Keskkonnaõigus › Metsandus

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(8)

piiridest. Kui haldusorganini jõuavad andmed, et haldusakti andmiseks olevad asjaolud ei ole õiged, peab haldusorgan uurimispõhimõttest lähtuvalt õiged asjaolud ise tuvastama. Haldusorgan ei saa vabandada ennast tuginemisega riigi enda poolt registrisse sisestatud ebaõigete andmetega ega sellega, et riik ei tea õigusliku tähendust omavaid maastikul märgitud õigeid kinnistu piire. 3) Seadus ei täpsusta, milliste õigusaktide nõuetele vastavust peab KeA kontrollima. Arvestades haldusmenetluse ülesandeid, sisu ja eesmärki, hõlmab metsaseaduse (MS) § 41 lg 7 kõikide eelduste kontrollimist, mille tõttu võib raie olla vastuolus õigusaktidest tulenevate nõuetega, sh keeluga raiuda teise isiku kinnistul asuvat metsa ilma tema nõusolekuta ja kohustusega hoiduda teisele isikule kahju tekitamisest. Kuna metsateatis nr 50000502592 tööala hõlmab Andrese ja Uussärje katastriüksuse piiri asukohta ja sellel raie tegemist, puudutab metsateatis kaebaja huve. Kui KeA oleks metsateatise registreerimisel järginud kaebaja ärakuulamisõigust, oleks vastustaja sellest teada saanud. Seega on ärakuulamisõiguse rikkumine toonud kaasa õigusvastase haldusakti andmise. Ka juhul kui õiguste võimalik kahjustamine ei ole veel tõsikindlalt kindlaks tehtud, kuid haldusorganini on jõudnud andmed selle võimaliku ohu kohta, tuleb haldusorganil keelduda haldusakti andmisest kuni on kõik asjaolud välja selgitatud. Kui metsateatis nr 50000502592 jääb jõusse, võib kaebajal tekkida õigus nõuda kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel. Haldus- või halduskohtumenetluses on võimalik kahju tekkimist vältida.

(HMS § 58).

2) Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et registreering on õigusvastane, kuna annab kolmandale isikule õiguse metsa raiuda ebaõigetes piirides. KeA nõustub Tallinna Halduskohtu 09.07.2021 kohtumääruse p-s 13 ning Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2021 kohtumääruses p-s 22 tooduga. Registreering ei anna reservatsioonideta õigust raiete teostamiseks. Nii nagu registreeringu adressaadil tuleb arvestada looduskaitse seaduse (LKS) § 55 lg 61 p 1 ja 2 toodud piirangutega, tuleb käesoleval juhul arvestada ka käimasolevat piirivaidlust (vt RKHKo 3-3-1-35-13, p 19). Seega, vaatamata sellele, et registreering on kehtiv ja õiguspärane, tuleb käimasoleva piirivaidluse tõttu kolmandal isikul raietest hoiduda.

3(8)

1) Vaidlusaluse metsateatise esitas AS Baltwood tema ainuomandis oleval Andrese kinnistul kavandatud raiete kohta. Kaebaja väide maakatastrisse kantud Uussärje ja Andrese kinnistute piiride ebaõigsuse kohta on oletuslik ja tõendamata.

Uussärje ja Andrese kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramise menetluses ei ole tuvastatud, et maakatastrisse kantud kinnistute piirid on ebaõiged ja/või ei vasta maastikul märgitud piiridele. Sh ei saa seda järeldada maakatastrisse katastripidaja poolt tehtud märkusest, et Andrese kinnistu pindala on ebaõige ning on vajadus teha kindlaks piiride asukoht. Tulenevalt MaaKatS § 9 lg-test 23 ja 24 tehakse sellised märkused katastrisse mh juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised. Piiriandmete vastuolulisus ei tähenda aga veel iseenesest maakatastrisse kantud piiride ebaõigsust. Pooleliolev piiride kindlaksmääramise menetlus ei puuduta ainult Uussärje ja Andrese kinnistute vahelist piiri, vaid ka Andrese kinnistu ja Raja kinnistu (mille omanik on samuti AS Baltwood) vahelist piiri, mida kinnitab Maa-ameti 13.01.2020 akt. Teisisõnu – maakatastri järgse Andrese kinnistu pindala ebaõigsus võib tuleneda ka Andrese ja Raja kinnistute vahelise piiri ebaõigsusest. Kaebusest järelduvalt soovib kaebaja tõendada oma väidet maakatastrisse kantud Andrese ja Uussärje kinnistute piiride ebaõigsuse kohta maamõõtja Lembit Lutsu poolt koostatud piiriprotokolliga. Esiteks on kaebaja eksitavalt väitnud, et nimetatud piiriprotokoll on koostatud 2020. a – tegelikult on see koostatud 2018. a. Teiseks, nähtuvalt Maa-ameti poolt 13.01.2020 koostatud aktist Uussärje katastriüksuse mõõdistamise kontrollimise kohta ei arvestanud maamõõtja kaebaja viidatud piiriprotokolli koostamisel ja kinnistute ülemõõdistamisel kõikide alusandmetega. Maamõõtja L. Luts (kes oli varasemalt esindanud kaebaja huve) lähtus eelkõige kaebaja avaldustest piirimärkide asukoha kohta (arvestamata seejuures varasemates piiriprotokollides märgitut) ning määras selle tulemusena piirid selliselt, et kaebajale kuuluva Uussärje kinnistu pindala oleks suurenenud võrreldes maakatastrisse kantuga ca 1,2 – 1,4 ha võrra AS-le Baltwood kuuluvate Andrese ja Raja kinnistute arvel. Maa-ameti 13.01.2020 aktis anti maamõõtjale ka juhised katastriüksuse piiride kindlakstegemiseks, mille järgimisel väheneks Uussärje kinnistu pindala võrreldes maakatastrisse kantuga ca 0,2 ha võrra (mitte ei suureneks ca 1,2 – 1,4 ha võrra AS-le Baltwood kuuluvate kinnistute pindala arvel, nagu see oleks kaebaja viidatud piiriprotokolli järgi). Olukorras, kus maakatastrisse kantud piiride ebaõigsust ei ole siduvalt üheski menetluses (sh haldusmenetluses) kindlaks tehtud, tuleb lähtuda sellest, et katastrisse kantud piirid on õiged. Ka Riigikohus on leidnud, et piirivaidluses eeldatakse katastrikannete õigsust (lahend nr 3-2-167-12, p 25). 2) Kavandatud raie on kooskõlas õigusaktidega. Vaidlusaluse metsateatise alusel kavandatava raie registreerimine vastustaja poolt annab AS-le Baltwood õiguse raie tegemiseks üksnes temale endale kuuluval kinnistul. Metsateatises on küll näidatud eraldis, mille piires on raie tegemine lubatud, kuid puudub vaidlus, et kõnealune eraldis jääb kinnistusraamatu ja maakatastri järgi AS-le Baltwood kuuluva Andrese kinnistu piiridesse. MS § 41 lg-st 81 järelduvalt saab vastustaja keelduda metsateatise registreerimisest üksnes juhul, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, milles kehtestatud nõuetele vaidlusaluse metsateatise järgi lubatav raie ei vastaks. Asjaolu, et kaebaja arvates on registrisse kantud kinnistute piirid ebaõiged ning et seetõttu võib raie ulatuda tema kinnisasjale, ei ole õigusaktide kohaselt raie registreerimisest keeldumise aluseks. Kinnistute (tegelike) piiride kindlakstegemine ega kinnistuomanike piirivaidluste lahendamine ei ole vastustaja pädevuses ning seda ka mitte metsateatise registreerimise menetluses. AS Baltwood ei nõustu seejuures Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2021 määruses (p 20) esitatud seisukohaga, mille kohaselt tuleneb MS § 41 lg-st 81 vastustajale kohustus 4(8)

kontrollida metsateatise registreerimise menetluses kavandatud raie vastavust õigusaktidele ka omandiõigust puudutavas osas. Selline MS § 41 lg 81 tõlgendus on põhjendamatult lai, kuna vastustaja ei saa metsateatise registreerimise menetluses hakata tuvastama kõikvõimalikke omandiõiguslikke suhteid. See ei tähenda mõistagi seda, et raiet saaks teha metsateatise alusel ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta. Seega isegi kui lähtuda kaebaja väitest, et maakatastri järgne Uussärje ja Andrese kinnistute piir on ebaõige, näidates Andrese kinnistu koosseisu kuuluvana tegelikult Uussärje kinnistu alla kuuluvat maad (millise väitega AS Baltwood ei nõustu), ei saa vaidlusalune metsateatis rikkuda kaebaja omandiõigust, kuna metsateatise registreering ei anna iseenesest õigust teostada raiet võõral kinnisasjal. Samas on vaidlusaluse metsateatise registreering õiguspärane ka juhul, kui vastustajal on kohustus kontrollida metsateatise registreerimise menetluses kavandatud raie vastavust õigusaktidele ka omandiõigust puudutavas osas. HKMS § 158 lg 2 järgi hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, seega praeguses asjas 17.05.2021 seisuga. AS Baltwood esitas metsateatise üksnes temale kuuluva Andrese kinnistu kohta ning vastustaja sai selle registreerimise menetluses lähtuda maakatastrisse kantud kinnistute piiride õigsusest. Sisuliselt samale seisukohale asus ka Tallinna Ringkonnakohus 10.08.2021 määruses (p 22). 3) Kuigi see ei mõjuta kaebuse lahendamist, peab AS Baltwood siiski vajalikuks märkida, et ta ei nõustu vastustaja esitatud seisukohaga, mille kohaselt tuleb AS-l Baltwood vaatamata vaidlusaluse metsateatise registreeringu kehtivusele ja õiguspärasusele hoiduda metsateatise järgi lubatavatest raietest kuni piirivaidluse lahendamiseni. Selline seisukoht ei põhine seadusel ning muudab metsateatise registreeringu sisuliselt toimetuks. Lisaks ei arvesta vastustaja selline seisukoht asjaolu, et isegi lähtudes kaebaja väidetest Uussärje ja Andrese kinnistute vahelise piiri asukoha kohta jääb vaidlusaluses metsateatises näidatud eraldis suuremas osas AS-le Baltwood kuuluva Andrese kinnistu piiridesse (millele on viidanud ka Tallinna Ringkonnakohus 10.08.2021 määruse p-s 23), st raiete tegemine eraldise selles osas ei saa kaebaja omandiõigust kuidagi kahjustada. 4) AS Baltwood jagab vastustaja seisukohta, et kaebuse väited vaidlusaluse metsateatise registreeringu põhjendamispuuduste kohta on alusetud. AS Baltwood nõustub selles küsimuses nii vastustaja seisukohtadega kui Tallinna Halduskohtu 09.07.2021 määruses (p 13.2) esitatud põhjendustega. Täiendavalt viitab AS Baltwood HMS § 56 lg-le 4, mille kohaselt ei pea haldusakti põhjenduses näitama selle andmise faktilist alust, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga – raie registreeriti AS-i Baltwood esitatud metsateatise alusel ning see ei puuduta ühegi kolmanda isiku (sh kaebaja) õigusi, kuna annab õiguse raie tegemiseks üksnes AS-le Baltwood kuuluval Andrese kinnistul.

KOHTU PÕHJENDUSED

lahendamiseni metsateatise registreerimise menetluse) või piiri asukoha maastikul ise kindlaks tegema. Kaebuse kohaselt rikub vaidlusalune metsateatis kaebaja omandiõigust, sest võimaldab osaliselt teostada lageraiet väidetavalt talle kuuluval kinnistul ilma tema nõusolekuta. Ühtlasi heidab kaebaja vastustajale ette põhjendamiskohustuse ja ärakuulamisõiguse rikkumist.

11.08.2017 määruse nr 28 ,,Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatiste esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 2 lg-d 3 ja 4 viitavad sellele, et metsateatise menetluse eesmärgiks on selle kiire ja efektiivne toimetamine, võttes seejuures arvesse ka seda, et metsateatise kehtivust on piiratud ühe aastaga (MS § 41 lg 13). Seega menetluse peatamine piirivaidluse lahendamise ajaks ei oleks tõenäoliselt kooskõlas metsateatise menetluse eesmärgiga. Niisamuti ei saa KeA-le ette heita tema enda poolt looduses kinnistute tegelike piiride mittetuvastamist – kohus märkis juba 09.07.2021 määruses käesolevas asjas, et KeA pädevusse ei kuulu maakorraldustoimingute tegemine. Seadus ei näe ette ning metsateatise menetluse eesmärgiga ei oleks kooskõlas, et KeA peaks metsateatise (elektroonilises) menetluses kinnistute piiripunktide asukohti looduses tuvastama ning võimalikke piirivaidlusi lahendama.

koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohi olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ülepaisutatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus asjas nr 3-18-752, p 19). Kohtu hinnangul ei ole õigustatud esindaja kulu täies ulatuses kaebajalt väljamõistmine. Kolmas isik analüüsis materjale ja esitas oma peamised vastuväited kaebusele juba 02.08.2021 menetlusdokumendis kaebaja määruskaebusele vastates (3 h 04 min) ja seega ei saa pidada põhjendatuks täiendavalt ligilähedases mahus 26.08.2021 vastuse koostamisele aja kulutamist (2 h 54 min). Arvestades seejuures, et käesolev vaidlus ei ole keerukas ega mahukas ja asjas ei ole toimunud ka istungit, peab kohus põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu kokku 750 eurot (koos käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.