Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-57-14 24. november 2014 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kriminaalasi Enn Vitsuti süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-7272 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg, kassatsioon Enn Vitsuti kaitsja vandeadvokaat Paul Järve 1. oktoober 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2014. a otsus ja jõustada Harju Maakohtu
21.jaanuari 2014. a otsus Enn Vitsuti süüditunnistamises KarS § 199 lg 1 järgi.
2.Kassatsioon rahuldada.
3.Mõista Eesti Vabariigilt Enn Vitsuti kasuks välja 420 (nelisada kakskümmend) eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
4.Jätta valitud kaitsjale maa- ja ringkonnakohtu menetlustes makstud tasu kogusummas 5040 (viis tuhat nelikümmend) eurot Enn Vitsuti kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Enn Vitsut tunnistati Harju Maakohtu 21. jaanuari 2014. a otsusega süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 1 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära (s.o 168 eurot). Sama otsusega jäeti kannatanu A. R.-i tsiviilhagi läbi vaatamata. E. Vitsut tunnistati süüdi selles, et ta varastas teist isikut ära kasutades A. ja E. R.-ile kuuluvalt N maaüksuselt metsamaterjali. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt piirneb N maaüksus süüdistatavale kuuluva K maaüksusega. Mõlemad katastriüksused moodustati ostueesõigusega erastamisel plaanimaterjali alusel ning katastriüksuste piirid näidati asjaosalistele kätte kaardil. Looduses piire kätte ei näidatud, samuti ei määratud piiripunktide koordinaate. Kui N ja K omanike vahel tekkisid piiri looduses kulgemise osas erimeelsused, tellis A. R. 2009. aastal N katastrimõõdistamise, mille käigus said N ja K vahelised piirimärgid maastikul kindlad koordinaadid. Seejuures jäi ühe ühise piiripunkti asukoht samaks, kuid teises piiripunktis tuvastati plaaniline viga 42 cm ulatuses. Katastrimõõdistamise tulemustest teavitati
ka E. Vitsutit, kuid tema andis ajavahemikul alates 2011. aasta novembrist kuni 7. jaanuarini 2012 siiski A. V.-ile korralduse raiuda N maaüksuselt kaheksa kuuske ja need tükeldada. Samuti andis E. Vitsut tuvastamata isikule korralduse metsamaterjal ära vedada.
2.Harju Maakohtu 21. jaanuari 2014. a otsuse peale esitas apellatsiooni E. Vitsuti kaitsja vandeadvokaat Paul Järve, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist.
2.1.K katastriüksuse moodustamisel määrati kindlaks erastatava maatüki pindala ja koordinaadid. Lähtudes neist koordinaatidest, jäid raiutud kuused K katastriüksuse piiridesse.
2.2.Maakohus tugines N ja K katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha tuvastamisel alusetult N katastrimõõdistamise tulemustele. Kuna ühe maamõõtja poolt määratud piiripunkti koordinaadid ei kattu K katastriüksuse moodustamisel määratud koordinaatidega, on katastrimõõdistamise tulemused valed.
2.3.Süüdistatav ei pannud vargust toime tahtlikult. Kuna süüdistatavale ei näidatud uusi piiripunkte looduses kätte, polnud ta piiripunktide muutumisest teadlik ja teostas võimu K maaüksuse üle endistes piirides. Samuti oli Maa-amet süüdistatavale korduvalt kinnitanud, et K katastriüksuse piire ega pindala pole muudetud. Asjaolule, et süüdistatava teada asusid kuused temale kuuluval maal, osutab seegi, et lisaks kuuskede maha võtmisele organiseeris E. Vitsut ka metsaaluse võsast puhastamise.
2.4.Kuna E. Vitsut pidas maa-ala, kus kuused asusid, enda omaks, esineb õigusvastasust välistav asjaolu KarS § 31 lg 1 mõttes või keelueksimus KarS § 39 lg 1 mõttes. E. Vitsut ei saanud aru, kuidas on võimalik ilma tema nõusolekuta muuta K katastriüksuse piiripunktide asukohta.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2014. a otsusega tühistati Harju Maakohtu 21. jaanuari 2014. a otsus E. Vitsuti süüditunnistamise ja karistamise ning temalt menetluskulude väljamõistmise osas. Uue otsusega mõisteti E. Vitsut KarS § 199 lg 1 järgi õigeks ja talle hüvitati valitud kaitsjale makstud tasu. Kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldati. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.
3.1.Maakohus leidis põhjendatult, et E. Vitsut oli raie teostamise ajal teadlik N katastrimõõdistamise tulemustest. Nii süüdistatava ütluste kui ka muude tõendite kohaselt sai süüdistatav kätte kutse N piiriprotokolli allkirjastamisele. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määruse nr 264 „Katastrimõõdistamise
teostamise
ja
katastrimõõdistamise
kontrollimise
kord“
(edaspidi
katastrimõõdistamise kord) § 21 lg 4 teise lause kohaselt lisatakse sellele dokumendile maaüksuse asendiplaani ja katastriüksuse plaani koopia.
3.2.Ekslik on aga seisukoht, et N ja K katastriüksuste ühiste piiripunktide koordinaadid määrati esmakordselt kindlaks N katastrimõõdistamise käigus 2009. aastal. Maa-ameti Harju maakatastri digitaalkaardi väljavõtte kohaselt olid K katastriüksuse piiripunktidel kindlad koordinaadid juba 23. mai 2000. a seisuga. E. Vitsutil oli alus eeldada, et temale väljastatud aluskaardi koordinaadid määratlevad talle kuuluva kinnistu piire.
3.3.Kuna K katastriüksuse moodustamise plaani- ja kaardimaterjali piiripunktide koordinaatidel on
tõsiseltvõetav õiguslik tähendus, võib süüdistataval olla võimalik tõendada, et raiutud kuused asusid temale kuuluval maa-alal. Selleks on süüdistatav esitanud Harju Maakohtule hagi, mis võeti
17.veebruaril 2014 menetlusse.
3.4.Arvestades, et omandivaidlused lahendatakse tsiviilkohtupidamise korras, pole praeguse asja raames võimalik tuvastada N ja K katastriüksuste ühiste piiripunktide asukohti ega otsustada, kummal maatükil raiutud kuused asusid. Eelnevast nähtuvalt esinevad E. Vitsuti süüdiolekus kõrvaldamata kahtlused.
3.5.Süüdistatava süüdiolekus tekitavad kahtlusi ka maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) ja katastrimõõdistamise korra sätted. Tulenevalt MaaKatS § 20 lg-st 14 toimub plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel ning looduses piirimärkidega tähistatud piiri taastamine toimub katastrimõõdistamise teel. Eeltoodust nähtuvalt on õigustatud mõlemad mõõtmisviisid - nii see, et piirid määratakse kindlaks plaani ja piiriprotokolli alusel, mida on teinud süüdistatav, kui ka see, et aluseks võetakse olemasolevad ajaloolised piirimärgid ja nende asukoha kindlaks määramisega täpsustatakse
piiriandmeid.
Viimasest
on
lähtunud
kannatanud.
Ka
katastrimõõdistamise
korra § 7 lg 4 kohaselt lähtutakse plaani- või kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiripunktide maastikul tähistamisel üheaegselt piiriprotokollist, katastrikaardi väljavõttest, katastriüksuse plaanist, maastikuobjektidest ja olemasolevatest piirimärkidest.
3.6.Süüdistatava seisukohta, et katastriüksuste piiripunktide määramisel tuleb tugineda algdokumentides märgitud koordinaatidele, toetab ka maakorraldusseaduse (edaspidi MaaKS) § 15 lg 1. Tulenevalt nimetatud sätte teisest lausest tehakse kinnisasjade vahelise piiri asukoht kindlaks kinnistusraamatus, riigi maakatastris ja arhiivides või teistes registrites leiduvate andmete alusel. Kolmanda lause kohaselt määratakse piiri asukoht eeltoodud andmete puudumisel piirimärkide, valduse ulatuse või piirinaabrite, nende puudumisel vähemalt kahe tunnistaja ütluste alusel. Eeltoodust nähtuvalt tuleb esmajärjekorras lähtuda kinnistusraamatus, riigi maakatastris ja arhiivides või teistes registrites leiduvatest andmetest. Kuna aluskaardi koordinaadid on käsitatavad MaaKS § 15 lg 1 teises lauses loetletud andmetena, võisid raiutud kuused kuuluda E. Vitsutile.
3.7.Riigikohtu tsiviilkolleegium on küll 12. juuni 2012. a otsuses nr 3-2-1-67-12 leidnud, et piirivaidluse puhul ei tule lähtuda üksnes algdokumentides määratud koordinaatidest, kuid märkinud seejärel, et eelnev ei tähenda siiski, nagu ei oleks katastrijärgsetel piiridel üldse tähtsust. Kui piiri asukoht looduses ei ole teada või on naaberkinnisasjade omanike vahel vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel lähtuda asjaõigusseaduse § 129 lg 2 esimesest lausest ja MaaKS § 15 lg-st 1 tulenevalt esmajoones kaartidest ja plaanidest. Seega eeldatakse piirivaidluses katastrikannete õigsust (vt viidatud otsuse p-d 23 ja 25). Eelnevast nähtuvalt tuleb ka Riigikohtu praktika kohaselt võtta piiri määratlemisel võrdselt arvesse nii plaani- ja kaardimaterjali algandmeid kui ka olemasolevaid piirimärke.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2014. a otsuse peale esitas kassatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Kokkuvõtlikult märgib prokurör järgmist.
4.1.Ringkonnakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, sest ei näidanud sama tõendikogumi pinnalt maakohtuga võrreldes vastupidist otsust tehes ära maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vigu. Samuti ei selgu ringkonnakohtu otsusest, millisel KrMS §s 338 sätestatud alusel maakohtu otsus tühistati.
4.2.Ringkonnakohus asus alusetult seisukohale, et praeguse asja raames pole võimalik N ja K katastriüksuste vahelise piiri asukohta tuvastada. Hinnates E. Vitsutile KarS § 199 lg 1 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust, pidi ringkonnakohus otsustama, kas maha raiutud kuused olid E. Vitsuti jaoks võõrad. Seega tuli tuvastada, kas puud pärinesid süüdistatava või kannatanute kinnistult. Selleks pidi kohus omakorda välja selgitama, kas süüdistatavale ja kannatanutele kuuluvate kinnistute vaheline piir oli enne süüdistuses märgitud teo toimepanemist kindlaks määratud ning kus piir asub. Ringkonnakohtu seisukoht on vastuolus ka Riigikohtu 29. aprilli 2011. a otsusega nr 3-1-1-23-11, mille kohaselt ei välista asjaolu, et konflikti aluseks on tsiviilõiguslik vaidlus, kriminaalmenetluse ajendi ja aluse esinemisel riigi karistusõiguslikku sekkumist (vt viidatud otsuse p 11).
4.3.Kohtutoimiku leheküljel 124 asuv koordinaatide tabel ei kajasta K katastriüksuse piiripunktide täpseid koordinaate. Nähtuvalt Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a määruse nr 88 „Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra kinnitamine“ (edaspidi katastriüksuse moodustamise kord) punktist 4 moodustatakse katastriüksus hajaasustusega aladel katastripidaja poolt määratud ning kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud plaani- või kaardimaterjalil mõõtkavas 1:10 000 või suuremas. Seejuures peab kaarditäpsus olema vastavalt mõõtkavale vähemalt 2 mm. Praeguses asjas moodustati N ja K katastriüksused digitaalkaardil mõõtkavaga 1:10 000. Kuna määruse kohaselt peab kaarditäpsus olema vähemalt 2 mm, siis 1:10 000 mõõtkavaga kaardil teeb see looduses 20 m. Eelnevast tulenevalt pidid nii N kui ka K katastriüksuste moodustamist taotlevad isikud arvestama võimalusega, et kaardil kätte näidatud piiripunkti asukoht võib looduses 20 m ulatuses erineda ja seetõttu muutuvad hilisema mõõdistamise tulemusena ka piiripunkti koordinaadid. Järelikult polnud E. Vitsutil alust arvata, et temale väljastatud aluskaardi koordinaadid määratlevad täpselt talle kuuluva kinnistu piire.
4.4.Maakorraldusseaduse § 15 lg 1 pole praegusel juhul asjassepuutuv, sest plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuste piiride kindlaks tegemise kohta on sätestatud erikord maakatastriseaduses. MaaKatS § 20 lg 14 kohaselt toimub plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine, samuti looduses piirimärkidega tähistatud piiri taastamine katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel. Tulenevalt MaaKatS § 17 lg-st 2 teostatakse katastrimõõdistamisi vastavalt katastrimõõdistamise korrale. Korra § 7 lg 4 kohaselt lähtutakse plaani- või kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiripunktide maastikul tähistamisel piiriprotokollist, katastrikaardi väljavõttest, katastriüksuse plaanist, maastikuobjektidest ning olemasolevatest piirimärkidest. Tulenevalt sama määruse
§ 8 lg 1 p-dest 1 ja 2 peab maaüksuse piiripunktide tähistamiseks maastikul kasutatavaks piirimärgiks peab olema kas raudkivi kaaluga vähemalt 80 kg, millesse on raiutud vähemalt 5 mm sügavune auk läbimõõduga 12 mm, või metalltoru või puit- või betoonpost, mis on varustatud väljatõmbamist takistava ankru või tõkkega. N katastrimõõdistamisel lähtus maamõõtja katastri aluskaardist ja katastriüksuse plaanist. Samuti on N ja K katastriüksuste ühisteks piiripunktideks N mõõdistamise toimiku kohaselt piirikivi ja raudtoru. Eelnevast nähtuvalt täideti N katastrimõõdistamisel kõiki maakorraldusseaduse ja katastrimõõdistamise korra nõudeid.
4.5.Praegusel juhul pole asjassepuutuv ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-67-12. See kohtuasi puudutas küll piirivaidlust, kuid erinevalt käesolevast asjast oli viidatud tsiviilasjas kostjale kuuluv katastriüksus juba algselt moodustatud katastrimõõdistamise teel. Hagejatele kuuluv katastriüksus oli aga moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel ning alles hiljem mõõdistatud. Üheks vaidlusaluseks küsimuseks oli, kas maamõõtja oleks hilisemal mõõdistamisel pidanud arvestama varasema mõõdistamise tulemusi.
4.6.Kohtute poolt tuvastatud asjaolude kohaselt on N katastrimõõdistamise tulemused registreeritud maakatastris. Maakataster on kinnistusraamatu alusregister. Kuigi seaduses ei ole katastriandmete õiguslikku tähendust selgelt sätestatud, tuleb juhul, kui mõõdistamisel on järgitud seaduse nõudeid, eeldada katastriandmete õigsust.
5.Kassatsioonile esitas vastuse E. Vitsuti kaitsja P. Järve, kelle hinnangul on ringkonnakohtu otsus nõuetekohaselt põhjendatud ja õige.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus märkis E. Vitsuti õigeksmõistmisel, et omandivaidlused lahendatakse tsiviilkohtupidamise korras, ja leidis, et eelnev välistab võimaluse tuvastada praeguses asjas N ja K katastriüksuste ühiste piiripunktide asukohti ning otsustada, kummal maatükil raiutud kuused asusid. Kolleegium ringkonnakohtuga ei nõustu. KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust ajendi ja aluse olemasolul ning tingimusel, et puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et kriminaalmenetluse ajendi ja aluse olemasolul ei ole riigi karistusõiguslik sekkumine välistatud ka siis, kui konflikti aluseks on tsiviilõiguslik vaidlus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-11, p 11). Juhtudel, mil teo kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele, antakse see hinnang kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt (vt Riigikohtu üldkogu 17. veebruari 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-03, p 13). Eelnevast nähtuvalt ei piira kohtu pädevust kriminaalmenetluses ega vabasta teda ülesandest hinnata süüdistuses esitatud väidete põhjendatust ka see, kui süüdistatav soovib esitada omapoolseid pretensioone kannatanutele tsiviilkohtumenetluses. Süüdistuse etteheidetega seotud ulatuses tuleb õiguslik vaidlus lahendada kohtul kriminaalmenetluse raames. Loobudes alusetult kriminaalasjas tõusetunud vaidluse lahendamisest küsimuses, kas raiutud kuused olid E. Vitsuti jaoks võõrad ja kas ta pani kuuskede raiumise ja äraviimisega toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, rikkus
ringkonnakohus kolleegiumi hinnangul oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Selle vea tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada.
7.Tuginedes N katastrimõõdistamise tulemustele, tuvastas maakohus, et raiutud kuused asusid A. ja E. R.-ile kuuluval N maaüksusel ning olid E. Vitsuti jaoks võõrad. E. Vitsuti kaitsja vaidlustas apellatsioonis selle seisukoha, märkides, et N katastrimõõdistamise tulemused ei lange kokku K katastriüksuse piiripunktide aluskaardi koordinaatidega ja on seetõttu valed. Kolleegiumi arvates ei eelda E. Vitsuti kaitsja argumendile vastamine faktiliste asjaolude tuvastamist, vaid hinnangut N katastrimõõdistamise tulemuste seaduslikkusele. Eelnevast nähtuvalt käib praeguses asjas vaidlus õigusliku küsimuse üle, mille lahendamine on võimalik ka kassatsioonimenetluses. Seetõttu lahendab Riigikohus kriminaalasja ise.
8.Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt olid K katastriüksuse piiripunktide koordinaadid määratud aluskaardil. N piiripunktide koordinaadid selgusid aga katastrimõõdistamise käigus. Seoses asjaoluga, et aluskaardil määratud ja katastrimõõdistamise käigus selgunud koordinaadid ei lange ühistes piiripunktides omavahel kokku, selgitab kolleegium kõigepealt, et MaaKatS § 16 lg 1 kohaselt teostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik katastriüksuse
moodustamiseks
katastrimõõdistamised.
Samuti
koostatakse
katastriüksuse
moodustamise toimik, mis esitatakse katastripidajale katastriüksuse registreerimiseks. Nähtuvalt MaaKatS § 20 lg-test 4 ja 5 toimub õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks või erastamiseks katastriüksuse moodustamine aga vastavat litsentsi omava isiku või kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja poolt. Lisaks võib maa tagastamisel või erastamisel moodustada katastriüksusi plaani- ja kaardimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamiseta. Sellisel juhul moodustatakse katastriüksus katastripidaja määratud ning vajadusel linna- või vallavalitsusega kooskõlastatud plaani- või kaardimaterjalil. Kohalik omavalitsus määrab plaanil või kaardil maaüksuse piiri ja pindala ning tema volitatud esindaja näitab maa taotlejale plaanil või kaardil kätte maaüksuse piirid ning seaduses sätestatud juhtudel koostab piiriprotokolli. Selleks, et plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piire looduses tähistada, tuleb MaaKatS § 20 lg-te 14 ja 12 kohaselt korraldada katastrimõõdistamine, mille viib läbi vannutatud maamõõtja katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel. Seejuures arvestatakse katastri aluskaardist tuleneva lubatud veaga, mis ei või olla suurem kui 50 meetrit katastri aluskaardi situatsioonist põhivõrgu suhtes. Tulenevalt katastriüksuse moodustamise korra punktist 4 moodustatakse katastriüksus plaani- ja kaardimaterjali alusel hajaasustusega aladel katastripidaja poolt määratud ning kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud plaani- või kaardimaterjalil mõõtkavas 1:10 000 või suuremas. Kaarditäpsus peab olema vastavalt mõõtkavale vähemalt 2 mm. Praeguses asjas moodustati N ja K katastriüksused digitaalkaardil mõõtkavaga 1:10 000. Sellise kaardi puhul tähendab vähemalt 2 mm kaarditäpsust looduses 20 m. Järelikult võisid nii N kui ka K katastriüksuste moodustamisel kaardil kätte näidatud piiripunktide asukohad looduses 20 m ulatuses erineda ja piiripunktide koordinaadid hilisema mõõdistamise tulemusena mõnevõrra muutuda. Arvestades eelnevat, nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et aluskaardil määratud piiripunktide koordinaadid ei pruugi olla täpsed. Sel põhjusel ei tekita ainuüksi
asjaolu, et N katastrimõõdistamise tulemused ei lange kokku K katastriüksuse piiripunktide aluskaardi koordinaatidega, kahtlusi N katastrimõõdistamise tulemuste seaduslikkuses ega anna alust arvata, et raiutud kuused kuulusid E. Vitsutile.
9.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et maakatastriseadus ja katastrimõõdistamise kord käsitavad aluskaardi koordinaate ja katastrimõõdistamise tulemusi võrdsetena. Nimelt käsitab MaaKatS § 20 lg 14 plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamise ning tähistatud piiri taastamise ainsa võimalusena katastrimõõdistamist ning sätestab, et katastrimõõdistamine toimub katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel. Katastrimõõdistamise korra § 7 lg 4 kohaselt lähtutakse plaani- või kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiripunktide maastikul tähistamisel võrdselt küll piiriprotokollist, katastrikaardi väljavõttest, katastriüksuse plaanist, maastikuobjektidest ja olemasolevatest piirimärkidest, kuid see ei väära asjaolu, et aluskaardi koordinaadid kajastavad looduses eksisteerivat tegelikku olukorda üksnes kaarditäpsuse piires. Järelikult puudub alus väitel, et N katastriüksuse mõõdistamisel oleks tulnud lähtuda täpselt aluskaardi koordinaatidest.
10.Maakorraldusseaduse osas märgib kolleegium vaid seda, et plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud
katastriüksuste
kohta
sätestab
erikorra
maakatastriseadus
(vt
Riigikohtu
tsiviilkolleegiumi 12. juuni 2012. a otsus nr 3-2-1-67-12, p 26). Seetõttu pole maakorraldusseaduse sätted praegusel juhul asjakohased. Samuti pole käesoleval juhul võimalik tugineda Riigikohtu tsiviilkolleegiumi viimatinimetatud otsusele. Selles asjas tõi vaidluse piiride kindlaksmääramise üle kaasa mõlema maatüki katastrimõõdistamiste omavaheline vastuolu.
11.Kaitsja argumendile, et süüdistatav polnud piiripunktide asukohast teadlik ega pannud vargust toime tahtlikult, on ammendavalt vastatud nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuses. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et E. Vitsut sai N katastrimõõdistamise tulemustest teada N piiriprotokolli allkirjastamisele kutse kättesaamisega, kuid andis siiski A. V.-ile korralduse raiuda N maaüksuselt kaheksa kuuske. Eelnevast nähtuvalt tegutses E. Vitsut võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
12.Seoses kaitsja väitega KarS § 31 lg-s 1 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta selgitab kolleegium, et vallasasja kuulumine teisele isikule on KarS § 199 objektiivse koosseisu tunnus. Seetõttu ei saa vallasasja omandiõiguses eksimisel tulla kõne alla eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus KarS § 31 lg 1 mõttes, vaid võimalik on kaaluda koosseisueksimust KarS § 17 lg 1 mõttes. Arvestades, et kohtute poolt tuvastatud asjaolude kohaselt oli E. Vitsut raie teostamise ajal teadlik, et N katastrimõõdistamise tulemuste järgi asuvad kuused N maaüksusel, on koosseisueksimus praeguses asjas välistatud. Samuti puudub keelueksimus KarS § 39 lg 1 mõttes. Kolleegiumi hinnangul märkis maakohus põhjendatult, et E. Vitsut oleks viibinud keelueksimuses juhul, kui ta ei saanud aru, et võõra maa pealt puude maha saagimine ja nende äraviimine on keelatud. Sellist asjaolu pole kohtud aga tuvastanud.
13.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 5, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2014. a otsuse ja jõustab Harju
Maakohtu 21. jaanuari 2014. a otsuse. Riigikohus rahuldab prokuröri kassatsiooni.
14.E. Vitsuti kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada E. Vitsutile seoses kassatsioonimenetlusega valitud kaitsjale makstud tasu summas 420 eurot (sh käibemaks). Taotlusele lisatud arve kohaselt kulutas kaitsja prokuröri kassatsiooniga tutvumiseks ja kassatsioonivastuse koostamiseks 3,5 tundi. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on arves märgitud toimingud E. Vitsuti kaitsmiseks kassatsioonimenetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 5 sätestatud lahendi, tuleb valitud kaitsjale makstud tasule vastav summa KrMS § 186 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt E. Vitsuti kasuks välja mõista.
15.KrMS § 191 lg 3 kohaselt võib Riigikohus teha kohtuotsuse peale esitatud kassatsiooni läbi vaadates uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Tühistades maakohtu otsuse ja mõistes E. Vitsuti KarS § 199 lg 1 järgi õigeks, mõistis ringkonnakohus KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt valitud kaitsjale maa- ja ringkonnakohtu menetluses makstud tasu katteks E. Vitsuti kasuks välja 5040 eurot (sh käibemaks). Seoses süüdimõistva otsuse jõustamisega jätab Riigikohus need menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel E. Vitsuti kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.