Kohtulahend

PANK,

EE502200221014193355

SWEDBANK,

EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99914700042740. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. P.P suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel . Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

P.P süüdistatakse selles, et tema alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi 05.01.2014 ja 11.02.2014 1) 15.04.2014. a kella 13:32 ajal Põltsamaa Selveri kaupluses asukohaga Tartu mnt. Bussijaama plats, Põltsamaa, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis riiete osakonnast valget värvi musta pildiga meeste dressipluusi väärtusega 35,90 eurot, möödus kassast jättes kauba eest tasumata, tekitas Selver AS-le varalist kahju kokku 35,90 eurot 2) 15.04.2014.a kella 16:55 ajal Põltsamaa Selveri kaupluses asukohaga Tartu mnt. Bussijaama plats, Põltsamaa, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis šokolaadi „Kinder delice“ väärtusega 0,49 eurot, möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata põhjusel, et P.P peeti kinni kauplusest põgenemisel. Sellega pani P.P toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita karistusele P.P-le Viru Maakohtu otsusega 13.06.2014 kriminaalasjas 1-14-5083 mõistetud karistus 10 kuud 16 päeva vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis P.P-le mõista 11 vangistust. KarS § 65 lg 1 alu sel arvestada P.P-le kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse algust alates 04.12.2014. a, s.o tema kinnipidamisest kriminaalasjas 1-14-5083 karistuse kandmisele toimetamiseks. VÕS § 1043 alusel välja mõista

P.P-lt, temal kui alaealisel varaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt xxxxxxxxxxx 35,90 eurot AS Selver, arveldusarve nr EE182200221010865014 Swedbank. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha, ekspertiisi- ja kaitsetasu, mis KrMS § 180 lg 1 alusel tuleks süüdimõistva kohtuotsuse korral sisse nõuda süüdistatavalt. Kuna P.P on alaealine, siis tulenevalt KrMS § 188 võib kohus määrata menetluskulud seadusliku esindaja kanda. P.P taotles sundraha sisse nõudmata jätmist, kuna käesolevas asjas arutusel olevad teod on pandud toime enne, kui P.P viimati karistati ja viimase otsusega on menetluskulud sisse nõutud. Lisaks palus kaitsja menetluskulusid ka vähendada arvestades asjaolu, et P.P on alaealine, kellel tuleb viibida vangistuses ja menetluskulud jäävad ilmselt tema ema, xxxxxxxxx kanda. xxxxxxxx ei tööta ja peres on veel laps, pere sissetulekuks on pension ja toetus. Prokurör toetas esitatud taotlusi ja leidis, et menetluskulud võiks jätta suuremas osas riigi kanda. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud ja käesoleva asjas tuleb sundraha jätta sisse nõudmata. Süüdistatavalt ei ole õige sisse nõuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevat sundraha kriminaalasjades, milles mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. Lisaks leiab kohus, et on põhjendatud ka muus osas menetluskulude vähendamine. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. P.P endal sissetulekud puuduvad, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada tema seaduslikul esindajal. Alaealise seadusliku esindaja ütlustest nähtub, et pere sissetulekud on kasinad moodustudes pensionist ja riiklikust toetusest, peres kasvab hooldamist vajav lapsinvaliid. Kogu menetluskulu sissenõudmine oleks xxxxxxxxxxx ilmselt ülejõukäiv ja võiks seada põhjendamatult raskesse olukorda kogu perekonna igapäevase toimetuleku. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks ei süüdimõistetule ega ka tema esindajale ilmselt jõukohane arvestades nende majanduslikku olukorda. Tasuda on vaja ka kuriteoga tekitatud kahju. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine – süüdimõistetult sisse nõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada olulisel määral ja nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.