Kohtulahend

Tartu Vangla esitas 21.10.2014.a. Tartu Maakohtule materjalid F.E kohta tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Tartu Maakohtu 24.10.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5598 tunnistati F.E süüdi KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi ja karistati 6 kuud vangistusega. KarS § 65 lg. 1 alusel liideti sellele karistusele Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.01.2013.a. otsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust KarS § 64 lg. 1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel loeti eelvangistuse aeg 01.02.01.2013.a., s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks F.E-le 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg. 2 reeglite kohaselt suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14.12.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud 28 päeva vangistust võrra ja mõisteti F.E-le kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 26 päeva vangistust. KarS § 65 lg. 1 alusel arvestati liitkaristusest maha Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.01.2013.a. otsusega mõistetud karistuse ära kantud osa 411 tundi üldkasulikku tööd ehk 6 kuud 26 päeva vangistust. F.E on ärakandmata karistus 6 kuud vangistust. F.E tunnistati süüdi ka KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2, § 64 lg. 1 alusel moodustati liitkaristus, suurendades mõistetud karistust käesoleva kohtuotsusega ja Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.01.2013.a. otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa 6 kuud vangistust võrra, mõistes lõplikuks karistuseks F.E-le kohtuotsuste ja kuritegude kogumi eest 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 25.02.2014.a ja lõpp 25.02.2016.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve alla saabus 25.10.2014.a. ja elektroonilise järelevalveta saabub 25.02.2015.a. Tartu Vangla iseloomustusest F.E kohta nähtub, et isiku poolt toime pandud kuritegude dünaamika on jäänud samaks, ka varasemalt on teda karistatud samaliigiliste kuritegude eest. Lisaks on karistatud varasemalt varguste ja asja omavolilise kasutamise eest. Soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Käesoleva vangistuse jooksul on F.E läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, samuti vestluse teemal põhjus-tagajärg seoste analüüsiks ja oma vastutuse arendamiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on veel planeeritud tööhõives osalemine ning sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimine. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul ei ole. Eluaseme ja haridusega seotud ohtlikkus ja riskid F.E puhul puuduvad- tal on võimalik elama asuda elukaaslase emale kuuluvasse 4-toalisesse eramajja. Nõusolek maja omanikult on olemas. Sissekirjutust omab F.E Soomes. F.E on põhihariduseta, lahkus koolist kuna eelistas töötamist õppimisele. Omab motivatsiooni omandada põhiharidust. Alates 15. eluaastast on F.E käinud tööl nii ametlikult kui mitteametlikult, kutsetunnistusi ei oma. Toimetulekut vabaduses mõjutavad alkoholikuritarvitamine ning periooditi kindla sissetuleku puudumine. Peale vabanemist on võimalik tööle asuda Saunamehed OÜ-sse, olemas vastav garantiikiri. Ohtlikkus ja risk tulenevalt alkoholist olemas. Leiab, et alkoholi kuritarvitamise tõttu on sattunud vanglasse. Vabanemisel plaanib F.E jätkata kooselu tüdruksõbraga, kellega oodatakse perre esimest last. Päritoluperekonnast suhtleb vaid ühe vennaga. Tervisega

2 (6)

ja emotsionaalsete seisunditega seotud probleemid ja riskid puuduvad. On olemas riskid seoses mõtlemise ja käitumisega. Sõnades väärtustab seadusekuulekat elu, samas oma käitumises ei ole suutnud seda järgida. Hetkel usub, et on oma vigadest õppinud. Vangla on hinnanud F.E avalikkusele ohtlikuks, vangla ei toeta tema vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Kriminaalhooldaja ettekandes märgib, et 09.09.2014.a teostatud kodukülastuse käigus F.E vabanemisjärgsele elukohale selgus, et elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimused on olemas. Majas omanik on F.E elukaaslase xxxxxxxxxxxxema xxxx Orusalu. Nimetatud majas elavad Taisi Almre (elukaaslane), tema ema ja vennad ning ema elukaaslane xxxxxxxxxx. Kõik täisealised isikud peale xxxxxxxxxx on nõusoleku F.E majja elama asumiseks andnud. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et kuna Mxxxxxxxxx ei ole nõusolekut andnud, ei ole vabanemine aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võimalik. Kohtuistungil 18.11.2014.a. rääkis F.E, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda ja elama asuda naise vanemate juurde, kus on varasemalt 2 aastat elanud. F.E kinnitab, et teab, mida elektrooniline valve endaga kaasa toob. Tööle plaanib asuda ettevõttes Saunamehed OÜ. Firma ehitab saunasid Tartumaal ja ka üle Eesti, seal kust tellimus tuleb. F.E ei usu, et tal vabaduses probleeme võiks tekkida, kuna on otsustanud alkoholi mitte tarvitada, soovib pühenduda naisele ja perele, laps sündis perre oktoobris. Kinnipidamiskohta mitteilmumist põhjendab F.E sellega, et vahetas elukohta ja ei saanud teadet kätte. Lähedastest on valmis toetama elukaaslane, miks xxxxxxxxxx nõusolekut ei ole andnud elektroonilise valve jaoks, ta ei tea. Prokurör ei toeta F.E ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla eelkõige põhjusel, et varasemad alternatiivkaristused ei ole mõju avaldanud. Samuti ei võimalda vabastamist asjaolu, et Märt Almre ei ole andnud nõusolekut elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks oma elukohta. Sellega ei ole täidetud elektroonilise valve kohaldamise tingimused. Käesolevalt puudub prokuröril veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik korrigeerida F.E käitumist ja eluviisi ning tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks tulemuslik. Kaitsja on seisukohal, et formaalsed alused vabastamiseks on olemas. Elukohta on kriminaalhooldaja kontrollinud ning see vastab elektroonilise valve nõuetele, kuid xxxxxxxxxxxei ole tahtnud nõusolekut anda. Kaitsja leiab, et F.E elust on raske rääkida positiivselt õiguskuulekuse seisukohalt, samas vangistus on kulgenud normaalseltdistsiplinaarkaristusi ei ole kohaldatud, läbitud on Eluviisiprogramm, plaanis on läbida Õige Hetk, mida saab teha ka väljaspool vanglat. Töökoht on F.E olemas, oktoobri alguses sündis elukaaslasel ühine poeg. Kaitsja leiab, et esmakordne vangistus mõjub isikule rohkem kui korduvad vangistused. Tema arvates on otstarbekas vabastada F.E , sest elektrooniline valve tagab tugeva kontrolli tema käitumise üle. Kohtu seisukohad F.E on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuritegudes. KarS § 76 lg. 1 p. 1 kohaselt võib teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

3 (6)

Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud F.E vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa. Nimetatud aadressil asuv maja kuulub F.E elukaaslase emale. Majas elab lisaks F.E elukaaslasele xxxxxxxxxxxxx tema ema xxxxxxxxxxxx ja vennad ning ema elukaaslane xxxxxxxxxx. Kõik täisealised isikud, va xxxxxxxxxx, on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Maja on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kuna kõik majas elavad täisealised isikud ei ole andnud nõusolekut elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks sellesse majja, ei ole täidetud formaalsed alused F.E vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et tal ei ole õnnestunud saada xxxxxxxxxelt allkirja nõusoleku kohta. Selline ettekande sõnastus võib olla eksitav ja jätta mulje, et puudu on vaid formaalne allkiri. Kohus kontrollis vahetu kontakti teel (telefonitsi) xxxxxxxxxxxa sellise nõusoleku võimalust, selgus et puudub ka isiku sisuline nõusolek. Käesolevaks ajaks on F.E temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt ühe kolmandiku ning on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. KarS § 76 lg. 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et F.E ei ole võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega, s.t. seaduses selleks sätestatud esimese võimaluse saabumisel. Karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabanemise otsustamisel tuleb kohtul hinnata kogumis KarS § 76 lg. 3 loetletut. Kriminaalkorras on F.E karistatud korduvalt samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest, käesolev vangistus on esimene reaalne vangistus. Varasemad eriliigilised karistused, üldkasulik töö (Tartu Maakohtu 02.01.2013.a kriminaalasi nr 1-13-25) ja tingimisi vangistus (Tartu Maakohtu 14.12.2011.a kriminaalasi nr 1-11-7464), ei ole F.E-le mõju avaldanud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. Seega ei ole varasemad karistuse oma eesmärki täitnud ja F.E õiguskuulekale teele suunanud. Oma kuritegelikku käitumist F.E siiski ei õigusta ning sõnades väljendab soovi muutusteks. Samas on talle korduvalt antud võimalus karistus ära kanda vabaduses, aga ta ei ole osanud seda hinnata. Isiku ennetähtaegne vabastamine on mõeldav juhul, kui isik oma senise käitumisega karistuse kandmise ajal on demonstreerinud muutusi oma käitumises ja suutlikkust oma käitumist kontrollida, s.h. võimekust järgida kontrollitud keskkonnas kehtivaid käitumisnorme. Üldiselt on F.E käitumine vangistuse ajal olnud kinnipidamisasutuses kehtivat korda järgiv.

4 (6)

Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. See näitab, et F.E on võimeline järgima kehtestatud korda ning oma käitumist vastavalt sellele suunama. Vangistuse jooksul on F.E läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning vestluse teemal põhjus-tagajärg seoste analüüsiks ja oma vastutuse arendamiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on veel planeeritud tööhõives osalemine ning sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimine. Selleks, et maandada kõik F.E puhul esinevad kuriteoriskid, tuleb läbida senini läbimata, kuid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused ning jätkata juba omandatud teadmiste kinnistamist. Oluliseks peab kohus aga seda, et käesolevalt ei ole täidetud elektroonilise valve kohaldamise tingimused. Kõik F.E vabanemisjärgses elukohas elavad täisealised isikud ei ole andnud oma nõusolekut elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Lisaks sellele puudub kohtu hinnangul ka sisuline veenvus, et F.E vangistuses viibitud aeg on piisav tema mõjutamiseks uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Nii F.E , aga ka kohus on arusaamisel, et F.E süütegude peamiseks põhjuseks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Praeguseks ajaks ei ole F.E alkoholitarvitamisest hoidumiseks tehtud muud, kui et F.E on peaaegu üheksa kuud viibinud tingimustes, kus talle ei ole alkohol kättesaadav. Mitte midagi muud- alkoholitarvitamisest hoidumisele suunatud tegevusi F.E läbinud ei ole. F.E kinnitas küsitlemisel kohtuistungil, et ta loobub alkoholitarvitamisest, pühendub perele. Alkoholitarvitamisest loobumist on F.E lubanud ka eelmistel kohtuistungitel, kui tema süüasju on arutatud. Sellele vaatamata on jätkunud ohjeldamatu alkoholitarvitamine (vt. alkoholisisaldust veres 13.01.2013- 3,04 mg/g), sealhulgas mootorsõidukijuhtimine. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et seekordse lubaduse järel saabub ka selle täitmine. Lisaks sellele märgib kohus, et elektrooniline järelevalve võimalused ei hoia ära alkoholitarvitamist. Elektrooniline järelevalve kui järelevalve teostamise ja mõjutamise vahend piirab teatud määral isiku liikumist, kuid alkoholitarvitamise takistamiseks sel vahendil võimekus puudub. Veel märgib kohus, et F.E soov asuda tööle OÜ-sse Saunamehed (olemas potentsiaalse tööandja nõusolek) tähendab vajadust teha tööd kogu Eesti territooriumil. Elektrooniline järelevalve ei ole kõikvõimas ega anna võimalust liikuda kustahes Eestis. F.E on varem olnud korduvalt kriminaalhooldusel, kuid ta on pannud järjest toime uusi süütegusid ja rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kõiki eelnevaid asjaolusid kaaludes leiab kohus, et F.E puhul ei ole täidetud tingimisi enne tähtaega vabastamise tingimused. F.E vabastamist mittevõimaldavaks asjaoluks on F.E varasem elukäik, korduvad kuriteod katseajal. See seab kahtluse alla F.E sobivuse kriminaalhooldusele. Seni ei ole karistuse eesmärke F.E puhul kriminaalhooldusega olnud võimalik saavutada ja kohus ei ole veendunud, et see oleks ka nüüd võimalik. Samuti ei toeta F.E vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused, sest käesolevalt ei ole täidetud kõik elektroonilise valve kohaldamise tingimused (xxxxxxxxxx nõusolek). Kriminaalmenetluse kulud F.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 18.11.2014.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas 18.11.2014.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 157,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 157,44 eurot.

5 (6)

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb F.E-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Tasu maksmiseks lisatakse määrusele maksedokument. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, KarS § 75-st , §-st 76. Kohtunik Ülle Raag

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.