Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Vangla esitas 30.10.2014.a. Tartu Maakohtule materjalid Sergei Ratšitski kohta tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Harju Maakohtu 05.09.2013.a. otsusega tunnistati Sergei Ratšitski temale esitatud süüdistuses KarS § 184 lg.1, § 424 ja § 199 lg.2 p.9 järgi süüdi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg loeti karistusaja hulka ja koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti S.Ratšitskile 7 kuud vangistust, ärakandmisele kuuluv vangistus 6 kuud 23 päeva alates 18.03.2013.a. KarS § 74 lg.1, lg.3 kohaldades jäeti ülejäänud osa vangistusest – 11 kuud täitmisele pööramata tingimusel, et Sergei Ratšitski 2-aastakse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Muu hulgas määrati S.Ratšitskile lisakohustuseks mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kriminaalhooldaja esitas 25.03.2014 Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb S.Ratšitskile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu ei ilmu registreerimisele, kodukülastus tulemusi ei andnud, kontakt kriminaalhooldajal S.Ratšitskiga puudub.. Harju Maakohtu 08.04.2014.a. määrusega kuulutati S.Ratšitski tagaotsitavaks ja tabati 21.04.2014.a. Kohus pööras määrusega 23.04. 2014 kandmata karistusosa 11 kuud vangistust täitmisele. S.Ratšitski tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekib 21.09.2014, karistus saab kantud 21.03.2015.a. Tallinna Vangla toetab Sergei Ratšitski ennetähtaegset vabastamist, uue kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul on 12%. S.Ratšitski on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 27 korda. Vangistuses on ta karistatud distsiplinaarkorras kaks korda- 29.05.2014.a. ja 17.09.2014.a. Vabanemisel asub elama ema ja vanaema juurde, kus elas ka enne vangistust. S.Ratšitski on andnud nõusoleku vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla ja korter vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. S.Ratšitski on varasemalt töötanud ka ametlikult, on nõus ka nüüd tööle asuma, kindel töökoht puudub. Ema on nõus teda majanduslikult toetama. S.Ratšitski lähivõrgustiku moodustavad ema ja vanaema, kellega on suhted head. Vangla meditsiiniteenistus hindab S.Ratšitski akuutseks narkootilise aine tarvitajaks, kuid S.Ratšitski ise sõltuvust ei tunnista. On motiveeritud vabanemisel mitte narkootilisi aineid tarvitama. Viimati tarvitas narkootilist ainet 2014 märtsis. Vangla arvates S.Ratšitski üldiselt austab seadusi, kuid on valmis neid oma kuritegudega seoses moonutama. Tunnistab muutuste vajalikkust, saab aru oma süüst ja on valmis muutuma. Ei ole piisavalt mõelnud oma käitumise tagajärgedele, probleemide lahendusoskus vajab arendamist. Vanglassse uuesti sattuda ei soovi.

2 (5)

Tallinna Vangla leiab, et S.Ratšinskist lähtuv risk ühiskonnas on narkootikumide tarvitamist ega muuda oma mõtlemist ja hoiakuid.

olemas, kui isik jätkab

Kriminaalhooldaja ettekandes märgib, et Sergei Ratšitski läbisaamine oma perega- ema ja vanaemaga on hea. Elukohaks olev korter on väga heas seisukorras, ema ja vanaema on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. S.Ratšinskil on ilmnenud sõltuvuskäitumine- ta on olnud narkojoobes 19.11.2012, 02.01.2013. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku vabanemisel kohaldada S.Ratšitski suhtes elektroonilist järelevalvet 4 kuud. Prokurör ei toeta S.Ratšitski ennetähtaegset vabastamist. S.Ratšitski on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu täitmisele pöörati ka see osa karistusest, mis esialgu jäeti kandmiseks tingimuslikult. S.Ratšitskil on raskusi ka vangistuses kehtestatud korrast kinnipidamisega- ta on vangistuse ajal kahel korral distsiplinaarkorras karistatud. Võttes arvesse Sergei Ratšitski isikut ja toime pandud kuritegude asjaolusid, ei toeta prokurör tema ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil 11.12.2014.a. andis Sergei Ratšitski seletuse, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ta kandis vangistuse 7 kuud ära, aga siis ei läinud ta kriminaalhooldaja juurde, kuulutati tagaotsitavaks ja karistus pöörati täitmisele. S.Ratšinski sõnul on tal valida, kuhu tööle minna, veel ei ole otsustanud. Alkoholisõltuvust ei ole, on suitsetanud kanepit. Ta on muutnud oma vaateid elule, vanglas sai aru, et vabaduses on parem olla. On nõus vabanema elektroonilise järelevalve alla. Sergei Ratšinski kaitsja advokaat Sandra Sepp toetab S.Ratšinski ennetähtaegset vabastamist. Kõik eeltingimused vabanemiseks on täidetud, edasine vangistuses viibimine ei ole vajalik, rõhku tuleks panna taasühiskonnastavatele tegevustele. On olemas toetav sotsiaalvõrgustik. Vangistuses toime pandud rikkumised on n.ö. tehnilised ega ole rasked. Esmakordselt karistatud, retsidiivsus puudub. Kuna kõik kuriteod on seotud olnud narkootikumide tarvitamisega, on S.Ratšinski nõus võtma kohustuse mitte tarvitada narkootikume. Vabanemisel hakkab tasuma rahalisi nõudeid. Karistuse täideviimise jätkamine ei ole enam vajalik.

Kohtu seisukohad Sergei Ratšitski on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos. KarS § 76 lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ja vabastamisel KarS § 76 lg.2 p.2 alusel- kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast.. Käesolevaks ajaks on Sergei Ratšitski temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt 2/3. Seega on tal praegu võimalus ennetähtaegselt vabaneda KarS § 76 lg.2 p.2 alusel. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Sergei Ratšitskit ei ole põhjendatud vabastada tingimisi enne tähtaega. Karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabanemise otsustamisel tuleb kohtul hinnata kogumis KarS § 76 lg. 3 loetletut.

3 (5)

Kohtu hinnangul on Sergei Ratšitski suurim risk vabaduses ja uute kuritegude toimepanemise ärahoidmisel on tema senine seotus narkootiliste ainetega: ta on käesoleval ajal kandmas karistust narkootilise aine suures koguses ja ebaseaduslikult käitlemise eest, ta kannab KarS § 424 järgi karistust mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes kahel korral, lisaks sellele on ta karistatud väärteokorras narkootilise aine tarvitamise eest 02.04.2014.a. See tähendab, et ta ei ole narkootilise aine tarvitajana ohtlik mitte ainult iseendale, vaid kogu ühiskonnale, kuna käitles narkootilist ainet koguses, millest piisaks narkootilise joobe tekitamiseks suurele hulgale isikutele. S.Ratšitski oli vabanenud vangistuse kandmiselt oktoobris 2013 ja ta jäi katseajale kohustusega mitte tarvitada narkootikume. Sellele vaatamata rikkus ta ka kriminaalhoolduse nõuet sellega, et tarvitas 02.04.2014.a. narkootilist ainet (kohtuotsus väärteoasjas 30.04.2014). S. Ratšinskile anti võimalus kanda ülejäänud karistuseosa- 11 kuud vangistust vabaduses olles, katseajal. Ta kadus kriminaalhooldaja vaateväljast, registreerimiskohustust ei täitnud ja kodukülastusel ei olnud ta ka kodus kättesaadav. Kohtuistungil 11.12.2014 seletas Ratšinski, et ta elas mõnda aega mujal. Ta tuli kuulutada tagaotsitavaks. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduse, kontrollnõuete ja lisakohustuste mõte selles seisnebki, et isik on kriminaalhooldajale kättesaadav, käib ise registreerimas ja täidab ka talle pandud lisakohustusi. S.Ratšinski neid ei täitnud. See tähendab, et 05.09.2013.a. kohtuotsuse tegemisel tema suhtes üles näidatud usaldus ennast ei õigustanud. S.Ratšinski on käesolevaks ajaks ära kandnud vangistust pärast tema kinni pidamist 21.04.2014 umbes samapalju kui oli tema esimene koheselt ärakantav karistuseosa. Selle vangistusaja jooksul on ta toime pannud kaks distsiplinaarüleastumist: 11.mail 2014, s.o. umbes 20 päeva pärast kinnipidamist ja 04.09.2014.a. Kohus leiab, et nii lühikese karistusaja jooksul kahe distsipliinirikkumise toimepanemine osutab, et S.Ratšinski ei allu vanglas kehtestatud reeglitele. Lisaks sellele nähtub kinnipeetava toimikust, et S.Ratšinski on mitmel korral teatanud toidust loobumisest, kohtu silmis on see märk sellest, et Sergei Ratšinski kehtestab omi reegleid ega soovi arvestada temale kehtivate reeglitega. Kohtu jaoks puudub igasugune usk, et Sergei Ratšinski karistuse mõistmisele eelnenud käitumisviis ei kordu. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus ei ole võimelised ära hoidma selliseid vargusi, mida S.Ratšinski on toime pannud hulgaliselt päise päeva ajal avalikus kohas, s.h. vargust oma lähedase (ema) tagant. Elektrooniline järelevalve ei hoia ära ka tegevusi narkootiliste ainetega, s.h. narkootikumide tarvitamist. Seetõttu leiab kohus, et Sergei Ratšinski vabastamine karistuse kandmiselt ennetähtaegselt ei ole põhjendatud ja karistuse kandmine jätkub. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, KarS § 75-st , §-st 76 ja Vangistusseaduse § 76. Kriminaalmenetluse kulud Sergei Ratšitski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 11.12.2014.a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Sandra Sepp. Kaitsja esitas 11.12.2014.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 120 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 120 eurot.

4 (5)

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Sergei Ratšitskilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Riigi ees hüvitamiskohustuse täitmiseks lisatakse määrusele maksedokument.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.