Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-844
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. detsembri 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Almaz Hadžijev, määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
2.2 Positiivsete näitajatena arvestas maakohus A. Hadžijevil kindla elukoha ja toetava lähivõrgustiku olemasolu, samuti tema vangistusaegset käitumist. Kinnipidamisasutuses viibimine avaldab A. Hadžijevile head mõju ja teda tuleb tunnustada vanglas tehtud oluliste pingutuste eest eesmärgiga korrigeerida oma isikut. Vaatamata nimetatule ei tekkinud kohtul aga siiski veendumust, et vabaduses hakkaks süüdimõistetu seaduskuulekalt elama, sest selline võimalus on talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. 2.3 Maakohus asus ka seisukohale, et A. Hadžijevi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud – isik on korduvalt narkokuritegude eest karistatud. Viimane kuritegu oli suure koguse erinevate narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine grupis. Süüdimõistetu karistusaeg lõpeb alles 14.08.2016, s.o ärakandmata karistusosa on veel pikk. A. Hadžijevi vabastamisel ei oleks veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud. Seda kinnitab A. Hadžijevi varasem käitumine, kus läbivaks jooneks on sõltuvusainete tarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. See tähendab, et isik ei arvesta oma tegude tagajärgedega ja suhtub hoolimatult oma tulevikku. Olenemata kindla elukoha olemasolust ja lähedaste toetusest puudub kindlus, et kinnipeetav suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. A. Hadžijevi puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud.
piisavad kummutamaks maakohtu määruses esitatud seisukohti. Lisaks tuleb märkida, et ka maakohus on tunnustanud süüdimõistetu vangistusaegset head käitumist ja leidnud, et ta on vanglas teinud olulisi pingutusi eesmärgiga korrigeerida oma isikut. Vaatamata loetletud positiivsetele asjaoludele on maakohus aga põhjendatult pidanud oluliseks asjaolu, et A. Hadžijevit on kriminaalkorras karistatud juba viiel korral ning korduvalt on ta toime pannud narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises seisnenud kuritegusid. Maakohus on selgitanud, et A. Hadžijevit oli ka enne viimast süüdimõistmist reaalse vangistusega karistatud juba kahel korral ning samuti oli talle antud mitmeid võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses, tõestades, et ta on võimeline kuritegude toimepanemisest hoiduma. A. Hadžijev saadud võimalusi ei kasutanud ja pani toime uued kuriteod. Ka ringkonnakohtul puudub süüdimõistetu varasema elukäigu põhjal veendumus, et ta oleks vabaduses suuteline käituma seaduskuulekalt ja hoiduma uutest kuritegudest. Prokuröri ja vangla seisukohad kohtutele siduvad ei ole. Mis puutub A. Hadžijevi väitesse, et maakohus on vääralt märkinud tema varasema karistamise ka röövimise kuriteos, siis nimetatud eksimus kohtu lõppotsustust kuidagi mõjutanud ei ole.
Paavo Randma
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.