Kohtulahend

arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 2 146,68 (kaks tuhat ükssada nelikümmend kuus eurot 68 senti, s.h käibemaks 20% summas 357,78 eurot) eurot vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdistatava Arvo Kreegi kaitsjana osutatud õigusabi eest. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 9. oktoobrist 2014 (seega hiljemalt 16. oktoobriks 2014). Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 31. oktoobril 2014. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 15. november 2014.

SÜÜDISTUS

Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Arvo Kreeki selles, et tema, karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1 täheldatud isikuna, pakkus 03.10.2010 õhtul telefoni teel K Pile müüa 4000 krooni (255,65 euro) eest motorollerit, mida tal ei olnud kavatsust müüa, leppides kokku, et maksmine toimub järelmaksuga kahes osas, s.o 2000 krooni (127,82 eurot) kuus. Kokkulepe tulemusena andis K. P 04.10.2010 kell 18.00 paiku xxxx maja juures A. Kreegile üle 2000 krooni (127,82 eurot) sularahas, misjärel A. Kreek lahkus maja taha, väites, et läheb motorollerit tooma. Tagasi A. Kreek enam ei tulnud, telefoni vastu ei võtnud ja motorollerit K. Pile üle ei andnud, samuti ei tagastanud ta ka saadud raha, saades varalist kasu 2000 krooni (127,82 eurot); - selles, et tema, KarS § 209 lg 2 p 1 täheldatud isikuna, 07.04.2013 kella 17.15 paiku püüdis H S vahendusel, andes H. S raha ja saates ta kütust tankima, Rakveres Narva 32b asuvas GT Kaubandus OÜ-le kuuluvas tanklas tasuda tangitud kütuse eest 10,01 euro suurust arvet 500eurose suveniirrahaga, püüdes saada varalist kasu summas 489,99 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tanklateenindaja sekkumise tõttu. Seega A. Kreek, KarS § 209 lg 2 p 1 täheldatud isikuna, saades ja püüdes saada varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A. Kreeki süüdistatakse selles, et tema, KarS § 199 lg 2 p 4 täheldatud isikuna, ajavahemikul oktoober 2010 kuni 05.12.2010 tungis uksehingede lahtikruvimise teel xxxx asuvasse V Hi korteri xxxx juurde kuuluvasse keldriboksi ja varastas sealt neli rulli lillelise mustriga tapeeti koguväärtusega 10,55 eurot; halli värvi arvuti (arvutikast) väärtusega 31,96 eurot; tumepunast värvi tolmuimeja Severin väärtusega 31,96 eurot; 2,7 liitrise nõu valge ja 2,7 liitrise nõu roosa värviga koguväärtusega 17,26 eurot; üheliitrise nõu sinise-valge värviga väärtusega 9,59 eurot; erinevaid tööriistu: presentümbrises lehtvõtmete komplekti kümne lehtvõtmega suuruses kuni 27 koguväärtusega 20 eurot; tellitava lehtvõtme väärtusega 5 eurot; ristpeaga ja lapikpeaga kruvikeerajaid kokku 5 tükki koguväärtusega 5 eurot; 3 komplekti pintsleid (ühes komplektis 3-4 erineva suurusega pintslit) koguväärtusega 3,83 eurot; musta värvi kilekotist erinevaid laste mänguasju: Baby Born nukk väärtusega 22,37 eurot; kaks Barbi nuku komplekti koos riietega ja ühe käruga, koguväärtusega 19,17 eurot, tekitades kannatanule vargusega kahju kokku 176.69 eurot;

- selles, et tema, KarS § 199 lg 2 p 4 täheldatud isikuna, ajavahemikul 30.01.2013 kell 14.00 kuni 08.02.3013 kell 15.30, tungis ukseluku lõhkumise teel xxxx asuvasse S Vi ja R Sa kasutuses olevasse korterisse ning varastas sealt S. V kuuluvad lauaarvuti Microlink väärtusega 300 eurot, sülearvuti Microlink Notebook 3 väärtusega 300 eurot, auto CD makkraadio Alpine väärtusega 50 eurot, fotoaparaadi Samsung väärtusega 50 eurot, epilaatori Braun väärtusega 20 eurot, juukselõikusaparaadi Philips väärtusega 20 eurot, arvuti kõlarid Defender väärtusega 30 eurot, Windows XP plaadi väärtusega 60 eurot, Acme kõrvaklapid väärtusega 10 eurot, netipulga A-link väärtusega 30 eurot, klaasist vannitoakaalu väärtusega 15 eurot, tekitades kannatanule vargusega kahju kokku 885 eurot ja P Jle kuulunud Elioni digiboksi Amino 110 väärtusega 20 eurot ja ruuteri Thomson TG 784 väärtusega 80 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju summas 100 eurot. Lisaks lõhkus A. Kreek varguse käigus ära 21-tollise ja 26-tollise teleri Samsung koguväärtusega 60 eurot, videomaki LG väärtusega 30 eurot, arvutimonitori Samsung väärtusega 100 eurot ning ukseluku ja ukse kogumaksumusega 184 eurot; - selles, et tema, KarS § 199 lg 2 p 4 täheldatud isikuna, ajavahemikul 12.08.2013 kella 22.00 kuni 13.08.2013 kella 08.15 varastas xxxx E Kle kuuluva xxxx talu kõrvalhoonest 2 kirvest koguväärtusega 15 eurot, keldrist 40 eurot väärtuses hoidiseid, õuest alumiiniumkäru väärtusega 50 eurot ning hoovis seisvast sõiduautost Moskvich automaki ja süütevõtme koguväärtusega 10 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju summas 115 eurot. Seega Arvo Kreek, KarS § 199 lg 2 p 4 täheldatud isikuna, võttes korduvalt sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A. Kreeki süüdistatakse selles, et tema 09.01.2011 kella 21.00 paiku xxxx korteri uksel lõi puidust kurikataolise esemega kahel korral P P vastu õlga, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi; - selles, et tema, 17.06.2012 kella 18.00 paiku lõi xxxx korteris oma õele I K ühe korra jalaga näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega A. Kreek, lüües teist inimest, põhjustades sellega teisele isikule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A. Kreeki süüdistatakse selles, et tema 16.03.2011 kella 14.00 paiku ähvardas xxxx P. P, öeldes P. P, et kui ta peaks viimase üksipäini pimedas kätte saama, siis lööb tal pea lõhki, kusjuures kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna A. Kreek oli varem P. P suhtes vägivalda kasutanud. Seega A. Kreek, ähvardades teist inimest tervisekahjustuse tekitamisega, mille täideviimist oli alust karta, pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A. Kreeki süüdistatakse selles, et tema, olles narkootilise aine joobes juhtis 25.05.2013 Tamsalus Kooli tänaval mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx kuni ta kella 04.04 ajal politsei poolt maja nr 2 juures kinni peeti. Oma käitumisega rikkus A. Kreek liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid. Seega A. Kreek, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A. Kreeki süüdistatakse selles, et tema esitles ennast 25.05.2013 kella 04.04 ajal Tamsalus Kooli tänaval maja nr 2 juures liiklusjärelevalvet teostatavatele liikluspolitseiametnikele R J ja A A narkootilise aine tarvitamise ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest materjalide vormistamisel A A, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, millega tekitas kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele, kuna tema tegevuse tagajärjel koostati A. A väärteomaterjalid ja tema suhtes alustati täitemenetlust ning varjas enda poolt toimepandud kuritegu, s.o. mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Seega A. Kreek, kasutades ebaseaduslikult teise isiku identiteeti, tekitades teise isiku seadusega kaitstud õigustele kahju ja varjates kuritegu, pani toime KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.15.09.2014 kohtuistungil loobus prokurör A. Kreegi süüdistusest GT Kaubanduse OÜ vastu 07.04.2013 toimepandud ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kelmuse episoodist ja perioodil oktoober 2010 – 05.12.2010 V. H korteri juurde kuuluvast keldrist toimunud ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud varguse episoodist. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 2 sätestab, et õigeksmõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud. Eeltoodut arvestades mõistab kohus A.Kreegi neis kuriteoepisoodides õigeks.

ajal läks A. Kreegiga tulnud isik tagasi trepikotta. Kumbki meestest tagasi ei tulnud. K. P proovis A. Kreegile helistada, kuid telefon oli välja lülitatud (II kd, lk 75 pöördel – 76). K. Pi ütlused riimuvad tunnistaja S Pi ütlustega, kelle sõnul helistas temale oktoobris 2010 K. P, et tal on võimalik saada xxxx roller odava hinnaga ja järelmaksuga. xxxx kohtuti rolleri müüjaga ehk A. Kreegiga viimase maja juures. A. Kreek tuli majast välja koos isikuga, kes esitles ennast A. Kreegi vennana. A. Kreek palus K. Pil anda rolleri esimese osamakse summas 2 000 krooni venna kätte, ise aga lubas minna garaažist rollerit tooma. K.P andiski raha selle isiku kätte, kes peale raha saamist läks trepikotta. A. Kreek läks garaažide poole rollerit tooma. Kumbki meestest enam tagasi ei tulnud (I kd, lk 89 – 91). Kannatanu ja tunnistaja S. Pi ütlusi rolleri ostmise kavatsusest kinnitab ka tunnistaja M V, kes ei viibinud küll rolleri ostu-müügi läbirääkimiste juures, kuid istudes autos nägi, kuidas K. P andis raha ühe mehe kätte, kes läks trepikotta ja teine mees läks maja taha, mehed tagasi ei tulnud (II kd, lk 91 – 92). Süüdistatav väidab, et tal oli roller, K. P oli rollerit varem ka näinud aga müüa ta seda ei pakkunud, kannatanu tuli lihtsalt rollerit vaatama, 03.10.2010 kui K.P oma seltskonnaga tuli oli ta üksi, keegi oli küll veel maja juures, aga ta ei tundnud seda isikut. Rolleri hinnast polnud juttu ja mingit raha ta K.Pilt ei saanud. Kuna roller oli tema tööjuures u 1,5 km kaugusel, siis ta palus kannatanul oodata maja juures, kuni ta rolleri töö juurest ära toob. Kuna töökaaslane oli ära läinud ei saanud ta sisse ruumi kus roller asus. Tagasi maja juurde tulles ei olnud enam kedagi kohal, ta ei helistanud kannatanule, kuna rollerit nagunii näidata ei saanud (II kd, lk 106 pöördel – 107). Kohus peab süüdistatava ütlusi ennastõigustavaiks ja ebausaldusväärseiks kuna need on kummutatud kannatanu ja tunnistajate omavahel riimuvate ütlustega. Kannatanu ning tunnistajate S. Pi ja M. Vi ütlustega on tõendanud, et süüdistatav oli väljendanud valmisolekut võõrandada K. Pile rolleri ja lubas seda ka tooma minna. Kuna kannatanu oli A.Kreegil varem rollerit näinud, siis tundus A.Kreegi selline kavatsus usutav. Kannatanu soovi osta roller kinnitab asjaolu, et ta enne A.Kreegi juurde minekut võttis oma pangakontolt välja sularaha (II kd, lk 54). Samal ajal ei olnud süüdistataval kavatsust rolleri võõrandamise lubadust täita. Süüdistatav viis kannatanu eksimusse, mille tägajärjel sooritas kannatanu varakäsutuse ehk andis A. Kreegi palvel raha kolmanda isiku kätte rollerit vastu saamata. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et raha anti üle kolmandale isikule, mitte aga süüdistatavale. Varalist kasu ei pea saama tingimata petja, vaid kasu võib tekkida ka kolmandal isikul. Seega sai K. P süüdistatava käitumise tagajärjel varalist kahju ja kolmas isik varalist kasu. 2.2 Kelmuse subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine peab aga toimuma otsese tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav pani kelmuse toime ja lõi kannatanul ebaõige ettekujutuse tegelikust asjaolust ehk tema valmisolekust müüa roller otsese tahtlusega ja seda kinnitavad järgmised asjaolud. A. Kreek, teades, et tullakse rollerit vaatama, ei toonud seda koju ega veendunud selles, et tal on võimalik rollerit kätte saada. A. Kreek nägi, et kannatanu tuli xxxx autoga. Teades, et roller oli tema kodust 1,5 – 2 km kauguses asuvas töökoha juures, ei pakkunud süüdistatav võimalust minna rolleri järgi autoga. Kuigi süüditatava sõnul ei olnud autos vabu kohti, oleks võinud paluda kellegil kannatanuga tulnutest autost lahkuda ja oodata maja juures, kuni A. Kreegi töö juurest tagasi tullakse. Samas ei ole süüdistatav vaatamata kannatanu telefonikõnedele temale samal päeval tagasi helistanud ja selgitanud tekkinud

olukorda. Kui A. Kreek ja K. P said 2012. a kevadel kokku, siis ei osanud süüdistatav midagi raha tagastamise või rolleri saamise kohta vastata, vaid kehitas õlgu (I kd, lk 77). Selline süüdistatava käitumine viitab kohtu hinnangul sellele, et A. Kreek oli tahtlikult loonud kannatanule vale ettekujutuse valmisolekust roller müüa, kuid tegelikult tal müümise kavatsust polnud. A. Kreegi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 2.3 Kohus leiab, et A. Kreegi süüdistus K. Pi kelmuse episoodis on sõnastatud ebatäpselt. Süüdistuses on märgitud, et K.P andis 2000 krooni üle A.Kreegile, kes seda ei tagastanud ja varalist kasu sai. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et A. Kreek palus K.Pil anda raha kolmandale isikule, mida viimane ka tegi. Kohus ei pea seda ebatäpsust oluliseks, kohtu arvates ei riku see ka süüdistatava kaitseõigust kuivõrd erinevus faktilistes asjaoludes ei ole suur ja kohtuliku arutamise käigus sellega seonduv vaidlusi ei tekitanud.

sisuks P. Palt kuuldu vahetult enne rääkimist toimunud löömise kohta. Rääkimise ajal oli P. Pa veel tajutu mõju all ja ei ole alust arvata, et ta moonutas tõde. Süüdistatav väidab, et tema ei ole P. Pat löönud. Tema ütlustest nähtub, et ta 09.01.2011 läks J. Ki juurde kannatanuga rääkima, sest ühel hommikul tungis P. Pa tema korterisse ja lõi ukse katki. A. Kreek palus J. Kil kutsuda kannatanu. P. Pa tuli uksele, ja A. Kreek küsis kannatanult, kuidas selle uksega jääb, mis ta maha lõi. Kannatanu vastas, et ta ei ole mingit ust maha löönud. Siis A. Kreek vaatas, et rääkida ei saa ja läks minema. Kurikat tal kaasas ei olnud ja ta ei ole kannatanut löönud (I kd, lk 105 – 106). Kohus peab süüdistatava ütlusi ennastõigustavaiks ja ebausaldusväärseiks kuna need on kummutatud kannatanu ja tunnistajate omavahel riimuvate ütlustega. 3.2 Kohus leiab, et KarS § 121 objektiivse süüteokoosseisu tunnused A. Kreegi tegevuses I K löömise episoodis 17.06.2012 on tõendatud kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kuna I. K keeldus kohtuistungil ütlusi andmast KrMS § 71 lg 1 p 2 alusel, sest süüdistatav on tema vend, siis kohus avaldas kohtuistungil kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 291 lg 1 p-st 2 ja sama sätte lg-st 3 juhindudes. I. K kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et 17.06.2012 oli A. Kreek tema külas, kui ühtul kella 18 paiku ägestus ja virutas talle jalaga vastu suud, nii et tal ülemine huul vasemalt poolt katki läks ja ninast hakkas verd jooksma (I kd, lk 48 - 50). I. K löömist süüdistatava poolt nägid pealt ka tunnistajad K. P ja N K. K. Pi sõnul lõi süüdistatav kannatanut ühe korra põlvega näo piirkonda. Kannatanu oli algul 4-5 minutit meelemärkuseta, nina oli verine (II kd, lk 77 pöördel - 78). N. K kinnitab ka, et A. Kreek lõi kannatanut vastu nägu, I. Kl tuli ninast verd (II kd, lk 94 - 96). I. Kl vigastuste olemasolu tõendab ka 18.06.2012 tehtud joonis vigastuse asukoha kohta ja fotod (I kd, lk 51 - 52). Süüdistatav tunnistab, et ta võis kannatanut lüüa, kuid väidab, et ta ei ole seda tahtlikult teinud. Tema ütlustest nähtub, et I. K oli päris purjus ja hakkas süüdistatavat sõimama. Ta ei kannatanud seda välja, kargas arvuti tagant püsti ja tahtis välja minna. Kui ta tahtis jala üle diivanilaua tõsta, siis võis jalg või põlv kogemata vastu kannatanu nägu minna (I kd, lk 106 107). Kohus leiab, et süüdistatava väide, et tema ei ole kannatanut tahtlikult löönud ei vasta tõele. Tunnistajate K. Pi ja N. K sõnul oli tegemist kiire ja kõva löögiga vastu nägu (II kd, lk lk 77 pöördel – 78, lk 94 - 96), mille tagajärjel kaotas kannatanu hetkeks teadvuse ja ninast jooksis verd. Selline löök ei saa olla juhuslik ning seda pole võimalik mitte tunda. 3.3 Subjektiivsest küljest eeldab kehaline väärkohtlemine tahtlust. Koosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Kreek tegutses P. Pa ja I. K löömise episoodides otsese tahtlusega, s.t ta teadis, et teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu, et põhjustab kannatanutele valu ja tahtis või vähemalt möönis seda. A. Kreegi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks (p 9.1). Asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et süüdlane täidab KarS § 120 objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale (p 9.2). 4.1 Kohus leiab, et KarS § 120 objektiivse koosseisu tunnused süüdistatava tegevuses P. Pa 16.03.2011 ähvardamise episoodis on tõendatud kannatanu ütlustega, et P. P ja A. Kreek said juhuslikult xxxx poe ees kokku, ja süüdistatav hakkas ähvardama kannatanut selle eest, et viimane kirjutas avalduse seoses kurikaga löömisega. Süüdistatav ütles kannatanule, et „kui ma su pimedas kätte saan üksipäini siis löön ma sul pea lõhki“. Ähvardamine oli peale kurikaga löömist ja kuna süüdistatav oli P. Pa kallal juba vägivalda tarvitanud, siis võtis viimane ähvarduse reaalselt (I kd, lk lk 74 pöördel - 75). Süüdistatav väidab, et ta ei ole kunagi P. Pat ähvardanud (I kd, lk 106). Kuigi käesolevas episoodis on tegemist nn sõna-sõna vastu olukorraga, peab kohus süüdistatava ütlusi ebausaldusväärseiks ja loeb ähvardamise tõendatuks P. Pa ütlustega. Kannatanu on andnud tõeseid ütlusi ka teistes episoodides ja kohtul puudub alus arvata, et ta võib käesolevas episoodis valetada. Samas on kohus pidanud süüdistatava ütlusi teistes episoodides ebausaldusväärseiks, kuna need olid kummutatud kannatanute ja tunnistajate omavahel riimuvate ütlustega. Seetõttu võib süüdistatav kohtu hinnangul ka ähvardamise episoodis varjata tõtt. Kohus leiab, et kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna süüdistatav oli varasemalt kannatanut kurikaga löönud ja ärvestades ähvarduse sõnastust, s.t „löön ma sul pea lõhki“ võis kannatanul tekkida hirm, et A. Kreek üritab teda jälle kurikaga peksta. Samuti teades kannatanu ja süüdistatava vahelised suhted ja asjaolu, et A. Kreek oli P.Pat varasemalt kurikaga löönud, võis taotline ähvardus tunduda reaalne ka mõislikule kõrvalseisjale. 4.2 Subjektiivsest küljest eeldab ähvardamine tahtlust. Koosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime kaudse tahtlusega. Kuriteo toimepanemise asjaolusid hinnates leiab kohus, et A. Kreek tegutses otsese tahtlusega, s.t ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vasatava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda. A. Kreegi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

mis viitaksid süüteo toimepanemisele süüdistatava poolt. Samuti ei ole leitud süüdistatava juurest varastatud esemeid. Süüdistatava ja V. I vahel toimunud kõnedes ei kinnita A. Kreek varguse toimepanemist. Kuigi süüdistatava ja V. Ie vahel toimunud vestluses mainitakse erinevat kodutehnikat (nt. sülearvutit, kõlarid, magnetofoni jne) pole kohtu hinnangul võimalik, vaadates kõnesid tervikuna, tõsikindlalt väita, et räägitakse R. Sa, S. Vi ja P. J varastatud esemetest. A. Kreegi ütlustest nähtub, et ta remondib automakke ja müüb neid ning ta on pakkunud V. Iele makke ja muid asju (II kd, lk 107). Seega ei saa välistada, et kõnede sisuks olid A. Kreegi käsutuses olnud esemed, mis ei olnud varastatud R. Salt, S. Vilt ja P. Jlt. Asjaolu, et A. Kreek asus kõnede toimumise ajal xxxx ei kinnita ka varguse toimepanimist tema poolt (I kd, lk 22 – 24). Vargust ei kinnita ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd, lk 2 – 4). Asjaolu, et tunnistaja R. S nägi 9. või 10. jaanuaril süüdistatavat jalutamas xxxx vahel koos teise mehega, kelle käes oli sülearvuti (II kd , lk 72), ei kinnita, et tegemist oli varastatud sülearvutiga, ka tunnistaja ise ei olnud kindel, et see arvuti on nende, s.t R. Sa ja S. Vi oma. Kuna kohtul tekkinud kahtlus käesoleva varguse toimepanemises süüdistatva poolt jäi kõrvaldamata, tuleb kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus leiab, et A. Kreegi süü R. Sale, S. Vile ja P. Jle kuulunud esemete varguse toimepanemises 30.01.2013 – 08.03.2013 ei leidnud tõendamist ja süüdistatav tuleb selles episoodis õigeks mõsta. 5.2 Kohus leiab, et KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 objektiivse süüteokoosseisu tunnused A. Kreegi tegevuses ajavahemikul 12.08.2013 – 13.08.2013 E K vara varguse episoodis on tõendatud süüdistatava ütlustega, kus ta tunnistab ennast täielikult süüdi. Süüdistatava sõnul tuli ta xxxx ja kütus hakkas otsa saama, siis mõtles, et läheb küsib aga kuna kedagi ei näinud, siis vaatas ise kuuri alla ja võttis kaasa kirved, käru ja hoidised. Kui politsei ta äratas, siis ta viskas osa hoidiseid autost välja (II kd, lk 108 pöördel). Vargust kinnitavad ka kannatanu E. K ütlused, kelle sõnul käidi ööl vastu 13.08.2013 tema talus vargil, varastai kirves, moosi- ja meepurgid, autost Moskvitš oli autoraadio välja kistud. Talu lähedal seisis auto, kus magas keegi. Politsei leidis metsa vahelt käru ja moosipurgid (II kd, lk 81 - 83). Tunnistaja J J ütluste kohaselt tuli tema politseinikuna kohale väljakutse peale, et toimus vargus. Talu juurde viivale teele oli pargitud sõiduauto, mille ümber olid klaasist hoidisepurgid osa katki ja osa terved. Autos sees oli ka hoidised. Autos magas juht, keda tunnistaja äratas. Avaldaja teatas, et temalt varastati hoidiseid, aiakäru ja kirves. Auto kõrval oli teerada, kust leiti varastatud aiakäru ja hoidiseid (II kd, lk 81 - 83). Vargust tõendavad ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (I kd, lk 64 - 75) ja asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, lk 76 - 83). E. K allkiri esmete kättesaamise kohta kinnitab, et kannatanu on kätte saanud kuriteo objektiks olnud talle kuuluvad esemed (I kd, lk 63). 5.3 Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust. Lisaks tahtlusele eeldab vargus subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt pani ta varguse toime otsese tahtlusega, s.t ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda, ta tegutses vallasasjade omastamise eesmärgil. A. Kreegi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kuna A. Kreek oli varasemalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja 12.08.2013 – 13.08.2013 E. K vara varguse episoodis sisenes ta õigusvastaselt teisele isikule kuuluvasse ruumi, siis on süüdistatava tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi.

KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. 6.1 KarS § 424 objektiivse süüteokoosseisu tunnused A. Kreegi tegevuses mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise episoodis Tamsalus 25.05.2013 on tõendatud süüdistatava ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi. A. Kreegi sõnul teadis tema sõiduki juhtimisel, et oli narkootilise aine joobes, kuna tarvitas eelmisel päeval narkootilist ainet (II kd, lk 107 pöördel). Mootorsõiduki juhtimist A. Kreegi poolt kinnitavad ka arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 64 (I kd, lk 92 - 95), indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I kd, lk 37), SA Ida-Viru Keskhaigla AS aktid (I kd, lk 37 - 39), joobeseisundi tuvastamise saatekiriuuringuakt (II kd, lk 98) ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (I kd, lk 28). 6.2 Subjektiivsest küljest eeldab mootorsõiduki juhtumine joobeseisundis tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et A. Kreegi ütlustest nähtuvalt pani ta süüteo toime otsese tehtlusega, s.t ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda. A. Kreegi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

A. Kreek tunnistab ennast selles kuriteoepisoodis süüdi. Tema ütlustest nähtub, et otsustas venna andmeid kasutada kuna kartis, et ta võetakse kinni, kuna oli narkojoobes. A. Kreek ütles venna nime, kuna vennal oli juhtimisõigus ja temal endal ei olnud. Kohapeal tehti narkotest ja siis sai aru, et tuleb süüdistus narkojoobes juhtimise eest aga ikkagi jätkas venna andmete esitamist. Seejärel vormistati talle venna andmetega terve rida dokumente (I kd , lk 108). Teise isiku isikuandmete kasutamist A. Kreegi poolt kinnitavad ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 25.05.2013 (I kd, lk 28), 25.05.2013 järelevalve meetme kohaldamise protokoll (I kd, lk 29 - 30), indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I kd, lk 31), 25.05.2013 õiend isikusamasuse tuvastamise kohta (II kd, lk 32), 25.05.2013 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (I kd, lk 33), joobeseisundi tuvastamise saatekirjad (I kd, lk 34 – 36, lk 40), narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akt (I kd, lk 37 - 39), 25.05.2013 väärteoprotokoll (I kd, lk 41 – 42), 21.06.2013 väärteootsus (I kd, lk 43 – 44, lk 47), 10.10.2013 täitmisteade (I kd, lk 45) ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (I kd, lk 45). Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta kasutas teise isiku andmeid eesmärgiga varjata enda poolt toime pandud kuritegu, mitte aga selleks, et A A kohta ebaõige ettekujutus luua ja seeläbi viimasele kahju. Seega on tõendamist leidnud A. Kreegi tegevuses KarS § 1572 teisena nimetatud kuriteokoosseisu objektiivse süüteokoosseisu esinemine. KarS § 1572 esimesena nimetatud kuriteokoosseisu realiseerimine A.Kreegi poolt pole tõendamist leidnud ja seega tuleb süüdistus teise isiku isikuandmete kasutamises eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus tema süüdistusest välja jätta. 7.2 Subjektiivsest küljest eeldab teise isiku identideedi ebaseaduslik kasutamine eesmärgiga varjata kuritegu kavatsetust. A. Kreegi ütlustest nähtuvalt kasutas ta teise isiku andmeid eesmärgiga varjata kuritegu kavatsetult, s.t ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. A. Kreegi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada seda, et varavastastes süütegudes ja teise isiku isikuandmete kasutamise episoodis tekitatud kahju ei olnud suur; kehalise värkohtlemise ja ähvardamise episoodides kasutatud vägivald ei olnud intensiivne, kannatanutele ei tekitatud raskeid tervisekahjustusi. Arvestades kuritegude tehiolusid, A. Kreegi süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega vangistusega, mis vastab lõpliku liitkaristusena raskeima kuriteo eest ettenähtud karistuse keskmisele määrale. Tsiviilhagid

- määratud kaitsjatele vandeadvokaat Lembti Nirgile ja vandeadvokaat Matti Reinsalule makstud tasu õigusabi eest kohtueelses ja kohtumenetluses summas 1 674,87 eurot. A. Kreegile oli esitatud süüdistus kokku 10 episoodis. Kohus mõistis A. Kreegi 7 espisoodis süüdi ja 3 episoodis õigeks ning nendes episoodides, kus süüdistatav oli õigeks mõistetud, tuleb jätta A. Kreegi määratud kaitsjatele makstud tasu riigi kanda KrMS § 181 lg 1 alusel. A. Kreegi määratud kaitsjatele oli kohtueelses ja kohtumenetluses makstud tasu summas kokku 2 392,68 eurot. Kohus leiab, et riigi kanda tuleb jätta 30 % A. Kreegi määratud kaitstjatele makstud tasu kogusummast, s.t 717,80 eurot ja A. Kreek peaks hüvitama ülejäänud 70% määratud kaitsjatele makstud tasust, s.t 1 674,87 eurot; - sundraha summas 532,50 eurot. Seega jäävad A. Kreegi kanda menetluskulud kokku summas 2 391,31 eurot. Kohus leiab, et KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb jätta riigi kanda ka tunnistajale P J seoses 01.09.2014 kohtuistungil osalemisega makstud sõidukulude hüvitis summas 32 eurot kuna episoodis, millega seoses tunnistaja istungil käis, mõistis kohus süüdistatava õigeks. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2014 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.