Kohtulahend

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada M.F KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust lugeda alates M.F kinnipidamiskohta ilmumise ajast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel teatatakse M.F-ile KrMS § 414 lg.1 korras, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui süüdimõistetu ei ilmu vanglasse määratud tähtajaks, rakendatakse sundtoomist politsei vahendusel. Kriminaalmenetluse kulud: M.F menetluskulud on: 1) sundraha 532,50 eurot; 2) tasu riigi õigusabi eest ja kulud kohtumenetluses 612 (kuussada kaksteist) eurot. Kokku on M.F menetluskulud 1144,50 eurot. Määrata, et M.F tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 1144,50 (üks tuhat ükssada nelikümmend neli eurot 50 senti) eurot. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr. EE891010220034796011 SEB Pangas või arvele nr. EE932200221023778606 Swedbangas või arvele nr. EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil juhtudel 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr. 1-144906 “M.F, menetluskulu”. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15. detsembril 2014.a.

I SÜÜDISTUS

M.F-ile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 28.04.2014.a. kella 19.30 paiku Jõgeva maakond, Põltsamaa linnas Kooli tn 21 juures, sõiduautot KIA CARNIVAL reg nr 620 TKL, olles alkoholijoobes – s.o alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,19 mg/l kohta, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg. 4 p. 1 nimetatud tingimustele. Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani M.F toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo (tl. 2-4).

II ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus arutas üldmenetluse korras M.F-ile esitatud süüdistust KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 07.08.2014.a määrusega anti M.F kohtu alla kriminaalasjas nr. 1-14-4906 süüdistatuna KarS § 424 järgi (tl. 21-22). Kohus pidas kriminaalasjas nr. 1-14-4906 kohtuistungid 19. ja 24. novembril 2014. a. 19.11.2014.a. kohtuistungil on M.F ennast talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Kaitsja on kaitseaktis (tl. 18) märkinud, et M.F tunnistab ennast süüdi ja kahetseb toimepandut, autoga ta tegelikult sõita ei kavatsenud. Kaitsja on kohtueelses menetluses avaldanud, et kaitsealusele pakuti asja lahendamist kokkuleppe korras, kuid karistuse osas ei jõutud üksmeelele, mistõttu on asi arutamisel üldmenetluse korras (tl. 20). Prokurör on istungil juhtinud tähelepanu, et M.F tuvastatud alkoholijoobe kohta esineb dokumentides viga, 28.04.2014.a. M.F mõõdetud joobeks on kohati märgitud 1,19 mg/l, õige on 1,18 mg/l, millest prokurör lähtub.

III KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära tunnistaja ja süüdistatava, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on veendumusel, et M.F tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses § 424 järgi. M.F süü selles, et tema juhtis 28.04.2014.a. kella 19.30 paiku Jõgeva maakond, Põltsamaa linnas Kooli tn 21 juures, sõiduautot KIA CARNIVAL reg nr 620 TKL, olles alkoholijoobes – s.o alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,18 mg/l kohta, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg. 4 p. 1 nimetatud tingimustele ja on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi, on tõendatud järgnevate kohtu poolt uuritud tõenditega: Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 28.04.2014.a on M.F kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt (kuna on alust arvata, et veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus) kuni kainenemise ja juhtimisõiguse saamiseni. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 28.04.2014.a protokolli kohaselt oli indikaatorvahendi näit joobe mõõtmisel 1,53 mg/l, tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,30 mg liitri kohta ja laiendmääramatust 0,12 arvestades saadi lõplikuks mõõtetulemuseks 1,18 mg/l (tl.29).

Kohus märgib, et siin on tl.28 pöördel protokollil ilmne arvutusviga (1,19 mg/l). Seetõttu lähtub kohus arvutuse õigest tulemusest 1,18 mg/l, millele tugineb ka prokurör ja millise tulemuse näitab ka väljatrükk (tl.29). Muuhulgas esinesid kontrollile allutatud isikul, M.F , joobeseisundile viitavad tunnused- silmade punetus, suured silmapupillid, arusaamatu kõne, käitumises täheldati rahutust, värisemist, ärritatust. Sõiduk paigaldati hoiukohta sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akti AA 0061141 alusel . 06.05.2014.a. vormistatud üleandmisevastuvõtmise akti kohaselt on sõiduk tagastatud sõiduauto teisele kasutajale xxxxxxxxxxxxxx Eelpool nimetatud tõenditega on kooskõlas 28.04.2014.a. koostatud patrullileht , mis kinnitab toimunud sündmust, et 28.04.2014.a. xxxxxxxxxxxx jaxxxxxxxxxxx teostasid patrulli- ja liiklusjärelevalvet ning kella 19.10 paiku said nad teate, et Põltsamaa linnas Kooli 28 juures joobes mees tiirutab sõiduautoga KIA reg. nr. 620TKL, juht M.F, tuvastatud joove 1,18 mg/l. Sõiduk teisaldati jaoskonna aeda. Tunnistaja xxxxxxxxxx istungil andes ütlusi selle kohta, et nad said 28.04.2014.a. välijuht xxxxxxxxxxxxa väljakutse Põltsamaa linnas enne vahetuse lõppu, mis pidi olema 20.00. xxxxxxxxxx oli autojuht, patrullilehte täitis xxxxxxxxxxxx. Kui jõuti sündmuskohale, siis oli auto käivitatud, aga ei liikunud, eemalt hoiti autol silma peal. Peale mõningast ootamist hakkas auto liikuma, sai liikuda sadakond meetrit, kuni sinise-punase vilkuriga see peatati. Isikut kontrolliti dokumendi alusel, mis dokument oli ja kas isikul oli ka juhtimisõigust tõendav dokument, seda tunnistaja ei mäleta. Sõidukit juhtis M.F , väliselt oli näha, et isik on joobes, auto salongis juhi ja kõrvalistuja vahel oli avatud poolik viinapudel. Tunnistaja selgitas istungil, kuidas käib joobe mõõtmine ja milliseid mõõtevahendeid kasutatakse. Esmalt M.F ei nõustunud alkomeetrisse puhuma aga seejärel siiski nõustus. Sõiduk otsustati teisaldada, kuna juht ei olnud koostööaldis ja kaassõitja oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Selliste ütlustega kinnitas tunnistaja patrullilehes kirjeldatut. Asjas on tõendiks veel sõiduki registreerimistunnistus EK 267192. Sõiduk, millega M.F kuriteo toimepanemise ajal sõitis KIA UP CARNIVAR reg. nr 620TKL, kuulus OÜ-le Laenukeskus (juhatuse liige xxxxxxxxxxx ). M.F oli märgitud vastutavaks kasutajaks .Väljatrükk selle kohta, et M.F juhiluba kaotas kehtivuse juba 28.07.2010.a ja 29.04.2014.a Jõgeva kriminaaltalituse spetsialist-uurija xxxxxxxxxxxxxxxi õiend kriminaalasjas nr 14260101489 selle kohta, et M.F puudub juhiluba ning juhtimisõigus on taastamata alates 17.08.2005.a. tõendavad üheselt, et M.F ei oleks tohtinud 28.04.2014.a. kindlasti nimetatud sõiduautot juhtida. Kohus on ära kuulanud süüdistatava M.F ning kohtu hinnangul on kõigi eelnevate tõenditega kooskõlas ka M.F istungil antud ütlused. Ütluste kohaselt oli ta sündmuse toimumise ajal purjus. Plaanis kuhugi sõita ei olnud, vaja oli auto hoovi parkida. M.F ütluste kohaselt oli ta joonud enne kinnipidamist kaks õlut ja võetud oli 300 grammi viina. Puhuda anti kaks korda, vastupanu ei osutanud, mainis vaid, et „mis ma puhun, kui näete, et ma purjus olen“. Kohtu küsimusele, mis M.F oma käitumisest arvab, vastas M.F, et „ega siin midagi head ei ole“ ja lisas, et plaanib järgmisel nädalal A-kliinikusse minna ja lasta ennast kodeerida. Abikaasa olevat seadnud sellise tingimuse, muidu võib lahutus tulla. M.F avaldas, et ei taha tegelikult üldse juua ei õlut ega dzinni, kuid „vahel juhtub viinuskat“. Kohus uuris, kas M.F suudaks karistuseks teha üldkasulikku tööd ja M.F leidis, et suudab ja tahab seda teha. Väidetavalt käib tal üks tuttav iga päev üldkasulikku tööd tegemas lauluväljakul 2 tundi ja laupäeval-pühapäeval 7 tundi. M.F avaldab, et ka tema oleks sama karistusega nõus. M.F rääkis, et Soome tööandja on võimaldanud tal teha tööd Eestis, kuid makse Eestis ei maksa, on Soome maksuresident. Seda kinnitab ka tõend isiku maksustatava tulu kohta . Samuti avaldas M.F , et tema on ainus, kes

oma ema hooldab ja aitab. Prokurör on tõendina esitanud kohtule väljavõtte rahvastikuregistrist , mille kohaselt on isikul ema, isa surnud, käesolevalt abielus ning tema ülalpidamisel on kaks last. Prokurör on vajalikuks pidanud varasemate M.F kohta tehtud kohtuotsuste avaldamist. Tartu Maakohtu 12.12.2008.a. kohtuotsus ja Tartu Ringkonnakohtu 26.05.2009.a. kohtuotsus kriminaalasjas 1-07-9634, mõlemad osaliselt tühistatud Riigikohtu 26.11.2009.a. otsusega on M.F iseloomustava sisuga, millest nähtub, et kolmes kohtuastmes on tuvastatud M.F poolt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kolmes episoodis, kuid süüdimõistev otsus puudub. Prokuröri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 03.09.2013.a. on samuti iseloomustav materjal. Kui M.F ei ole parasjagu karistatud kriminaalkorras, on ta samaliigilise teo eest karistatud väärteokorras. Tartu Maakohtu 15.02.2011.a. kohtuotsusega kriminaalasjas 1-10-8638 tunnistati M.F süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti liitkaristuseks koos varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusajaga 5 kuud 26 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 18.07.2011.a määruse kriminaalasjas nr 1-10-8638 alusel kuulutati M.F tagaotsitavaks, et tagada kohtuotsuse täitmine, kuna M.F ei ilmunud määratud ajaks Tartu Vanglasse karistust kandma (hiljemalt 13.06.2011.a.). 29.04.2014.a koostatud õiendi kohaselt tabati tagaotsitav 27.12.2012.a. ja toimetati kohtu poolt mõistetud karistust kandma. Kõik need tõendid on olulised karistuse mõistmise seisukohalt. Kõik uuritud tõendid tõendavad üheselt ja vaidlust ei ole selle üle, et M.F on toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.F on teo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg. 3 mõttes. KarS § 16 lg. 3 sätestab, et M.F on teadlik, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on keelatud, sellele vaatamata tema, olles joonud viina ja õlut, juhtis mootorsõidukit. Vaidlus käesolevas asjas on M.F-ile mõistetava karistuse üle.

IV KARISTUSE KOHALDAMINE

M.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistus vastavalt süüdistatava süüle, mille hulgas kohus arvestab ka toime pandud kuriteo raskust, laadi ja vastavalt võimalusele teda mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. M.F käitumises ei ole kohus tuvastanud vastutust kergendava asjaolusid KarS § 57 järgi ega ka vastutust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 järgi. M.F on ennast süüdistusaktis kirjeldatud teos süüdi tunnistanud. Varasemalt on M.F kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral (tl. 6-12), neist kehtivaid karistusi viis: 1) 01.09.2004.a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg. 2 p. 1, p. 2, p. 3 järgi vangistus 1 aasta; 2) 01.12.2004.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistus 6 kuud tingimuslikult 2 aasta 6-kuulise katseajaga; 3) 22.02.2006.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 4, p. 7 järgi vangistus 4 kuud; 4) 12.12.2008.a. Tartu Maakohtu (osaliselt tühistatud Riigikohtu 26.11.2009.a otsusega) poolt KarS § 275 järgi 6 kuud vangistust; 5) 15.02.2011.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 5 kuud 26 päeva vangistust, vabanes vangistuse kandmiselt 14.06.2013.a. Prokurör taotles kohtuistungil M.F-ile karistuseks 6 kuud vangistust. Karistuse asendamist üldkasuliku tööga ei pea prokurör võimalikuks. Samuti isikule, kes on korduvalt karistatud KarS § 424 järgi, ei ole õigustatud mõista tingimuslik vangistus. Prokurör märgib, et

karistuse mõistmisel tuleb arvestada isiku süüd. Arvestada tuleb ka seda, et M.F puudus juhtimisõigus ning ta ei tohi ka kainena autot juhtida. Karistuse kestvuse üle otsustamisel ja hinnates võimalusi mõjutada M.F edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest võtab kohus arvesse M.F eelnevat elukäiku, s.h. mõistetud varasemaid karistusi ja tema isikuomadusi. Isik on omamata juhtimisõigust juhtinud mootorsõidukit ja joobeaste ületab kriminaalkorras karistatava määra. Tegemist on väga ühiskonnaohtliku teoga, sest selline juht on ohuks nii endale kui kõigile teistele kaasliiklejatele. Varasematest karistusandmetest nähtub, et juba 2003. aastal on M.F karistatud väärteokorras alkoholijoobes juhtimise eest. 2004. aastal on M.F karistatud joobes juhtimise eest, kuid siis tingimusliku vangistusega andes talle võimalus e kanda karistust vabaduses. Ka 2008. aastal esitati M.F-ile süüdistus muuhulgas KarS § 424 järgi korduvalt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises. Tema rikkumine- alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine nii 2006.a. kui 2007.a. tuvastati kolmes kohtuastmes, kuid süüdimõistvat otsust ei ole. Riigikohus mõistis M.F õigeks, kuna vahepeal oli toimunud seadusemuudatus, mille kohaselt saab alkoholikontsentratsiooni isiku väljahingatavas õhus tõendada ainult taadeldud alkomeetri abil, mitte lihtsalt indikaatorvahendiga. 2011. aastal karistati M.F taas joobes juhtimise eest. Karistuseks mõisteti reaalne vangistus, mille kandmisele asumisest M.F pikalt kõrvale hoidis olles vahepeal tagaotsitavaks kuulutatud Tartu Maakohtu 18.07.2011.a määrusega. 5 kuu ja 26 päeva pikkuse karistuse kandmiselt vabanes M.F 14.06.2013.a. ja seejärel tuvastati uus rikkumine juba 28.04.2014.a., s.t. vähem kui aasta pärast samaliigilise teo eest eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. M.F ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi, millest võiks välja lugeda tema tõsikindlat kavatsust pöörduda ühiskonnas heade kommete, tavade ja normide järgimisele, ning pani toime järjekordse süüteo, millest järeldub, et süüdistatav on endiselt ühiskonnale ja õiguskorrale ohtlik, mida tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel arvestada. Oluline on ka asjaolu, et kuigi juhiluba oli M.F kehtiv kuni 28.07.2010.a, ei ole juhtimisõigust M.F juba 2005. aastast, mil see peatati. Oluline on kohtu arvates karistuse määramisel võtta arvesse seegi, et käesolevas asjas menetluse toimumise ajal on M.F juba kahel korral ilmunud menetleja juurde alkoholijoobes. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 07.05.2014.a. protokolli (tl. 75) kohaselt fikseeriti M.F prokuratuuri menetlustoimingule ilmumisel alkoholijoove 1,18 mg/l. Alkoholijoobes ilmus M.F ka 19.11.2014.a. kohtuistungile, politseiametnik tuvastas süüdistataval joobe, tulemus oli 0,51 mg/l. See näitab väga selgesti M.F ükskõikset suhtumist ja soovimatust ennast käsile võtta. M.F väited sellest, et ta lõpetab alkoholi tarvitamise või võtab ette muid meetmeid, nt. kodeerimine, ei ole veenvad. Järelikult on varasematel karistustel ja reaalsel vangistusel puudunud mõju M.F-ile . Karistuse eesmärk on hoida isikut edasiste kuritegude toimepanemiselt, kuid M.F on jätkanud sama käitumismustrit. M.F puhul on tegemist isikuga, kes ei suuda hoiduda alkoholi tarvitamisest. Käesoleva kuriteo toimepanemisel tuvastati isikul ka märkimisväärne joove-1,18 mg liitri kohta väljahingatavas õhus. Sealjuures toimus mootorsõiduki juhtimine ilma igasuguse kaaluka põhjenduse või vajaduseta. See näitab, et M.F puudub kriitikameel oma käitumise suhtes täielikult. M.F andis ise ütlusi, et alkoholist loobumine ei käi nii kergestiet otsustan ja loobun. Hirm selle ees, et tuleb vangi minna ei ole joomisest eemal hoidnud. Kui on kodeerimine ja surmahirm, siis on ehk võimalik. Kohtu küsimusele, millal ta kavatseb karsklaseks hakata, vastab M.F: homsest päevast. Sellise käituja puhul ei ole kohtul alust loota kergemate karistusliikide toimele. Väited selle kohta, et M.F on hooldamist vajav ema, võivad iseenesest õiged olla, kuid need ei ole argumendiks alkoholitarvitajale karistusõigusliku mõjutusvahendi valikul.

KarS § 424 kohaselt KarS § 56 lg. 1 järgi

KarS § 56 lg. 2 sätestab:

Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki. Eeltoodud asjaolud näitavad, et M.F ei ole mõjutatav leebemate karistusliikidega kui reaalne vangistus. Karistus peab mõjutama edaspidi süüdlast süütegude toimepanemisest hoiduma. Seetõttu tuleb karistuseks mõista vangistus kestvusega 6 kuud, mis ei ole leebem eelmisest karistusest samaliigilise teo eest. Kohus näeb vajadust mõista reaalne vangistus ka üldpreventiivsel kaalutlusel. Kohus leidis, et lähtuda tuleb ühiskonna kaitsmise huvidest ja seetõttu ei ole põhjendatud karistuse mõistmine sanktsiooni alammääras. Kohus mõistab M.F-ile karistuseks KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel teatatakse M.F-ile KrMS § 414 lg. 1 korras, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Karistuse kandmise aja algust lugeda KrMS § 414 lg. 2 alusel alates M.F kinnipidamiskohta ilmumise ajast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 12.05.2014.a (tl. 12-13) jätta muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Kui süüdimõistetu ei ilmu vanglasse määratud tähtajaks, rakendatakse KrMS § 414 lg. 3 kohaselt sundtoomist politsei vahendusel. Menetluskulude jaotus KrMS § 180 lg. 1 sätestab: Käesolevas asjas on kriminaalmenetluse kulud: sundraha riigi tuludesse KrMS § 175 lg. 1 p. 9 ja § 179 lg. 1 p. 2 alusel 532,50 eurot; tasu riigi õigusabi eest kohtumenetluses 612 eurot KrMS § 175 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel. KrMS § 179 lg. 1 p. 2 sätestab:

. VV 28.11.2013.a. määrusega nr. 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kehtestatud kuupalga alammääraks alates 01.01.2014.a. 355 eurot. Eeltoodust tulenevalt on sundraha suuruseks 532,50 eurot.

KrMS § 175 lg. 1 p. 4 kohaselt käsitletakse menetluskuludena määratud kaitsjale määratud tasu ja kulusid kuni nende põhjendatud ja vajaliku ulatuseni. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgile on määratud tasu kohtueelses menetluses osalemise eest summas 117,60 eurot , 124,80 eurot , 36 eurot ja 36 eurot ning kohtumenetluses osalemise eest summas 297,60 eurot, s.t. kokku summas 612 eurot. Kokku on M.F praegu teadaolevad menetluskulud 532,50+612=1144,50 eurot. Määrata, et M.F tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 1144,50 eurot. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr. EE891010220034796011 SEB Pangas või arvele nr. EE932200221023778606 Swedbangas või arvele nr. EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil juhtudel 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr. 1-14-4906 “M.F, menetluskulu”. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.