1-13-7366/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Sergei Ratšitskit süüdistatakse selles, et tema, omamata Ravimiameti luba narkootilise aine käitlemiseks, ebaseaduslikult ja teadvalt hoidis ja vedas enda sõiduautos Opel Calibra, reg nrga XXX , 18.03.2013 Tallinnas, Majaka tänaval päevasel ajal tuvastamata isiku poolt temale edasiandmise eesmärgil antud suures koguses, see on vähemalt kümnele isikule narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet - 2,67 grammi pulbrit, milles oli narkootilist ainet fentanüüli – 0,16 grammi ja 0,49 grammi narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli sisaldavaid kanepi õisikuid (marihuaanat, mille THC sisaldus oli 17%), kuni ta peeti politsei poolt kinni 18.03.2013 kella 15.15 paiku Tallinnas, Pae tn 23 juures ja narkootiline aine võeti ära. Kanep (va Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli /THC/ sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (näiteks marihuaana) kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, fentanüül II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vastavalt 01.07.2005 jõustunud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ § 31 lg 3 on suur kogus selline narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Eesti Kohtuekspertiisi kohtutoksikoloogiaekspertide arvates ja Eestis seni kehtiva kohtupraktika kohaselt loetakse joovet tekitavaks fentanüüli suureks koguseks 0,0013 grammi - 0,002grammi (1,3 mg - 2 mg) puhast narkootilist ainet (RK 3-1-1-4-04) ja marihuaana suureks koguseks 7,5 grammi. Seega käitles Sergei Ratšitski ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 184 lg 1 järgi. Samuti süüdistatakse Sergei Ratšitskit selles, et juhtis 19.11.2012 kella 00.55 ajal Tallinnas, Kärberi tn 4 juures mootorsõidukit AUDI 80, reg nr-ga XXX , olles narkootiliste ainete amfetamiini ja kanepi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Samuti juhtis ta 02.01.2013 kella 00.47 ajal Tallinnas, Ristiku ja Kaera tänavate ristmikul suunaga Sõle tänava poole mootorsõidukit AUDI 80, reg nr-ga XXX , olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid. Seega pani Sergei Ratšitski toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Samuti süüdistatakse Sergei Ratšitskit selles, et tema võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime autokütuse vargusi süstemaatiliselt ja nimelt: 11.11.2011 kella 18.22 paiku Tallinnas, Põhja pst 33 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Linnahalli teenindusjaamas tankis sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX bensiini 95 37,44 liitrit maksumusega 46,99 eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata;

18.11.2011 kella 17.19 paiku Tallinnas, Petrooleumi 4 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Petrooleumi teenindusjaamas tankis sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX bensiini 43,69 liitrit maksumusega 54,18eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 22.11.2011 kella 14.38 paiku Tallinnas, Petrooleumi 4 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Petrooleumi teenindusjaamas tankis kahte kanistrisse bensiini 45,94 liitrit maksumusega 57,89 eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 23.11.2011 kella 08.16 paiku Tallinnas, Järvevana 2 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Järvevana teenindusjaamas tankis kanistrisse bensiini 95 Ultima 47,16 liitrit maksumusega 60,36 eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 24.11.2011 kella 10.35 paiku Tallinnas, Petrooleumi 4 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Petrooleumi teenindusjaamas tankis kahte kanistrisse bensiini 68,71 liitrit maksumusega 86,58 eurot ja pani kanistrid sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 25.11.2011 kella 16.23 paiku Tallinnas, Petrooleumi 4 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Petrooleumi teenindusjaamas tankis kahte kanistrisse bensiini 78,54 liitrit maksumusega 98,96 eurot ja pani kanistrid sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 25.11.2011 kella 17.44 ja 17:45 paiku Tallinnas, Peterburi tee 58a asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Peterburi mnt teenindusjaamas, tankis ühte kanistrisse bensiini 95 Ultima 30,93 liitrit maksumusega 39,59 eurot ja teise kanistrisse bensiini 95 25,68 liitrit maksumusega 32,36 eurot, kokku kütust maksumusega 71,95 eurot, kanistrid pani sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 26.11.2011 kella 18.58 paiku Tallinnas, Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Nõmme teenindusjaamas tankis sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ja kanistrisse bensiini 95 83,71 liitrit maksumusega 105,47 eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 01.12.2011 kell 15.30 kuni 15.32 Tallinnas, Põhja pst 33 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Linnahalli teenindusjaamas tankis sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ja kanistrisse bensiini 95 44,44 liitrit maksumusega 56 eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 01.12.2011 kella 16.48 paiku Tallinnas, Pärnu mnt 180 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Järve teenindusjaamas tankis sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX bensiini 95 69,64 liitrit maksumusega 87,75 eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 05.12.2011 kella 11.31 paiku Tallinnas, Peterburi tee 58a asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Peterburi mnt teenindusjaamas tankis kanistritesse kütust diisel fortis 91,09 liitrit maksumusega 125,25 eurot ja pani kanistrid sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 05.12.2011 kella 18.10 paiku Tallinnas, Tammsaare tee 111 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Tammsaare teenindusjaamas tankis sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ja kolme kanistrisse kütust bensiin 95 96,86 liitrit maksumusega 122,04 eurot, pani kanistrid sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 14.12.2011 kella 12.10 paiku Tallinnas, Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Nõmme teenindusjaamas tankis sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ja kanistritesse kütust bensiin 95 98,67 liitrit maksumusega 124,32 eurot, pani kanistrid sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata. Viimane tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti tankla juures kinni politseiametniku poolt. Samuti süüdistatakse Sergei Ratšitskit selles, et tema 13.01.2012 aadressil XXX asuvas korteris 115, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära XXX kuuluva Swedbank pangakaardi ning 13.01.2012 kell 11.37, võõra vallasasja ebaseadusliku

3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS § 184 lg 1, § 199 lg 2 p 9 ja § 424, § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 74, § 75, § 83, § 191, asub kohus seisukohale, et Sergei Ratšitski kuulub temale KarS § 184 lg-s 1, KarS § 199 lg 2 p-s 9 ja KarS §-s 424 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüditunnistamisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks koopiate tegemise kulu, määratud kaitsja tasu, ekspertiisitasud, joobe tuvastamise kulu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kohus möönab, et süüdistataval puudub ametlik töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaks talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Süüdistataval on koheselt ärakandmisele kuuluvast karistusest ära kanda suhteliselt väike karistuse osa ning karistuse ärakandmiselt vabanemise järgselt asub süüdistatav eeldatavalt tööle ning on võimeline kohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulud täies ulatuses hüvitama. Samuti märgib kohus, et ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist ja nende osalist riigi kanda jätmist - seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies ulatuses sisse nõuda. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud süütegude koguarvu, tema korduvaid kahtlustatavana kinnipidamisi, pidi süüdistatav aru saama, et süütegude menetlemisega kaasnevad menetluskulud, mis jäävad tema kanda. Need eelmärgitud asjaolud ei sundinud süüdistatavat õiguskuulekalt käituma ning süüdistatav jätkas süütegude toimepanemist. Seejuures on ta temale väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid jätnud tasumata. Seega võttis ta enesele ka rahaliste kohustuste tekkimise riisiko ning kohus leiab, et menetluskulude riigi kanda jätmine kasvõi osaliselt ei aita kaasa süüdistatava resotsialiseerumisele. Samas leiab kohus, et töökoha ja sissetuleku puudumine, samuti isiku suhtes põhiõigusi enimriivava karistusliigi kohaldamine annavad aluse võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest maksimaalse tähtaja, so 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).