10.2014 materjalid S. Ratšitski vangistusest tingimisi enne vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
4.Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna maakohus ei pidanud usutavaks, et S. Ratšitski hoidub vabaduses kuritegude toimepanemisest.
4.1.Kohtu hinnangul on S. Ratšitski puhul suurim risk tema seotus narkootiliste ainetega. Isik kannab hetkel karistust mh suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ning mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Lisaks on teda väärteokorras karistatud narkootilise aine tarvitamise eest. Maakohtu hinnangul ei suuda elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus ära hoida S. Ratšitski poolt uute kuritegude toimepanemist ning narkootikumide tarvitamist.
4.2.S. Ratšitski vabanes vangistusest oktoobris 2013, kuid rikkus katseajal kriminaalhoolduse nõuet: isik tarvitas 02.04.2014 narkootilist ainet (kohtuotsus väärteoasjas 30.04.2014). Lisaks ei täitnud ta registreerimiskohustust ega olnud kodukülastusel kättesaadav, mistõttu kuulutati süüdimõistetu tagaotsitavaks. Kinnipeetav jätkas rikkumiste toimepanemist ka vanglas: tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Maakohus leidis, et nii lühikese karistusaja jooksul kahe distsipliinirikkumise toimepanemine osutab, et S. Ratšitski ei allu vanglas kehtestatud reeglitele.
Määruskaebus
5.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Ratšitski kaitsja advokaat S. Sepp, kes palub tühistada 22.12.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
5.1.S. Ratšitski on küll varasemalt olnud seotud narkootiliste ainetega, aga kinnipeetav selgitas kohtuistungil, et ta ei ole narkootikumidest sõltuvuses. Ka vangistuses ei ole S. Ratšitskil olnud mitte ühtegi kokkupuudet alkoholi ega narkootiliste ainetega. Lisaks on süüdimõistetu nõus temale vangistusest tingimisi vabanemisel kohaldatavana lisakohustusena mitte tarvitama alkoholi ega narkootilisi aineid. Seoses S. Ratšitski poolt varasema katseaja tingimuste rikkumisega juhtis kaitsja tähelepanu, et kinnipeetav ei olnud teadlik kohustusest elada kokkulepitud elukohas.
5.2.Maakohus on kaitsja arvates jätnud hindamata S. Ratšitski poolt toime pandud distsiplinaarrikkumiste sisu ja asjaolud. S. Ratšitskile on 29. mail 2014 määratud karistus tubakatoote omamise eest ja 17. septembril 2014 noomiti teda selle eest, et ta saatmise ajal kaldus kõrvale ettenähtud marsruudist ja võttis ukse alt salakirja. Kaitsja hinnangul on tegemist nö tehniliste rikkumistega, mis ei peegelda süüdimõistetu retsidiivsust või ohtlikkust. Ka jättis esimese astme kohus tähelepanuta, et kinnipeetav soovis vangistuses osaleda mitmetes sotsiaalprogrammides ning jätkata enda haridusteed, kuid karistuse lühiajalisuse tõttu seda ei võimaldatud.
5.3.S. Ratšitski avaldas kohtuistungil, et saab aru enda vigadest ning on oma vaateid elule muutnud. Ka Tallinna Vangla leiab, et S. Ratšitski tuleks taasühiskonnastada ning toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu on noor inimene, kes on kriminaalkorras karistatud vaid ühel korral. Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et ka uue kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul on äärmiselt madal, 12%.
5.4.Ka S. Ratšitski elutingimused vabaduses toetavad ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad peamiselt tema ema ja vanaema, kes on nõus süüdimõistetut nii emotsionaalselt kui ka materiaalselt toetama. Kohtuistungil avaldas S. Ratšitski korduvalt tungivat tahet minna tööle. Kinnipeetav selgitas, et tööd saaks ta enda ema tutvusringkonna kaudu, kuid isik oleks valmis pöörduma ka Töötukassa poole. Asjaolu, et S. Ratšitski ei ole juba vangistuses suutnud endale vabadusse saamisel töökohta tagada, ei saa takistada tema vangistusest vabastamist.
5.5.Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna advokaadile toimetatud kohtuistungi protokoll on allkirjastamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 3 (kehtiva seaduse kohaselt KarS § 76 lg 4) toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et S. Ratšitski tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata ning eeltoodust lähtudes märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
7.Kohtukolleegium peab positiivseks, et S. Ratšitskil on olemas tugivõrgustik ema ja vanaema näol, kelle juurde isik asuks ka vabanemisel elama. Kinnipeetav soovib vabaduses asuda tööle, kuid esialgu on teda materiaalselt nõus toetama ema. Kuigi isiku elutingimused vabaduses toetavad tema ennetähtaegset vabastamist, leiab ringkonnakohus, et eelkõige
katseaja tingimuste rikkumine ja S. Ratšitski käitumine karistuse kandmise ajal välistavad isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise.
8.Kuna S. Ratšitski karistus lõpeb paari kuu pärast, on praegusel ajal kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise lahendamine eelkõige kriminaalpoliitiline küsimus ja seotud preventiivsete kaalutlustega. S. Ratšitski puhul on tegemist küll noore inimesega, kes on varem kriminaalkorras karistamata, kuid hetkel kannab ta karistust, sest kuritarvitas kohtu poolt ülesse näidatud usaldust. Kuigi kinnipeetav väidab, et ei rikkunud katseaja nõudeid tahtlikult, ei ole see ringkonnakohtu jaoks usutav. Pigem tekkis S. Ratšitskil tingimisi karistust kandes karistamatuse tunne ning isik ei mõistnud nende kohustuste olulisust, mis talle kohtumäärusega olid pandud. Normidest kinnipidamise vajaduse mittemõistmisele viitab ka kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Sealjuures ei pea kohus asjakohaseks kaitsja viiteid, et nimetatud rikkumised ei osunda S. Ratšitski retsidiivsusele, mistõttu ei tohiks neid arvestada. Vanglas on kõik reeglid seatud mingi kindla eesmärgiga ning kinnipeetavad on nendest reeglitest teadlikud. Tahtlik normide rikkumine viitab sellele, et S. Ratšitski ei soovi käituda vastavalt kehtivale korrale. Kinnipeetava vabastamine sellises olukorras ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eri- ega üldpreventiivsete eesmärkidega. Kinnipeetav vabaneb vangistusest tähtaegselt juba 21.03.2015 ning siis on isikul võimalik näidata, et ta on enda varasemast käitumisest vajalikud järeldused teinud ning suudab elada vabaduses seaduskuulekalt.
9.Kuigi Tallinna Vangla toetab S. Ratšitski ennetähtaegset vangistusest vabastamist, on tegemist vaid arvamusega, mis ei ole kohtu jaoks siduv. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse üle otsustamine on üksnes kohtu pädevuses ning lisaks kinnipeetava iseloomustuses toodud andmetele hindab kohus ka teisi asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
10.Seoses kaitsjale saadetud istungiprotokollil allkirjade puudumisega märgib ringkonnakohus, et kohtutoimikus olev istungiprotokoll on allkirjastatud nii sekretäri kui kohtuniku poolt. E-toimiku süsteemis kättesaadavaks tehtud dokumendid ei ole aga skaneeritud, mistõttu puudub kaitsjale nimetatud süsteemi kaudu kättesaadavaks tehtud dokumendil allkiri, kuid seda ei saa käsitleda menetlusõiguse rikkumisena.
11.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014 määrus muutmata ja S. Ratšitski vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
12.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb S. Ratšitskil hüvitada advokaat S. Sepa kaitsjatasu 144 eurot.
Mati Kartau
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.