Kohtulahend

xxx-s. Vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht puudub. Isikul on tasumata rahalisi nõudeid summas 5133,48 eurot, vabanemisfondis 544,45 eurot. Lähedastest on isikul vend ja poolõde, kellega suhtleb regulaarselt. Eelmisest kooselust on kinnipeetaval alaealine tütar, kes elab koos oma emaga Inglismaal. 2012. a abiellus vanglas elu- ja kuriteokaaslasega. Suhtlusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid. Isik viibis eelmise karistuse kandmise ajal 2009. a Tartu Vanglas sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ja osales erinevates sõltuvustegevustes, pärast mida pole väidetavalt enam narkootikume tarvitanud. Isik on neljal korral väärteokorras ja kolmel korral kriminaalkorras narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest karistatud. Meditsiiniosakonna andmetel põeb kroonilist haigust ja saab vajalikku ravi. Vangla toetab Almaz Hadžijevi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda oma venna korterisse xxx. Tegemist on kahetoalise hruštšovka-tüüpi erakorteriga, kus hetkel elavad suulise kokkuleppe alusel üürnikud. Lähedastest on kinnipeetaval vend, abikaasa ja alaealine tütar. Suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Vabanemisel isikule garanteeritud töökoht puudub. Varasemalt on isik määratud ühel korral katseajale, mis kulges rahuldavalt. Prokurör, kirjalikus arvamuses, kinnitab, et prokuratuur ei seisa vastu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Almaz Hadžijevi käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid: majandustöödes töötamine, õppimine, elektriku eriala omandamine, sotsiaalabiprogrammis aktiivne ja motiveeritud osalemine jm, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Prokuratuur leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 15.08.2016. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks Almaz Hadžijevil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, Almaz Hadžijevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustused - katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul vanglast vabanemise päevast arvates; mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikumid ega suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, va lähisugulased / hõimlased, ilma kriminaalhooldaja eelneva loata; osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutava(te)s sotsiaalprogrammi(de)s. Almaz Hadžijev teatas kohtuistungil, et ta ei soovi jätkata oma abikaasaga k elu, kes on ka narkokuriteos süüdi mõistetud. Ta nüüd sai aru, et kergelt saadud raha ei ole see, millele tuleb püüda. Ta soovib minna tööle ja alustada uus elu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Almaz Hadžijev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2(5)

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu õppis varasemalt xxx Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Varem on isikut karistatud salajase varguse eest, mis oli toime pandud grupis, sissemurdmisega isikute poolt, kes on varem toime pannud varguse; omastamise eest isikute grupis; narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest suures koguses ja väikeses koguses edasiandmise eesmärgil. Isikut on karistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud ühel korral ja tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ühel korral. Käesoleval hetkel kannab isik karistust Harju Maakohtu 21.02.2012 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi (narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud rahvaatervisevastase kuriteo). Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa, tl 25-26) nähtub, et isik käitles koos elukaaslasega grupis erinevaid narkootilisi aineid suures koguses. Tegemist ei olnud juhuslikku laadi kuriteoga, sest kohtuotsusest nähtub, et isiku elukoha läbiotsimisel leiti väga suures koguses erinevaid narkootilisi aineid. Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I osa, tl 8-16) nähtub, et isikut on karistatud väärteokorras 30 korda: 4-l korral NPALS §151 alusel (narkootikumidega seotud süütegu), 1-l korral Liikluskindlustuse seaduse alusel, 24-l korral Liiklusseaduse alusel ja 1-l korral ühistranspordiseaduse alusel. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod jäänud samaks – isik paneb jätkuvalt toime rahvatervisevastaseid kuritegusid. Süütegusid on isik toime pannud rahalise kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on majanduslikud raskused ja grupi mõju ning narkootikumide tarvitamine. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Isiku kuriteod on olnud erinevad – vargused, röövimised ja narkokuriteod. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et varasemad karistused on isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Isiku kolm viimast süütegu on narkokuriteod, mille eest on isik süüdi tunnistatud 2000ndal, 2008ndal ja 2012ndal aastal. See näitab, et isiku kuriteod ei ole juhuslikud vaid pigem süstemaatilist laadi, mis tähendab, et isiku jaoks on narkokuritegude toimepanemine juba väljakujunenud käitumislaadiks. Samas tuleb positiivse asjaoluna arvestada, et isik on kinnipidamisasutuses omandanud elektriku eriala, läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste arendamine“ ja osalenud majandustöödel koristajaks. Samuti pole vähetähtis asjaolu, et isik on inspektor-kontaktisikuga analüüsinud oma varasemat kriminaalset käitumist ning käesoleval hetkel ootab isik avavanglasse paigutamist. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Kohus tunnistab, et süüdimõistetu on vanglas teinud olulisi pingutusi eesmärgiga korrigeerida oma isikut, ja see on oluline asjaolu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamiseel. Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, EV pass, kehtivusega kuni 27.04.2016, isikutunnistus kehtivusega kuni 27.04.2018 ja juhiluba kehtivusega kuni 06.04.2020. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxxxxx. Tegemist on kinnipeetava vennale kuuluva korteriga, kes andis nõusoleku isiku elama asumiseks nimetatud aadressile. Lähedastest on isikul vend, poolõde ja alaealine tütar. Vabanemisel puudub isikule garanteeritud töökoht.

3(5)

Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on kindel elukoht ja toetav lähevõrgustik venna, poolõe ja tütre näol, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (isik pani toime raske rahvatervisevastase kuriteo grupis), korduvaid karistusi (isik on kolmel korral karistatud narkokuriteo eest ja varasemalt korduvalt varavastaste süütegude eest), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (isik on varasemalt tingimisi karistuse kandmisest vabastatud ja vabastatud tingimisi ennetähtaegselt), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Varem viiel korral karistatud isiku puhul, kes on korduvalt karistatud narkokuritegude ja varavastaste süütegude eest ning kes on varem kriminaalhoolduse all viibinud, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või ebaoluline. Isikule on varasemalt määratud tingimisi vangistus ja vabastatud karistuse kandmisest osaliselt tingimisi vangistusega, kuid ta on ikkagi jätkanud süütegude toimepanemist. Seega on kohus seisukohal, et kriminaalhooldus ei osuta süüdimõistetule piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud (2010.-2011. aastal), alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik on varasemalt korduvalt karistatud ja viibinud ka kriminaalhoolduse all. Asjaolu, et käesoleval hetkel kannab isik pikaajalist vanglakaristust juba kolmanda järjestikkuse narkokuriteo eest, näitab, et selle toimepanemine ei saanud enam olla juhuslik. Seega puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud – isik on korduvalt narkokuritegude eest karistatud. Viimane kuritegu oli suure koguse erinevate narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine grupis. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Seevastu nähtub isikule koostatud iseloomustusest, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju. Isik on vangistuses omandanud elektriku kutse, läbinud sotsiaalprogrammi, analüüsinud põhjalikult inspektor-kontaktisikuga oma varasemat käitumist, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta ootab avavanglasse paigutamist. Seepärast ei ole kohtul veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.08.2016, mis tähendab, et ärakandmiseks on veel natuke alla ühe aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Seda ilmestab ka isiku varasem käitumine, kus läbivaks jooneks on sõltuvusainete tarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. See tähendab, et isik ei arvesta oma tegude tagajärgedega ja suhtub hoolimatult oma tulevikku. Olenemata kindla elukoha olemasolust ja lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Käesolevas asjas on süüdimõistetu toime pannud raske rahvatervisevastase kuriteo grupis. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähendab, et asja menetlemisega kaasneks automaatselt avalduse rahuldamine. Teiste inimeste elu ja tervise kaitseks on põhjendatud jätkata vangistuse kandmist kinnipidamisasutuses.

4(5)

Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ehk süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et käesoleval hetkel ei ole süüdimõistetu puhul kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Almaz Hadžijevi temale Harju Maakohtu 21.02.2012 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.