Liiklussüüteod

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 9 alusel kohustada V.L katseajal: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) otsida endale töökoht hiljemalt kahe nädala jooksul alates vabanemisest; 3) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 1 (üks) kuu alates elektroonilise valve seade kinnitamisest tema keha külge.

Määrata V.L katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Saata määrus Tartu Vanglale, kriminaalhooldusosakonnale.

V.L-ile

ja

Tartu

Vangla

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 24.11.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4906 tunnistati V.L süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust. Kohus määras, et karistuse kandmise aja algust arvestatakse süüdimõistetu kinnipidamiskohta ilmumisest. Kohtuotsus jõustus 11.03.2015. a. Süüdimõistetu V.L-i ilmus Tartu Vanglasse karistust kandma 06.04.2015. a. Seega on karistusaja alguseks 06.04.2015. a ja karistusaja lõpp 06.10.2015. a. 05.08.2015. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V.L tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt kannab V.L vanglakaristust viiendat korda. Viimati mõisteti karistus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Isikul on see juba neljas sarnane karistus. V.L poolt kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, sellest tulenev riskeeriv käitumine tagajärgedele mõtlemata. Vangla hinnangul on V.L poolt korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 12 % (madal risk). Tulenevalt kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab vangla kinnipeetava vanglast vabanemist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Vabanemisel asub kinnipeetav koos abikaasaga elama emale kuuluvasse korterisse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxning korteriomanik on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks sinna. Vangla on seisukohal, et

2 (6)

uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks tuleks isikule määrata KarS § 75 lg 2 p -des 2, 4 ja 7 sätestatud kohustused mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle kohtu määratud tähtajaks ja mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega ning mitte viibida kohtu määratud paikades. Vangla tegi ettepaneku määrata V.L tingimisi enne tähtaega vabastamisel elektroonilise järelevalve alla üheks kuuks ja käitumiskontroll pikkusega kuus kuud. Kriminaalhooldaja 25.06.2015. a vanglale antud arvamuses kirjeldab riske ja arvestamist vajavaid asjaolusid V.L tingimisi vabastamisel enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja teatel on kinnipeetav abielus xxxxxxxxxxxx, kes hindab suhteid abikaasaga lähedasteks ning toetavateks. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuulub veel tema ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kellega on neil samuti probleemideta suhe. Kinnipeetaval on eelmisest kooselust täisealised pojad ja abikaasal täisealised pojad, kriminaalkorras karistatud. Suhted nendega on V.L head. Kinnipeetava tutvusringkonnas ei ole teada isikuid, kes võiks teda vabaduses negatiivselt mõjutada. Kinnipeetav on avaldanud soovi vabanemisel asuda elama oma ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxx korterisse, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku pojatingimisi ennetähtaega vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla tema korterisse. Kriminaalhooldaja on teostanud korterisse kodukülastuse, eluruum on sobiv. Kinnipeetava avaldatud tööandja Biotech Plus OÜ juhatuse liige kinnitas, et vabanemisjärgselt saab V.L nende ettevõttes tehasetöölisena tööd. Tööandja sõnul on V.L ka varem nende ettevõttes töötanud kohusetundliku ja tubli töömehena. Kriminaalhooldaja hinnangul on V.L poolt uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktoriks alkoholi kuritarvitamine ning sellega seotud riskeeriv käitumine. Seetõttu on kriminaalhooldaja arvates võimalik V.L tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve kohaldamisega üheks kuuks ja katseajaga 6 kuud, kohustusega alluda katseajal käitumiskontrollile ja täiendava kohustusega käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Prokurör teatas 25.08.2015. a kirjalikus arvamuses, et ei esita vastuväiteid V.L-i tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele. Prokurör märkis, et süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik selleks üldiselt alust ei anna, kuid kuna kandmata karistus on sedavõrd väike, siis vabastamine elektroonilise valve alla ning allutamine käitumiskontrollile on loodetavasti positiivsemate tagajärgedega kui tähtaegne vabanemine ilma tingimusteta. Kohus pidas 28.08.2015. a kaugkohtuistungi süüdimõistetu osavõtul. Süüdimõistetu V.L avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ta plaanib vabanemisel koos abikaasaga asuda elama oma ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korterisse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ema ise elab maal xxxxxxx vallas. Tegelikult tahaks ta vabanemisel siiski abikaasa elukohtaxxxxxxxtänavasse elama asuda. Süüdimõistetu sõnul on tal vabanemisel kolmeks-neljaks kuuks olemas kindel töökoht Tartus tõstukijuhtkaubavedajana. Kui kriminaalhooldaja annab nõusoleku, siis on edaspidi plaanis minna tööle Soome. Süüdimõistetu on arvamusel, et alkoholi tarvitamine vabanemisel probleemiks ei saa. Vabanedes suhtleb ta enda sugulaste ja lastega. Tema abikaasa ei joo ega suitseta. Soomes on tööl alkoholi tarvitamine välistatud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et V.L on võimalik vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära

3 (6)

kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning isik nõustub sama seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Antud juhul esinevad KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu V.L on süüdi tunnistatud teise astme kuriteos ja ta on ära kandnud üle poole karistusajast ja rohkem kui 4 kuud. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V.L on Tartu Maakohtu 24.11.2014. a otsusega süüdi tunnistatud ja talle on mõistetud vangistus KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Isikut on ka varem korduvalt sama teo eest karistatud. 2003. aastal karistati teda joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest väärteokorras, 2004. a kriminaalkorras tingimisi vangistusega. 2008. aastal esitati V.L-ile süüdistus muu hulgas KarS § 424 järgi korduvalt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises 2006. ndal ja 2007. ndal aastal. Joobes juhtimine leidis kõigis kolmes kohtuastmes tuvastamist, kuid Riigikohus mõistis V.L õigeks, kuna vahepeal oli toimunud seadusemuudatus, mille kohaselt sai alkoholikontsentratsiooni väljahingatavas õhus tõendada ainult taadeldud alkomeetri mitte indikaatorvahendiga. 2011. aastal karistati V.L taas joobes juhtimise eest, mille eest mõisteti reaalne vangistus. Vähem kui aasta jooksul pärast vanglast vabanemist, s.o 28.04.2014. a tuvastati V.L poolt uus rikkumine. Arvestades süüdimõistetu varasemat käitumist saab järeldada, et varasemad karistused ja reaalne vangistus ei ole talle mõju avaldanud. Hirm vangistuse ees ei ole suutnud panna V.L alkoholist loobuma ja joobes juhtimisest hoiduma. Seega hindab kohus, et V.L tingimisi enne tähtaega vabastamisel on risk uute sarnaste kuritegude toimepanemiseks. Asjaoludest nähtub ja ka kriminaalhooldaja ning vangla on oma arvamuses leidnud, et peamiseks uute kuritegude toimepanemise ja süüdimõistetu ohtlikkuse riskifaktoriks vabanedes on alkoholi kuritarvitamine ja sellega seotud riskeeriv käitumine. Viimase kriminaalasja menetlemise kestel ilmus V.L alkoholijoobes prokuratuuri ja kohtusse, kinnipidamiskohta toimetati karistust kandma sundtoomise korras. Kuigi süüdimõistetu puhul esineb risk vabanemisel uute õigusrikkumiste toimepanemiseks, nõustub kohus prokuröriga ja leiab, et süüdimõistetu enne tähtaega vabastamisel elektroonilise valve alla ning allutamisel katseajal käitumiskontrollile on tõenäoliselt positiivsemad tagajärjed kui tähtaegsel vabanemisel ilma tingimusteta. V.L on nõus vabanema elektroonilise järelevalve tingimustega. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdimõistetu on võimalik enne tähtaega karistuse kandmisest vabastada, kuid talle tuleb KarS § 76 lg 6 alusel panna kohustus alluda sama seadustiku § 75 lg 2 p 9 järgi elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 1 järgi on elektrooniline valve süüdlasele kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda liikumisvabaduse piirangute või narkootiliste või psühhotroopsete ainete või alkoholi tarvitamise keelu täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdlase keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks teha süüdlase asukoht või alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine. Elektroonilise valve seadme liigi valib kriminaalhooldusametnik.

4 (6)

Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kohus tegi kindlaks, et elektroonilise valve kohaldamise tingimused on täidetud. Süüdimõistetu on andnud nõusoleku alluda elektroonilisele järelevalvele. Vangistuses olles on ta avaldanud soovi asuda vabanemisel elama oma ema Valentina Kuznetsova korterisse, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku, et V.L vabaneb koos elektroonilise valve kohustusega ja asub elama tema korterisse. Kriminaalhooldaja on kontrollinud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteri sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Ehkki kohtuistungil avaldas V.L, et ta pigem läheks siiski elama xxxxxa tänava korterisse, määrab kohus KarS § 75 lg.1 p.1 korras Aleksandr kivi elukohaks vabanemisel Jaama tänava korteris, mille vastavus on kontrollitud ja V.L lähedased on pidanud sobivaks, et V.L sinna elama asub. KarS § 751 lg 4 järgi hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. KarS § 751 lg 3 p 1 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata teise astme kuriteo korral ühest kuust kuni kuue kuuni. Kohus, arvestades süüdlase isikut ja tema varasemat käitumist, määrab elektroonilise valve 1 kuuks. KarS § 76 lg 5 alusel määrab kohus V.L-ile katseaja kestvusega kuus kuud. KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kehtima alates käesoleva määruse jõustumisest. Katseajaks allutatakse süüdimõistetu KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele. Selleks, et vähendada süüdimõistetu poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, peab kohus vajalikuks määrata V.L-ile käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 7 järgi täiendavad kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) otsida endale töökoht hiljemalt kahe nädala jooksul alates vabanemisest. V.L peamiseks süütegude sooritamise riskiks on alkoholitarvitamine. Ka käesoleva asja menetlemise käigus oli V.L alkoholi tarvitamise suhtes tolerantne. Neid asjaolusid arvestades määrab kohus V.L-ile kohustuse kriminaalhooldaja järelevalve tingimustes hoiduda alkoholi tarvitamisest, et pikendada V.L alkoholivaba perioodi ja sellega uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kohustus asuda tööle lühikese aja jooksul vabanemisest on määratud vähendama vabaneja tegevusetust ja sellest tulenevat uute süütegude toimepanemise riski. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, KarS § 75-st § 751 , §-st

Ülle Raag

5 (6)

Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.