Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 24. novembri 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatava M.A kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, apellatsioon
RESOLUTSIOON
1.Jätta M.A kaitsja Lembit Nirgi apellatsioon Tartu Maakohtu 24. novembri 2014. a otsuse peale läbi vaatamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) vandeadvokaat Lembit Nirgile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista M.A-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.
4.M.A tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „M.A 1-14-4906 kohtukulud“.
5.Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.A on kohtu alla antud süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi selles, et ta juhtis 28. aprillil 2014 kella 19.30 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Kooli tn 21 juures sõiduautot KIA CARNIVAL (reg.nr XXX), olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus M.A väljahingatavas õhus oli 1,19 mg/l kohta, mis liiklusseaduse (LS) § 69 lg 2 p 1 järgi on käsitatav joobeseisundina.
2.Tartu Maakohtu 24. novembri 2014. a otsusega tunnistati M.A KarS § 424 järgi süüdi ja karistati 6 kuu vangistusega. 2.1 M.A-le karistuse mõistmisel arvestas kohus toime pandud kuriteo raskust, laadi ja võimalust mõjutada M.A hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kohus ei tuvastanud M.A käitumises karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 järgi ega ka raskendavaid asjaolusid KarS § 58 järgi. M.A tunnistas ennast süüdistusaktis kirjeldatud teos süüdi. Varem on M.A kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral, neist kehtivaid karistusi on viis. Seejuures on M.A kahel korral karistatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemise eest. Viimase vangistuse kandmiselt vabanes M.A 14. juunil 2013. 2.2 Karistuse määra üle otsustamisel ja hinnates võimalusi mõjutada M.A edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest võttis kohus arvesse M.A eelnevat elukäiku, sh talle varem mõistetud karistusi ja tema isikuomadusi. M.A on juhtimisõigust omamata juhtinud mootorsõidukit seisundis, kus tema joobeaste ületas kriminaalkorras karistatava määra. Tegemist on väga ühiskonnaohtliku teoga, sest selline juht on ohuks nii endale kui ka kaasliiklejatele. Varasematest karistusandmetest nähtub, et juba 2003. aastal on M.A karistatud väärteokorras alkoholijoobes juhtimise eest. 2004. aastal on teda karistatud joobes juhtimise eest tingimisi vangistusega. Ka 2008. aastal esitati M.A-le süüdistus muuhulgas KarS § 424 järgi korduvalt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises. M.A poolt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine nii 2006. kui ka 2007. aastal leidis tuvastamist kolmes kohtuastmes. Riigikohus aga mõistis M.A õigeks, kuna vahepeal oli toimunud seadusemuudatus, mille kohaselt sai alkoholikontsentratsiooni isiku väljahingatavas õhus tõendada ainult taadeldud alkomeetri abil, mitte indikaatorvahendiga. 2011. aastal karistati M.A taas joobes juhtimise eest. Karistuseks mõisteti reaalne vangistus, mille kandmisele asumisest M.A kaua kõrvale hoidis, olles vahepeal tagaotsitavaks kuulutatud. 5 kuu ja 26 päeva pikkuse karistuse kandmiselt vabanes M.A 14. juunil 2013. Uus rikkumine tuvastati juba 28. aprillil 2014, st vähem kui aasta pärast samaliigilise teo eest eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. M.A ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi, millest järeldub, et süüdistatav on endiselt ühiskonnale ja õiguskorrale ohtlik. Oluline on ka asjaolu, et kuigi M.A juhiluba kehtis kuni 28. juulini 2010, ei ole tal juhtimisõigust juba alates 2005. aastast, mil see peatati. 2.3 Kohus võttis karistuse määramisel arvesse sedagi, et käesoleva kriminaalasja menetluse ajal ilmus M.A kahel korral menetleja juurde alkoholijoobes. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 7. mai 2014. a protokolli kohaselt fikseeriti M.A prokuratuuri menetlustoimingule ilmumisel alkoholijoove 1,18 mg/l. Alkoholijoobes ilmus M.A ka
19.novembril 2014 toimunud kohtuistungile. Politseiametnik tuvastas süüdistatava väljahingatavas õhus alkoholisisalduse 0,51 mg/l. See näitab M.A ükskõikset suhtumist ja soovimatust end käsile võtta. M.A väited selle kohta, et ta lõpetab alkoholi tarvitamise, ei ole veenvad. 2.4 Järelikult ei ole varasemad karistused ja reaalne vangistus M.A-le piisavat mõju avaldanud. Tegemist on isikuga, kes ei suuda hoiduda alkoholi tarvitamisest. Käesoleva kuriteo
toimepanemisel tuvastati isikul märkimisväärne joove, s.o 1,18 mg/l. Sealjuures toimus mootorsõiduki juhtimine ilma igasuguse kaaluka põhjenduse või vajaduseta. See näitab, et M.A puudub oma käitumise suhtes täielikult kriitikameel. M.A andis ise ütlusi, et alkoholist loobumine ei käi nii kergesti. Hirm vangistuse ees ei ole suutnud panna M.A alkoholi tarvitamisest loobuma. Sellise isiku puhul ei ole kohtul alust loota kergemate karistusliikide toimele. Väide selle kohta, et M.A on hooldamist vajav ema, võib iseenesest õige olla, kuid see ei ole argumendiks alkoholitarvitajale karistusõigusliku mõjutusvahendi valikul.
3.M.A kaitsja esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb otsuse tühistamist osas, milles kohus pidas vajalikuks karistada M.A reaalse vangistusega. Kaitsja palub asendada M.A-le mõistetud 6-kuuline vangistus üldkasuliku tööga. Apellatsioonis esitatud seisukohad on lühidalt järgmised. 3.1 Kaitsja hinnangul ei ole maakohtu otsus karistuse mõistmise osas piisavalt põhjendatud, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kaitsja hinnangul võimaldavad kriminaalasja asjaolud reaalse vangistuse asemel üldkasuliku töö kohaldamist. 3.2 Kaitsja hinnangul on oluline, et M.A polnud plaanis kuhugi sõita, vaid vaja oli auto parkida. Kui auto veel seisis, ei pidanud politsei vajalikuks sekkuda. Järelikult ei saanud tegemist olla väga ühiskonnaohtliku teoga. Tuvastatud on, et rikkumine leidis aset kohas, mille lähedal oli parkimiskoht ja kus liiklus oli minimaalne. See, et juhtimine toimus ilma igasuguse kaaluka põhjenduse ja vajaduseta, ei suurenda kaitsja arvates teo ühiskonnaohtlikkust. 3.3 Kohus käsitles põhjalikult M.A varasemaid süütegusid. Kaitsja juhib aga tähelepanu sellele, et M.A ei olnud üle kahe aasta mootorsõidukit joobes juhtinud. M.A süü viimasel korral oli ilmselt juba väiksem, kuna politsei ootas tema liikuma hakkamist ega peatanud teda maanteel. Ehkki M.A juhiluba kaotas kehtivuse 28. juulil 2010, olid tal ometi juhtimisoskused olemas ja seetõttu ei saa tema oskusi pidada võrdväärseks juhiga, kel juhiluba puudub. M.A avaldas soovi end parandada ja vabaneda alkoholismist. Seega ei saa nõustuda kohtu järeldusega ükskõiksest suhtumisest ja soovimatusest end muuta. 3.4 Kohus uuris, kas M.A suudaks teha üldkasulikku tööd, ent ei jõudnud otsuses veenva järelduseni, miks seda mitte kohaldada. Seega on kohtuotsus piisavalt motiveerimata. Kohus kohaldas M.A-le reaalset vangistust mõistes ebaõigesti materiaalõigust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus, hinnates M.A kaitsja apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. 4.1 Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 4.2 Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm
ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsiooni ja apelleeritava kohtuotsusega, leiab, et kaitsja apellatsioon on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub alus. Maakohus on M.A-le karistust mõistes juhindunud KarS §-st 56 ja põhjalikult motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra. Seejuures tugines kohus M.A süüteo toimepanemise asjaoludele, tema varasemale elukäigule ja sellele, et süüdistataval on viis kehtivat kriminaalkaristust. Maakohus analüüsis põhjalikult M.A varasemaid karistusi, sh tema korduvat karistatust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ning talle süütegude eest kohaldatud erinevaid karistusi. Kaitsja märgib kaebuses, et M.A ei ole üle kahe aasta jooksul kordagi alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest karistatud. Kaitsja jätab aga tähelepanuta, et vahepealsel ajal kandis M.A temale 2011. aastal mõistetud 5 kuu ja 26 päeva pikkust vangistust, mille kandmiselt vabanes süüdistatav
14.juunil 2013. Käesoleva otsuse aluseks oleva kuriteo pani M.A toime juba 28. aprillil 2014, s.o vähem kui aasta pärast samaliigilise süüteo eest mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist. Sellistel asjaoludel on maakohus põhjendatult järeldanud, et M.A tuleb karistada reaalse vangistusega. Olukorras, kus süüdistatavat on varem karistatud reaalse vangistusega, ei ole uue sarnase kuriteo toimepanemisel põhjendatud kohaldada leebemat karistust (sh vangistuse asendamist üldkasuliku tööga). Seega on kaitsja etteheide maakohtu otsuses põhjenduste puudumise kohta alusetu. Üksnes asjaolu, et kaitsja maakohtu seisukohtadega ei nõustu, ei anna alust järeldada otsuses põhjenduste puudumist. Maakohtu otsus on karistuse mõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust selle tühistamiseks.
6.Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
7.M.A kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks 2 tundi, s.o 4 pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. augusti 2014. a otsuse (muudetud 30. septembri 2014. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 16 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium jätab kaebuse läbi vaatamata, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 järgi M.A kanda.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.