Kohtulahend

Kohtuistungi toimumise aeg

22.-24.oktoober

2013. a.

Juhindudes KrMS §311, § 313 lg.1, § 315 lg.1, lg.4, lg.5 p.1, p.2, p.3, § 175 lg.1 p.2, p.3, p.4, p.5, p.9, § 180 lg.1, VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5, maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

KarS § 199 lg.2 p.4 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus)

KarS § 65 lg.1 alusel liita sellele karistusele Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.01.2013.a. otsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust KarS § 64 lg.1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel lugeda eelvangistuse aeg 01. -02.01.2013, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks O.O-le 7 (seitse) kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg.2 reeglite kohaselt suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14.12.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 (neli) kuud 28 päeva vangistust võrra ja mõista O.O-le kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 26 päeva vangistust. KarS § 65 lg.1 alusel arvestada liitkaristusest maha Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.01.2013.a. otsusega mõistetud karistuse ära kantud osa 411 tundi üldkasulikku tööd ehk 6 (kuus) kuud 26 päeva vangistust. O.O ärakandmata karistus 6 (kuus) kuud vangistust.

O.O ,

menetluskulu”. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15.novembril 2013.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus arutas üldmenetluse korras O.O-le esitatud järgmist süüdistust: kriminaalasjas süüdistatakse O.O ́i selles, et tema juhtis 13.01.2013 kella 19.59 ajal Tartu maakond, Vara vald Aovere- Kallaste- Omedu maanteel Vara ristmikul mootorsõidukit so sõiduautot Audi A8 reg nr 836TJT olles alkoholijoobes – s.o ühes liitris veres oli alkoholisisaldus (veres etanooli sisaldus) 3,04+-0,07 mg/g , k=2 kohta. O.O ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eelpoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees. Antud nõuete rikkumise tõttu sõitis Tartu maakond, Vara vald Aovere- Kallaste- Omedu maanteel Vara ristmikul vasakule poole teelt välja lumevalli. Seega pani O.O toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle O.O juhtis 15.01.2013 kella 01.17 ajal Jõgeva maakonnas Tabivere vallas Tabivere alevikus Jaama tee ja Tuuliku tänava ristis mootorsõidukit so sõiduautot Volkswagen Passat reg nr 893TFH olles alkoholijoobes – kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,77 mg/l kohta. Seega O.O juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle O.O isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 25.11.2012.a. kell 09.02 paiku Tartumaal, Tartu vallas, Aovere külas AS Olerex Aovere tanklas, olles alkoholijoobe seisundis, tankis 80,66 liitrit bensiini 98 koguväärtusega 106,47 eurot sõiduautosse Audi A8 reg. nr. 836 TJT ja lahkus tanklast kütuse eest tasumata, millega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seega O.O pannes toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 199 lg 2 p4 järgi kvalifitseeritava teo. Kohtuistungi rakendavas osas tunnistas O.O ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Kaitsja kaitseaktis (tl.18) esitatud süüdistust ega tsiviilhagi ei vaidlustanud. Kohus, kuulanud ära kannatanu ja tunnistajad, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on veendumusel, et O.O tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 4 ja § 424 järgi. O.O süü võõra vallasja äravõtmises Tartumaal, Tartu vallas, Aovere külas AS Olerex Aovere tanklas selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse on tõendatud järgmiste tõenditega:

kaudu ja vormistas materjali politseile selle põhjal. Salvestuselt oli näha, et tegemist oli kahe inimesega ning tankija ja juht olid erinevad. Tankija oli kapuutsiga. Tankuri juhtimisseadme alusel fikseeriti tangitud koguseks 80,66 liitrit, kahju koos käibemaksuga 106,47 eurot (arvutatud sama päeva hinna järgi). Tankimine toimus, maksmist ei toimunud ja see annab häire (info tuleb meili peale). Ärasõitnud isikut ei tunne. Politsei suulise info kohaselt oli isik lubanud ära maksta, kuid nõue ei ole rahuldatud. Tsiviilhagi summas 106,47 eurot on esitatud. Audi A8-l võib kütusepaak olla kuni 100 liitrit ning tema hinnangul vastab kütusepaagi selline maht auto tehnilistele parameetritele. Kontrollis seda ka ARK-i kaudu.

juures (foto nr 4). Fotodelt on näha, et auto näol on tegemist Audiga, reg. nr 836TJT ning juhiistmel istub heledas pluusis isik (fotod nr 5-8). Hallides riietes isik seisab auto tagaosas (kütusepaagi ava juures ilmselt) (foto nr 11). Audi reg. nr 836TJT (foto nr 13). Vaatlusprotokollist nähtub, et videosalvestuse kaadritel on peal ka kuupäev ja kellaaeg, mis tõendab, et vastava sõiduautoga saabuti tankuri juurde 25.11.2012.a ~08.56.47 (foto nr 9) ning lahkus sealt 25.11.2012.a ~09.02.11 (foto nr 13).

VÕS § 92 lg.1 järgi Kokkulepe omandi ülemineku kohta võõrandajalt omandajale ehk käesoleval juhtumil kütusemüüjalt AS Olerex ostjale O.O sõlmitakse tangitud kütuse eest maksmisega kohapeal tankla kassasse. Käesoleval juhtumil sellist kokkulepet omandi üleminekuks ei sõlmitud ja O.O võttis võõra vallasasja ära ebaseaduslikult omastades. Iga meetri maa läbimisega, mis selle autoga sõidetakse, toimub kütuse kasutamine ja käsutamine ehk selle kasulike omaduste ammutamine, auto kasutaja kehtestab ära sõites sellele kütusepaagis olevale kütusele omanikusarnase seisundi. Kütus tarbitakse ära mootorsõiduki liikudes või ka liikumata kui sõidukimootor töötab. Autoga sõitmise käigus toimub selle vallasasja äratarbimine ja selle tagastamine ei ole enam võimalik. Vargus on lõpule viidud täis kütusepaagiga tanklast ära sõites. Koos kütusega tanklast ärasõitmisega manifesteerib autokasutaja kütuse omastamise tahet. Isiku poolt toime pandud süütegu on kvalifitseeritav KarS § 199 alusel, kuna vargusega tekitatud kahju kogusumma on 106,47 eurot, mis vastab KarS § 199 kohaldamiseks nõutud kahju ulatusele. Süüdistus on esitatud O.O vastu KarS § 199 lg. 2 p. 4 alusel, s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. O.O-le inkrimineeritud kvalifikatsioon õige. Kohtule nähtub esitatud kohtuotsusest (tl. 106-129), et O.O on 14.12.2011.a karistatud KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 alusel, s.o muuhulgas ka varguse toimepanemise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Seega on isik varem toime pannud varguse, mille eest teda on karistatud, mistõttu on ta käsitletav KarS § 199 lg. 2 p. 4 käsitletava isikuna ning vastav säte on temale inkrimineeritav. O.O on teo toime pannud kavatsetusega (KarS § 16 lg. 2). O.O on oma ütlustes selgitanud, et eesmärk oli minna kütust võtma ning saades teada, et võetud on täispaak (aga mitte tema poolt kavandatud 10 liitrit) ning selleks tal raha puudub, otsustas ära sõita ja jätta kütuse eest maksmata. Seega tegutses isik küll teadvalt eesmärgiga saada kütust, kuid eesmärki tasumata lahkuda ei olnud tanklasse saabumisel seatud. Samas tegelikkuses, olles tankinud täispaagi ehk rohkem kui 100 euro väärtuses kütust ja sellest teada saanud, otsustas ta tanklast koos kütusega ära sõita ja sõitiski, ilma selle eest maksmata. Sõites täidetud kütusepaagiga tanklast ära, teab autokasutaja, et ta hakkab kütust ära kasutama ja sellise ärasõitmisega väljendab ta kavatsust kütusepaagis olev kütus omastada. O.O süüteo toime pannud kavatsetusega. Kinnitust ei ole leidnud tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlustes sisalduv, et sõiduautos Audi reg nr 836TJT olevad isikud, juht ja kõrvalistuja, vahepeal kohti vahetasid. Süüdistatava ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxa ütlustest ning asitõendi vaatlusprotokollist nimetatud asjaolu ei nähtu. Seega ei teki kahtlust käesolevalt süüteo toimepannud isiku suhtes. Kohus on uuritud tõenditega tuvastanud, et süüteo on toimepannud O.O. Selline O.O tegevus on kvalifitseeritav KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi, kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. O.O süü selles, et ta juhtis 13.01.2013.a kella 19.59 ajal Tartu Maakonnas Vara vallas Aovere-Kallaste-Omedu maanteel Vara ristmikul mootorsõidukit Audi A8, reg nr

836TJT, joobeseisundis, s.o ühes liitris veres alkoholisisaldusega 3,04+-0,07 mg/g on tõendatud järgmiste tõenditega:

sama isiku kohta, kelle nemad viisid EMOsse. Kiirabikaardil on kirjas, et tuvastasid alkoholilõhna ja tasakaaluhäired.

ekspertiisiakt nr 7-I (tl. 43). Süüdistatav ise on andnud ütlusi selle kohta, et oli 13.01.2013.a tarbinud alkoholi, kuid toimunud sündmusi ei mäleta ning ärkas alles 14.01.2013.a SA TÜ Kliinikumis. Seega on tuvastatud, et O.O 13.01.2013.a kella 19.59 ajal, olles joobeseisundis, s.o alkoholisisaldus vere 3,04+-0,07 mg/g, k=a, juhtis mootorsõidukit Audi A8 836TJT, mille tagajärjel sõitis teelt välja vastu liiklusmärki. Kohtule nähtub nii tunnistajate xxxxxxxxxxx kui ka xxxxxxxxxxxxxxxxxütlustest, et O.O on juhina roolis vahetult samal õhtul sõitnud Vara keskuses eramu aia ja värava katki, lahkudes seejärel autot juhtides sündmuskohalt. Seda kinnitava xxxxxxxxxxx ütlused selle kohta, et autoks oli Audi A8 reg nr 836TJT ning xxxxxxxxxxxxxxxx ütlused selle kohta, et xxxxxxxxxx oli eelnimetatud sõiduki tõttu teinud väljakutse 19.30 ajal. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist (tl. 39-42) nähtub lõhutud aia olemasolu (fotod 6-8). O.O poolt toime pandud tegu on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis. KarS § 424 kuriteokoosseis on joobeseisundi kui tunnuse osas blanketne. Joobeseisundi käesolevalt sisustab liiklusseaduse (LS) § 69 lg. 4 p. 1, mille kohaselt Kohus on eelnevalt tuvastanud, et O.O on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis nii, et tema veres olev etanoolisisaldus (alkoholisisaldus) on 3,04+-0,07 mg/g. Seega on täidetud KarS § 424 kuriteokoosseis. O.O on teo toime pannud otsese tahtlusega (KarS § 16 lg. 3). O.O oma tegevuses on pidanud teadma, et pärast alkoholi tarvitamist mootorsõiduki juhtimine toob kaasa endaga süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning autorooli istumisega on isik vähemalt leppinud sellega. Käivitades autoroolis sõiduki mootori ja asudes sõidukit juhtima, on isik KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud otsese tahtlusega. Selline O.O tegevus on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi, kui mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. O.O süü selles, et ta juhtis 15.01.2013.a kella 01.17 ajal Jõgeva maakonnas Tabivere vallas Tabivere alevikus Jaama tee ja Tuuliku tänava ristmikul mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg nr 893TFH, joobeseisundis, s.o alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,77 mg/l on tõendatud järgmiste tõenditega:

xxxxxxxxx jooksis järele ning tunnistaja, olles roolis, sõitis ette. Välijuht andis korralduse autost väljuda, kuid siis veel pandi tagumine käik sisse. Rooli tagant tõmmati välja O.O, autos oli veel kolm isikut. Juhi poolt tehtud manöövrid ei olnud ohutud. Alguses osutas isik vastupanu, siis pandi käed raudu, kuid pärast politseibussis rahunes. O.O oli nõus politseibussis puhuma ning näit oli positiivne, mille peale sõideti Tabiverest Jõgevale, et fikseerida näit tõendusliku alkomeetriga. Juhtimisõiguse olemasolu kohta ei mäleta. Jõgeval puhus rahulikult ning oli kriminaalne joove. Isik nõustus sellega.

O.O-ks. xxxxxxxxxx ütlused selle kohta, et 14.01. Tabivere alevikus Tuuliku ja Jaama tänava ristis oli kraavis kinni Volkswagen Passat; kui auto sõitma oli hakanud, ei peatunud ta peatumismärguande peale ega allunud korraldusele väljuda sõiduautost, mistõttu tuli kohaldada füüsilist jõudu ja käeraudu. Ka süüdistatava enda ütlused kinnitavad, et allumatuse tõttu kasutati käeraudu. Politseipatrull allutas O.O alkoholijoobe kontrollimiseks, milleks kasutas indikaatorvahendit LION 500 nr 13634-A391, kalibreeritud kuni 28.03.2013.a, (tl. 27), millelt nähtus, et 15.01.2013.a kell 01.17 näit oli 0,62 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja O.O enda ütlused kinnitavad tema olekut alkoholijoobes ning seda, et isik juhtis sõidukit Volkswagen Passat reg nr 893TFH. Sama kinnitavad ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlused ning tõendusliku alkomeetri protokoll (tl. 27), millelt nähtub, et Jõgeva linnas Suur tn 1 on kasutatud O.O suhtes tõenduslikku alkomeetrit Lion Intoxilyzer 8000, seerianumber 80-005397, versioon 8372-EST-007, mille lõplik lugem oli 0,86 mg/l kohta ja mõõtemääramatus 0,09 – lõplik tulem 0,77 mg/l (väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamise kohta tl. 28 kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamist O.O suhtes). Ka joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tl. 30) kuupäevaga 15.01.2013.a kinnitab eelnevat; lisaks seda, et tegemist oli O.O-ga – isik tuvastatud tema ütluste ja rahvastikuregistri alusel. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et O.O 15.01.2013.a kella 01.00 ajal öösel Jõgeva maakonnas Tabivere vallas Tabivere alevikus Jaama tee ja Tuuliku tn ristmikul juhtis sõiduautot Volkswagen Passat reg nr 893TFH joobeseisundis, s.o alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,77 mg/l. O.O poolt toime pandud tegu on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis. KarS § 424 kuriteokoosseis on joobeseisundi kui tunnuse osas blanketne. Joobeseisundi mõiste sisustatakse liiklusseaduse (LS) § 69 lg. 4 p. 1, millele kohus eespool viitas. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et O.O on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis nii, et tema väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,77 mg/l. Seega on täidetud KarS § 424 kuriteokoosseis. O.O on teo toime pannud otsese tahtlusega, istudes pärast alkoholi tarvitamist joobeseisundis olles autorooli ja asudes mootorsõidukit juhtima (KarS § 16 lg. 3). Seega on ta KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud otsese tahtlusega. Selline O.O tegevus on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi, kui mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. O.O suhtes on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu 27.02.2013.a PPA Jõgeva kriminaaltalituse määrusega kestvusega kuni 1 aasta kriminaalasjas 13260100189 (tl.7,8) ja 11.03.2013.a PPA Lõuna prefektuuri määrusega kestvusega kuni 11.03.2014.a kriminaalasjas nr 12278000210 (tl.9). Kohus määrab, et tõkend – elukohast lahkumise keeld – tuleb jätta O.O suhtes muutmata kuni karistuse kandmisele ilmumiseni. Tsiviilhagi Kannatanu AS Olerex on esitanud kohtule tsiviilhagi (tl. 11) süüdistatava vastu, milles soovib, et süüdiolev isik hüvitaks 25.11.2012.a kella 09.02 ajal Tartumaal Tartu vallas Aovere

külas AS Olerex Aovere tanklas bensiini 98 koguses 80,66 liitrit eurot vargusega tekitatud kahju kogusummas 106,47 eurot. AS Olerex soovib kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 106,47 eurot väljamõistmist VÕS § 1043 alusel süüdlaselt. Kohus menetleb tsiviilhagi TsMS sätete kohaselt, nõudes menetlusosalistelt õigeaegselt nende avalduste ja vastuväidete esitamist (TsMS § 329 lg 1., lg. 2). Kannatanu AS Olerex tsiviilhagi on esitatud kohtueelse uurimise käigus 20.02.2013.a. Kaitsja 06.08.2013.a eelistungil ega esitatud katseaktis tsiviilhagi ei vaidlustanud. Kohus võttis tsiviilhagi menetlusse KrMS § 2631 alusel. VÕS § 1043 sätestab: VÕS § 128 lg 3 sätestab: VÕS § 132 lg. 1 sätestab:

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et AS Olerex esindaja on esitanud hagiavalduse (tl. 11), milles on märkinud, et kuriteoga tekitatud kahju, s.o varguse esemeks olnud 80,66 liitri bensiini 98 väärtus on kogusummas 106,47 eurot. Kannatanu poolt esitatud kahju hüvitamise nõue koosneb temalt varguse esemeks oleva kütuse bensiin 98 koguväärtusest, mille hüvitamise nõudmine toimub VÕS § 127 lg. 1, § 128 lg. 3 ja § 132 lg. 1 alusel. Kohus on leidnud eelnevalt, et käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdi tunnistada O.O , kelle tegevuse käigus on tekitatud AS-le Olerex kahju kogusummas 106,47 eurot. O.O 25.11.2012.a sõitis AS Olerex Aoveres asuvasse tankimisjaama, kus lasi teisel isikul tankida tema autosse 80,66 liitrit kütust bensiin 98 ning lahkus tankimisjaamast ilma maksmata. 80,66 liitri kütuse koguväärtus oli 25.11.2012.a 106,47 eurot. Sellega tekitas O.O AS-ile Olerex varguse toimepanemise käigus kahju kogusummas 106,47 eurot. Sellega on kannatanu kahju otseses põhjuslikus seoses süüdistatava õigusvastase käitumisega ja kannatanul on õigus nõuda selle kahju heastamist VÕS § 127 lg. 1, § 128 lg. 3, § 132 lg. 1 ja § 1043 alusel. Kohus rahuldab tsiviilhagi kannatanu poolt esitatud ulatuses, s.o summas 106,47 eurot. Asitõendid Kriminaalasjas on tunnistatud asitõendiks AS Olerex poolt väljastatud 4 turvakaamerate salvestust kuupäevast 25.11.2012.a, mis on salvestatud CD-R plaadile, mis on omakorda pakitud ümbrikusse ja tähistatud märkega „Pakend nr. 1“ (tl. 73). KrMS § 126 lg. 3 p. 1 alusel jätta kriminaalasja toimikus olev videosalvestus (AS Olerex poolt väljastatud 4 turvakaamerate salvestust kuupäevast 25.11.2012.a, mis on salvestatud CD-R plaadile) kuupäeva 25.11.2012.a kohta kriminaalasja toimikusse. Karistuse kohaldamine

O.O tuleb süüdi tunnistada

O.O käitumises kohus vastutust kergendavaid asjaolusid (KarS § 57 järgi) ega raskendavaid asjaolusid (KarS § 58 järgi) ei tuvastanud. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tõendist isiku maksustatava tulu kohta (tl. 66) ja teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl. 67) nähtub, et 2011.a andmete kohaselt on isiku üksi deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 3578 eurot. 27.02.2013.a õiendist nähtub, et ARK andmebaasi kohaselt on O.O Tartu Maakohtu 02.01.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-25 kohtuotsuse jõustumisel juhtimisõigus peatatud kaheks kuuks. O.O on varasemalt kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral: 1) 22.05.2008.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 215 lg.2 p.2 alusel 4 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga, 2) 30.04.2009 Tartu Maakohtu poolt KarS § 25 lg.1, 2, 4 - § 199 lg.2 p.7 alusel 5 kuud vangistust, KarS § 68 alusel lõplik karistus 4 kuud 26 päeva vangistust, karistus liidetud KarS § 65 lg.2 alusel ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud 26 päeva vangistust, karistus asendatud KarS § 74 lg.5, § 69 alusel kokku 532 üldkasuliku töö tunniga 2 aasta jooksul; 3) 14.12.2011 Tartu Maakohtu KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 alusel 4 kuud 28 päeva vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 4) 02.01.2013 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 4 kuud vangistust, karistus liidetud Tartu Maakohtu 14.12.2011.a. otsusega, liitkaristuseks 8 kuud 26 päeva vangistust, mis asendatud KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 532 tundi 2 aasta jooksul, KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võeti ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks, kohtuotsus jõustus 18.01.2013.a. Väärteokorras on käesoleval hetkel 6 kehtivat karistust (tl. 61-64). Prokurör taotles kohtuistungil O.O karistamist KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi 6 kuulise vangistusega, mis tuleb liita 02.01.2013.a otsusega mõistetud karistuse 4 kuulise vangistusega KarS § 65 lg. 1 ja § 64 lg. 1 alusel, s.o kokku 10 kuud vangistust, millest kantuks lugeda KarS § 68 lg. 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Kandmata karistus 9 kuud ja 28 päeva. Liita sellele KarS § 65 lg. 2 alusel 14.12.2011.a otsusega ärakandmata karistus, mis on 4 kuud ja 28 päeva. Kandmata karistuseks jääb 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva ning sellest maha arvata kantud osa, s.o 411 ÜKT tundi ehk 6 kuud ja 25 päeva. Lõplik kandmata karistus 8 kuud ja 1 päev vangistust. KarS § 424 järgi karistada O.O 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, millele liita KarS § 65 lg. 2 alusel 02.01.2013.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 8 kuud ja 1 päev vangistust, mõistes kokku liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmist hakata lugema karistuse kandmisele ilmumisest. Kaitsja ei olnud nõus reaalse vangistuse kohaldamisega. Kaitsja taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Isik on viimasel korral mõistetud vangistust, mis on asendatud üldkasuliku töö tundidega, täitnud korrektselt, 4/5 on täidetud karistusest. Samuti on tegemist noore inimesega, kes saab veel positiivselt mõjutada. Kannatanu AS Olerex esindaja leidis, et karistuse määrab kohus ning on kohtu tehtava otsusega nõus. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü ning karistus tuleb valida vastavalt süüdistatava süüle ja tema mõjutamisvõimalusele hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest. KarS § 56 lg. 1 järgi

KarS § 56 lg. 2 sätestab:

O.O-le KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi kvalifitseeritud ja inkrimineeritud süüteo eest karistuse mõistmisel tuleb arvestada isiku süü suurust, teo toimepanemise asjaolusid ja tema eelnevat käitumist. KarS § 199 lg. 2 p. 4 alusel kvalifitseeritud süüteo eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Karistusliigi valikul leiab kohus, et O.O suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahalist karistust, vaid tuleb kohaldada raskemaliigilist karistust, s.o vangistust. Kohtule nähtub, et Tartu Maakohtu 14.12.2011.a kohtuotsusega on isikule määratud katseaeg kestvusega 2 aastat, millest tulenevalt käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on isik veel selle kohtuotsuse alusel katseajal. Seega nähtub kohtule, et vaatamata sellele, et O.O on 14.12.2011.a kohtuotsusega karistatud KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 alusel ning mõistetud vangistus on jäetud tingimisi kohaldamata, on isik jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist, sh on ta varguse episoodis oleva süüteo toimepannud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Varasematel kordadel, kui isikut on karistatud just varavastaseid süütegusid käsitletavate paragrahvide alusel , s.o Tartu Maakohtu 22.05.2008.a otsusega ja Tartu Maakohtu 30.04.2009.a otsusega, ei ole talle reaalset vangistust mõistetud. Esimesel juhul on see jäetud tingimisi kohaldamata, kuid uus süütegu on pandud toime eelmise kuriteo eest kantaval katseajal ning teisel korral (2009.a.) on liitkaristus vangistus asendatud üldkasuliku tööga (532 tundi). See näitab eelkõige, et kuigi O.O on karistatud eelnevalt tingimisi vangistusega, on ta katseajal- detsembris 2008 – pannud toime uue kuriteo, mis jäi katse staadiumisse. Liitkaristuseks on mõistetud asenduskaristusena üldkasulik töö, mis tuli ära teha kahe aasta jooksul. Uued kuriteod on O.O toime pannud juulis 2010, s.o. ajal, mil tal oli teha karistusena mõistetud üldkasulik töö. See tähendab, et karistuseks mõistetud üldkasuliku töö tegemine ei ole O.O mõjutanud hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja tal tuli järgmine ehk juba kolmas karistus vastu võtta 14.12.2011.a. (tl.106-129). Siis mõisteti O.O-le karistuseks 4 kuud 28 päeva vangistust kaheaastase katseajaga. Juba vähem kui aasta pärast, s.o. katseajal - 25.11.2012 pani O.O toime uue varguse, mis leiab käsitlemist käesolevas kriminaalasjas. Veel kuu ja kuue päeva möödudes pani O.O toime uue kuriteo- juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg.4 p.1 tingimustele. Nüüd, s.o. 02.01.2013 mõisteti O.O-le liitkaristus, mis asendati veelkordselt, s.t. juba teist korda üldkasuliku tööga 532 tundi, mis tuli ära teha kahe aasta jooksul. Juba 10 päeva pärast juhtis O.O järjekordselt mootorsõidukit joobeseisundis ja seejärel kahe päeva möödudes veelkord. Selline kronoloogia näitab, et üldkasuliku töö sooritamine ega kriminaalhooldaja järelevalvele allutamine ei ole neljal korral mõjutanud O.O hoiduma uute süütegude toimepanemisest. O.O on enne käesolevat korda karistatud kohtu poolt neljal korral ja mitte ühelgi korral ei ole O.O oma karistust ära kandnud ilma et ta ei oleks sooritanud karistuse kandmise ajal vähemalt üht uut kuritegu. Seega leiab kohus, et käesolevalt on võimalik nimetatud süüteo eest kohaldada vaid raskeimat karistusliiki, s.o vangistust. Samuti ei leia kohus, et nimetatud vangistust oleks võimalik jätta tingimisi kohaldamata või asendada vangistus omakorda üldkasuliku tööga, kuna eelnevalt on näha, et isiku suhtes ei ole omanud mingit mõju võimalus kanda karistust vabaduses. Ei ole õige väita (kaitsja väide), et üldkasulik töö on O.O-le kohane karistus, kuna ta on nüüd sellest suure osa ära teinud. Karistus on kohane siis, kui see täidab oma eesmärgid- saavutatakse tulemus, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja hakkab käituma õiguskorra nõuetele vastavalt. O.O puhul ei ole seda juhtunud. 30.04.2009 kohtuotsusega mõisteti O.O-le täpselt samasugune

karistus nagu viimati ehk 02.01.2013.a. – 532 tundi üldkasulikku tööd. See ei ole mingit tulemust omanud. Kohus peab proportsionaalseks mõista süüdistatavale karistus kohtu poolt põhjendatud karistusliigis, kuid määras, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo puhul. Seejuures arvestab kohus nii saabunud tagajärgi kui ka süüdistatava eelnevat käitumist. O.O on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest, sealjuures just KarS § 199 kvalifitseeritud süütegude eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb O.O süüdi tunnistada KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg. 1 alusel tuleb liita sellele karistusele Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.01.2013.a otsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust KarS § 64 lg. 1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks kokku 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel tuleb lugeda isiku eelvangistuses viibitud aeg, s.o 01.02.01.2013.a ehk 2 päeva, karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks O.O-le 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg. 2 reeglite kohaselt tuleb suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14.12.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud ja 28 päeva vangistust, võrra ja mõista O.O-le kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 26 päeva vangistust. Kuna O.O on teostanud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.01.2013.a kohtuotsusega vangistuse asendamiseks määratud üldkasuliku töö tundidest 411 tundi, s.o 6 kuud ja 26 päeva vangistust, siis tuleb see osa arvestada KarS § 65 lg. 1 alusel liitkaristusest maha. O.O ärakandmata karistuseks jääb 6 kuud vangistust. O.O-le KarS § 424 järgi kvalifitseeritud ja inkrimineeritud süütegude eest karistuse mõistmisel tuleb arvestada isiku süü suurust, teo toimepanemise asjaolusid ja tema eelnevat käitumist. KarS § 424 järgi kvalifitseeritud süüteo eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Karistusliigi valikul leiab kohus, et O.O suhtes ei ole võimalik kohalda kergemat karistusliiki, s.o rahalist karistust, vaid tuleb kohaldada raskeimat karistusliiki, s.o vangistust. O.O on toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo kahes episoodis. Esimesel korral oli isikul joove kaks korda kõrgem, kui kriminaalasja algatamiseks vaja on ning teisel korral oli tegemist kriminaalasja piiri natuke ületanud joobega. Isiku vastutustunde puudumist ja süü suurust eeltoodud episoodide osas näitab eelkõige see, et pannes toime 13.01.2013.a KarS § 424 järgi karistatava teo, sealjuures sõites kahel korral teelt välja, millest viimasel viidi SA TÜ Kliinikumi, ning vabanedes 14.01.2013.a SA TÜ Kliinikumist, alustas isik oma sõnade kohaselt taas alkoholi tarvitamist, mis päädis 15.01.2013.a taas alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega. Tema tegude ohtlikkust näitab asjaolu, et 13.01.2013.a sõitis ta maha eramu aia ja värava ning seejärel sõitis teelt välja vastu liiklusmärki – seega on isik seadnud oma käitumisega ohtu nii enda kui ka teiste isikute elu ja tervise (sh on isik oma tegevusega tekitanud endale tervisekahjustuse- keeleluu murru), ta ei ole suutnud liiklusvahendit valitseda ja on tekkinud ka varakahju. Ta oli alkoholijoobes autoroolist tabatuna agressiivne nii kiirabitöötajate kui ka politseinike suhtes. Sellise joobeastme ja käitumise alusel hindab kohus O.O süüd KarS § 424 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides keskmisest oluliselt suuremaks. Kriminaalhooldaja esitatust (tl. 69) nähtub, et isik ei saa aru, miks teatud tegevused-ülesanded kriminaalhoolduse teostamisel on vajalikud, samuti ei ole ta suutnud endale teadvustada oma tegevuste tagajärgesid ning nende mõju kaasinimestele. Tema suhtumine kriminaalhooldusesse on olnud üleolev, vastumeelne ja ennastõigustav. Selline käitumine iseloomustab karistuse tegelikku mõju- et O.O ei ole

olnud kriminaalhooldusele allutatav, ta ei ole tunnetanud oma süüd ega ole soovinud oma käitumist kriminaalhoolduse läbi mõjutada lasta. Kohtule nähtuvalt on O.O viimati karistatud 02.01.2013.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel kriminaalasjas nr 1-13-25 ning kohtuotsus on jõustunud 18.01.2013.a. KarS § 424 alusel karistati teda 4 kuu vangistusega ning kohtuotsuste kogumis mõistetud karistus 8 kuud ja 26 päeva on asendatud 532 tunni üldkasuliku tööga. Kuigi nimetatud kohtuotsus jõustus alles pärast 13.01.2013.a ja 15.01.2013.a episoodide toimumist, näitab juba isikule teadaolevaks saanud karistuse, s.o üldkasuliku töö, mõju puudumist tema edasine rikkumine sama õigusnormi vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et O.O suhtes tuleb kohaldada reaalset vangistust, kuna varasemad võimalused kanda karistust vabaduses ei ole teda mõjutanud. Kohus leiab, et käesolevalt on reaalne vangistus ainus võimalik, millega oleks tagatud karistuse eesmärgid. Kohus peab proportsionaalseks mõista süüdistatavale karistus kohtu poolt põhjendatud karistusliigis, kuid määras, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Seejuures arvestab kohus tema süü suurust- nii saabunud tagajärgi kui ka süüdistatava eelnevat käitumist, samuti tegude toimepanemise asjaolusid. O.O on varasemalt korra karistatud KarS § 424 sätestatu teo toimepanemise eest (küll ei olnud kohtuotsus jõustunud enne käesolevate episoodide toimepanemist) ning käesolevalt on isik toime pannud kaks episoodi, mis on kvalifitseeritavad KarS § 424 järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb O.O süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2 ja § 64 lg. 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus, suurendades mõistetud karistust käesoleva kohtuotsusega ja Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust, võrra, mõistes lõplikuks karistuseks O.O-le kohtuotsuste ja kuritegude kogumi eest 2 aastat vangistust. Lisakaristuse kohaldamiseks puudub alus, kuna O.O juhtimisõigus on peatatud 02.01.2013.a. kohtuotsuse alusel kaheks kuuks (tl.68). Menetluskulude jaotus KrMS § 180 lg 1 sätestab: Süüdistatavalt tuleb välja mõista kriminaalmenetluse kulud: sundraha riigi tuludesse KrMS § 175 lg. 1 p. 9 ja § 179 lg. 1 p.2 alusel, paljunduskulu KrMS § 175 lg. 1 p. 5 alusel, õigusabi kulu KrMS § 175 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel ning ekspertiisitasu ja joobeseisundi tuvastamise kulu KrMS §175 lg. 1 p. 3 alusel. KrMS § 179 lg. 1 p. 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaks sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. VV 10.01.2013.a määrusega nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kehtestatud kuupalga allamääraks alates 01.01.2013.a 320 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb tasuda O.O sundraha summas 480 eurot. KrMS § 175 lg. 1 p. 5 kohaselt on käesoleva seadustiku § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud käsitletavad menetluskuludena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on kaitsjale, Karl Saavole tehtud koopiaid CDplaadil summas 0,45 eurot (tl. 89), mis tuleb O.O-lt välja mõista.

KrMS § 175 lg. 1 p. 4 kohaselt käsitletakse menetluskuludena määratud kaitsjale määratud tasu ja kulusid kuni nende põhjendatud ja vajaliku ulatuseni. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Karl Saavo on esitanud taotlused temale tasu määramiseks kohtueelses menetluses summas 172,80 eurot (tl. 74-76) ja kohtu üldmenetluses summas 755,76 eurot (tl. 98-100), s.o kogusummas 928,56 eurot. KrMS § 175 lg. 1 p. 3 kohaselt on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud käsitletavad menetluskuludena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on teostatud joobeseisundi tuvastamise uuring, mille maksumus on 14 eurot (tl. 37) ja toksikoloogiaekspertiis, mille tasu on 27 eurot (tl. 44). Eelnimetatu eest tuleb O.O-lt välja mõista 41 eurot. O.O õigusabi tasu ja kulud on kogusummas 1450,01 eurot, mis tuleb süüdistatavalt kohtuotsusega välja mõista. Seni kindlaksmääramata menetluskulude summa (sh tunnistajatele hüvitatavad summad) määratakse kindlaks hiljem tehtava kohtumäärusega KrMS § 189 lg. 2 ja § 192 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Üle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.