Liiklussüüteod

teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu E.S-ile on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema 15.06.2014. a kella 00.03 ajal juhtis Tartus Vanemuise 28 asuva maja juures mootorsõidukit Audi S6 Avant registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,89 mg/l, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus ajavahemikul 15.06.2014 kuni 16.06.2014 s.o 2 päeva karistusaja hulka, seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb vangistus 4 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud 4 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 alusel kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista E.S-ile lisakaristusena B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et E.S on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.S süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 48 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 72 eurot, toimikust koopia tegemise kulu 1 euro, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. E.S on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi, igakuiselt saaks ta tasuda 100-150 eurot. Kohus leiab, et E.S-i taotlus on põhjendatud. Tema ülalpidamisel on 2 alaealist last, ta on ainuke töötav pereliige, töötasu on 1000-1200 eurot kuus. Seega käiks kõigi menetluskulude, kokku 653.50 eurot, ühe korraga hüvitamine talle üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb E.S-ile tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 6 kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.