Eesistuja Paavo Randma, liikmed Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas
Kriminaalasi
Arvo Kreegi süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p-de 4,8, § 120 , § 121, § 1572 ja § 424 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu 9. oktoobri 2014 otsus
Apellatsiooni esitaja
Prokurör Marge Voogma
Prokurör
Marge Voogma
Süüdistatav Kaitsja
Arvo Kreek, ik: XXX, emakeel eesti keel, põhiharidus, ülalpeetavad puuduvad, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 10-l korral Advokaat Matti Reinsalu
RESOLUTSIOON
1.Maakohtu otsus tühistada osaliselt, täpsemalt: 1.1 Arvo Kreegi õigeksmõistmises KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi kvalifitseeritud varguse toimepanemises ajavahemikul 30.01.2013 - 8.02.3013 Tamsalus XXX asuvast S.V. i ja R.S. a valduses olnud korterist; 1.2 Kannatanute P.J. ja S.V. i tsiviilhagide läbivaatamata jätmise osas; 1.3 Arvo Kreegile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas.
2.Teha nimetatu osas uus otsus, millega: 2.1 Tunnistada Arvo Kreek süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi varguse toimepanemises ajavahemikul 30.01.2013 - 8.02.3013 Tamsalus XXX asuvast S.V. i ja R.S. a valduses olnud korterist; 2.2 Mõista Arvo Kreegilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel S.V. i kasuks välja 1129 eurot ja P.J. kasuks 230 eurot;
2.3 Kuritegude kogumi eest mõista Arvo Kreegile KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, millest arvata KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg kestusega 2 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Arvo Kreegile vangistus kestusega 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.
3.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Apelatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 9. oktoobri 2014 otsusega mõisteti A. Kreek süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust; KarS § 199 lg 2 p-de 4,8, järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust; KarS § 120 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 121 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust; KarS § 1572 järgi ja mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust ning KarS § 424 järgi, mõistes talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Kreegile liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg kestusega 2 päeva. Seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega mõisteti A. Kreek KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks ühes varguse ning ühes kelmuse episoodis. Samuti mõisteti A. Kreek õigeks ühes süüdistuse kohaselt ajavahemikul 30.01.2013 kell 14.00 8.02.3013 kell 15.30 toimepandud varguseepisoodis. Seoses sellega jäeti läbi vaatamata kannatanute S.V. i ja P.J. tsiviilhagid. Apellatsioonimenetlus toimub üksnes selle kuriteoepisoodi osas. 1.1 Süüdistuses heideti A. Kreegile ette seda, et ta KarS § 199 lg 2 p 4 täheldatud isikuna tungis ajavahemikul 30.01.2013 kell 14.00 kuni 08.02.3013 kell 15.30 ukseluku lõhkumise teel Tamsalus XXX asuvasse S.V. i ja R.S. a kasutuses olevasse korterisse ning varastas sealt S.V. ile kuuluvad lauaarvuti Microlink väärtusega 300 eurot, sülearvuti Microlink Notebook 3 väärtusega 300 eurot, auto CD makk-raadio Alpine väärtusega 50 eurot, fotoaparaadi Samsung väärtusega 50 eurot, epilaatori Braun väärtusega 20 eurot, juukselõikusaparaadi Philips väärtusega 20 eurot, arvuti kõlarid Defender väärtusega 30 eurot, Windows XP plaadi väärtusega 60 eurot, Acme kõrvaklapid väärtusega 10 eurot, netipulga A-link väärtusega 30 eurot, klaasist vannitoakaalu väärtusega 15 eurot, tekitades kannatanule vargusega kahju kokku 885 eurot. Samuti varastas ta P.J. le kuulunud Elioni digiboksi Amino 110 väärtusega 20 eurot ja ruuteri Thomson TG 784 väärtusega 80 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju summas 100 eurot. Lisaks lõhkus A. Kreek varguse käigus ära 21-tollise ja 26-tollise teleri Samsung koguväärtusega 60 eurot, videomaki LG väärtusega 30 eurot, arvutimonitori Samsung väärtusega 100 eurot ning ukseluku ja ukse kogumaksumusega 184 eurot. Süüdistuses kvalifitseeriti kirjeldatud käitumine KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi. 1.2 Maakohus leidis, et A. Kreegi süü selles kuriteoepisoodis ei ole leidnud tõendamist, motiveerides seda järgmiselt.
Märgitud episoodis ei ole esitatud tõendeid, mis seoksid toimepandud varguse A. Kreegiga. Prokurör tugineb tunnistajate P.J. , S.V. i ja R.S. a ütlustele, kus nad kirjeldavad varastatud esemeid ning süüdistatava ja V.I. e omavahelistele kõnedele, kus nad räägivad prokuröri hinnangul korterist varastatud esemetest. Seega tugineb prokurör antud varguse episoodis üksnes kaudsetele tõenditele. Sündmuskohalt ei leitud otseseid tõendeid (nt sõrmejälgi või DNA-d), mis viitaksid süüteo toimepanemisele süüdistatava poolt. Samuti ei ole leitud süüdistatava juurest varastatud esemeid. Süüdistatava ja V.I. e vahel toimunud kõnedes ei kinnita A. Kreek varguse toimepanemist. Kuigi süüdistatava ja V.I. e vahel toimunud vestluses mainitakse erinevat kodutehnikat (nt sülearvutit, kõlarid, magnetofoni jne) pole kohtu hinnangul võimalik, vaadates kõnesid tervikuna, tõsikindlalt väita, et räägitakse R.S. a, S.V. i ja P.J. varastatud esemetest. A. Kreegi ütlustest nähtub, et ta remondib automakke ja müüb neid ning ta on pakkunud V.I. ele makke ja muid asju. Seega ei saa välistada, et kõnede sisuks olid A. Kreegi käsutuses olnud esemed, mis ei olnud varastatud R.S. alt, S.V. ilt ja P.J. lt. Asjaolu, et A. Kreek asus kõnede toimumise ajal Tamsalus, ei kinnita varguse toimepanemist tema poolt. Vargust ei kinnita ka sündmuskoha vaatlusprotokoll. Asjaolu, et tunnistaja R.S. nägi 9. või 10. jaanuaril süüdistatavat jalutamas Tamsalu vahel koos teise mehega, kelle käes oli sülearvuti, ei kinnita, et tegemist oli varastatud sülearvutiga, ka tunnistaja ise ei olnud kindel, et see arvuti on nende, s.t R.S. a ja S.V. i oma. Kuna kohtul tekkinud kahtlus käesoleva varguse toimepanemises süüdistatava poolt jäi kõrvaldamata, tuleb kahtlus tõlgendada tema kasuks ning A. Kreek selles episoodis õigeks mõsta.
2.Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras riiklik süüdistaja, kes taotleb A. Kreegi süüditunnistamist p-s 1.1 kirjeldatud vargusepisoodis, talle mõistetud karistuse karmistamist ning kannatanute tsiviilhagide rahuldamist. Apellatsiooni põhiväited on seejuures järgmised. 2.1 Viitega RKKK otsusele 3-1-1-8-10 osundab apellant, et välistatud ei ole süüdimõistva kohtuotsuse tegemine ka üksnes kaudsetele tõenditele tuginevalt. Prokurör leiab, et A. Kreegi süüd tõendavad lisaks kannatanute ütlustele ka jälitusega kogutud tõendid, kus süüdistatav räägib V.I. ega varguse toimepanemisest ning korterist varastatud esemetest. 2.2 Edasiselt kajastatakse apellatsioonis põhjalikult 5.02.2013 – 13.02.2013 A. Kreegi ja V.I. e vahel peetud vestlusi, kus prokuröri hinnangul räägitakse just kannatanutelt varastatud esemetest. Eluliselt ei ole usutav A. Kreegi selgitus, et kõnedes samadest esemetest rääkimine, mis kannatanutelt varastati, on lihtsalt kokkusattumus. Samuti ei ole usutav A. Kreegi väide, et ta tegeles seaduslikult saadud automakkide ning arvutite parandamisega; vaatlusaluste kõnede sisu on sellega vastuolus.
3.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 28. novembri 2014 määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 8. detsembrini 2014. 3.1 Kohtule esitas nimetatud tärminiks enda seisukohad süüdistatava kaitsja advokaat M. Reinsalu, kes kajastab maakohtu otsuses sisalduvaid seisukohti ning resümeerib, et ta nõustub nendega täielikult ning palub seetõttu jätta maakohtu otsus muutmata ning apellatsioon rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, apellatsiooni väidete ning esitatud kirjalike seisukohtadega, leiab, et apellatsioonis esitatud argumendid väärivad tähelepanu ning maakohtu otsus
kuulub tühistamisele kohtuliku uurimise ühekülgsuse ning puudulikkuse ja kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tõttu.
4.Vaidlusaluses varguseepisoodis on maakohus rajanud õigeksmõistva kohtuotsuse eeskätt in dubio pro reo põhimõttele, märkides, et ümber ei ole lükatud A. Kreegi selgitus selle kohta, et kõnedes, mida ta pidas V.I. ega ning milles ta pakub müüa erinevat olmetehnikat, oli jutt tema legaalse ettevõtluse raames käideldud esemetest; olemasoleva tõendusliku baasi najal kriminaalkolleegium sellise käsitlusega ei nõustu.
5.Tartu Ringkonnakohus on enda varasemas praktikas in dubio pro reo temaatikat käsitledes korduvalt selgitanud (viimati kriminaalasjas nr 1-14-6499), et süüdistataval on küll vaieldamatu õigus esindada kõikvõimalikke kaitseversioone, mida ei tule aga mõista selliselt, et neid kaitseversioone/ennastõigustavaid ütlusi peaks automaatselt käsitlema tõestena ning lähtuma nende kehtivusest (tõepärasusest) seni, kuni pole tõendatud vastupidine. Ka teemakohases õiguskirjanduses on seda küsimust käsitledes asutud seisukohale, et nn kõrvaldamata kahtluse tekkeks KrMS § 7 lg 3 tähenduses peavad samaaegselt esinema tõenduslikult tõsiseltvõetavad viited (vt nt NStZ 200, 86) ning in dubio pro reo põhimõte ei tähenda kindlasti mitte seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus selleks puuduvad igasugusedki tõenduslikud toetuspunktid (vt MüKo StGB, 2013, BtMG § 29, vnr 520).
6.Põhimõtte in dubio pro reo osas osundab kriminaalkolleegium veel, et selle printsiibi poole on alust pöörduda alles tõendamisprotsessi lõppetapil, s.o siis, kui tõendikogumile antava tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs (vt RKKKo 3-1-1-12-07, p 8). Eeltoodust järeldub aga, et in dubio pro reo põhimõte pole sedavõrd tõendamis-, kuivõrd otsustusreegel; kui kohus ei ole tõenditele üldhinnangu andmise tulemil täielikult veendunud süüdistatava süüs, tuleb isik õigeks mõista, mitte aga langetada otsust isiku kahjuks.
7.Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus eelnevalt kajastatud arusaamade vastu eksinud ning põhjendamatult viidanud in dubio pro reo põhimõttele A. Kreegi suhtes õigeksmõistva otsuse langetamisel. Nii tuleb märkida, et A. Kreegi väide, et ta tegeles legaalselt olmetehnika remondi ning müügiga, on täielikult paljasõnaline ning selle kinnituseks puuduvad igasugusedki tõendid; seega puudusid maakohtul igasugused alused käsitleda seda tõese teesina ning rajada eeskätt sellele argumendile enda otsustust. Samuti tuleb märkida, et see selgitus ei haaku ülejäänud tõendusliku baasiga ning esmajoones on see selges vastuolus jälitustegevuse raames kogutud tõendusteabega, nagu seda õigustatult märgib ka apellatsioonis riiklik süüdistaja.
8.Ei maakohtus ega ka apellatsioonimenetluses ei ole vaidluse all see, et telefonivestlustes V.I. ega pakkus A. Kreek müüa sarnaseid esemeid, mis olid samal ajaperioodil toimepandud varguse käigus varastatud kannatanute S.V. i ja R.S. a valduses olnud korterist; seda asjaolu on A. Kreek maakohtus antud ütlustes selgitanud lihtsalt kokkusattumusega (kd 2, tlk 107 pöördel). Kriminaalkolleegium ei pea seda vähimalgi määral tõepäraseks argumendiks, kuivõrd see on selges vastuolus osundatud kõnede sisuga.
9.Esimeses kõnes pakub A. Kreek V.I. ele erinevaid esemeid (lauaarvuti, läpakas, kõlarid, automakk), mille peale V.I. ütleb koheselt kommentaariks, et „Nägid! Käisidki vargil!“ (kd 1, tlk 6; et A. Kreek käis vargil, kordab V.I. kd 1, tlk 9), kusjuures A. Kreek kirjeldab, et läpaka ta küll võttis, kuid laadijat ei viitsinud otsida ning kirjeldab ühtlasi mitmeid teisi esemeid, mis korterisse maha jäid (nt „uuemad juuksekoolutid-värgid“), kommenteerides samal ajal, et neid pakutavaid esemeid ta endale jätta ei saa (kd 1, tlk 7) ning hommikuks peavad need tema elukohast kadunud olema (kd 1, tlk
8; et asjad peavad olema korterist kadunud, vastasel korral peab ta nad lihtsalt ära viskama, kordab A. Kreek kd 1, tlk 10, samuti tlk 11). Mahajäänud asjade osas arutleb A. Kreek, et need tuleks sealt ikkagi ära tuua (kd 1, tlk 9).
10.Ühes järgnevas vestluses annab V.I. A. Kreegile teada, et talle antud asjad ei ole osaliselt töökorras (et varastatud esemed olid teatud spetsiifiliste defektidega, kinnitas enda ütlustes samal ajal kannatanu S.V. – kd 2, tlk 72), mille peale A. Kreek ütleb, et „oleks pidanud ikka selle lauaarvuti sealt ära võtma (kd 1, tlk 13) ja „kui täna kedagi sinna koju ei tule, siis ma lähen toon arvuti ära“ (kd 1, tlk 14; et süüdistuses näidatud ajal kannatanu korteris ei viibinud, tuleneb nii S.V. i – kd 2, tlk 71 – kui ka R.S. a – kd 2, tlk 72 - ütlustest). Katkiste asjade tagasivõtmisest A. Kreek samal ajal keeldub (kd 1, tlk 15).
13.veebruaril 2013 peetud kõnes (s.o pärast seda, kui kannatanud olid toimepandud varguse juba avastanud) kirjeldab A. Kreek, kuidas ajalehes on kajastatud korteris toimepandud vargust, mille peale V.I. täpsustab, et kas „see samane vä?“ (kd 1, tlk 18), millele A. Kreek vastab jaatavalt ning V.I. kommenteerib, et seal korteris käis vargil ju A. Kreek (kd 1, tlk 19).
11.Osundatud tõendusteabe valguses ei näe ringkonnakohus vähimatki võimalust uskuda A. Kreegi väiteid selle kohta, et V.I. ele müügiks pakutud esemeid tema varastanud ei ole ning tegemist on pelgalt kokkusattumusega. Olukorras, kus esemete pakkumine langeb ajaliselt kokku kannatanute korterist toimepandud vargusega ning kokkulangev on ka varastatud ning A. Kreegi poolt pakutud esemete loetelu, ei näe kohtukolleegium tõsiseltvõetavaid kahtlusi, et vaatluse all oleva varavastase kuriteo pani toime just A. Kreek, mitte aga keegi teine. Kõnede iseloom, iseäranis viited sellele, et neid esemeid ei saa A. Kreek endale jätta ning V.I. e varjamatud viited osundavad ühemõtteliselt toimepandud varavastasele kuriteole, mitte aga vallasasjade legaalsele tsiviilkäibele, nagu seda enda kaitseteesis väidab A. Kreek. Seetõttu tühistab kohtukolleegiumi maakohtu otsuse A. Kreegi õigeksmõistmises ajavahemikul 30.01.2013 - 8.02.3013 Tamsalus XXX asuvast S.V. i ja R.S. a valduses olnud korterist toimepandud varguseepisoodis ning mõistab ta selles kuriteos süüdi.
12.Eeltoodust johtuvalt kuuluvad rahuldamisele ka kannatanute tsiviilhagid. Tuginevalt VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5 tuleb süüdistatavalt S.V. i kasuks mõista välja 1129 eurot (kd 2, tlk 36) ja P.J. kasuks 230 eurot (kd 2, tlk 37).
13.Põhjendatuks peab ringkonnakohus ka taotlust tühistada maakohtu otsus A. Kreegile mõistetud karistuse osas ning seoses lisanduva kuriteoepisoodiga liitkaristust suurendada. Maakohtu otsusega mõisteti A. Kreek süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust; KarS § 199 lg 2 p-de 4,8, järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust; KarS § 120 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 121 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust; KarS § 1572 järgi ja mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust ning KarS § 424 järgi, mõistes talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati edasiselt liitkaristus ja mõisteti A. Kreegile liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg kestusega 2 päeva. 13.1 Apellatsioonis ei taotle prokurör KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi mõistetud karistuse karmistamist, küll aga liitkaristuse suurendamist. Ringkonnakohus nõustub selle taotlusega. A. Kreegi süüdistuse maht suurenes ühe episoodi võrra, kuriteoga põhjustati kannatanutele oluliselt suuremat kahju kui seda nõuab varguse koosseisu alammäär, samuti puuduvad selle episoodi osas igasugused karistust kergendavad asjaolud. Nimetatut silmas pidades leiab ringkonnakohus, et A. Kreegile tuleb KarS § 64 lg 1 alusel üksikkuritegude kogumi eest mõista karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, millest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha eelvangistuses viibitud aeg kestusega 2 päeva.
14.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 1 ja 3, § 339 p-st 2, § 340 lg 4 p-dest 3,4,5 tühistab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse osaliselt ning teeb tühistatud osas ise uue otsuse. Apellatsioon rahuldada.
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
/allkirjastatud digitaalselt/
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.