Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-12-990
Kohtunik
Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Kristine Kriisk
Tõlk
Marina Davõdovitš
Prokurör
Sigrid Nurm
Kohtuasi Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid O.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks O.A, isikukood xxx. Karistuse kandmise algus ja lõpp 23.04.2012 – 19.12.2014
Kohtuistung
27.10.2014
Jätta O.A suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.10.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav O.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. O.A on süüdi tunnistatud Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 järgi ning karistatud KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 7 kuud 26 päeva alates 23.04.2012. Viru Vangla iseloomustu sest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10 korda. Kuritegude 1(3)
dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav on vangistuses olnud hõivatud majandustöödel. Vangistuses on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisutreening, MTÜ Convictus Tervise tugigrupis, tugigrupis 12 sammu, tugigrupis Vabastav hingamine SRS kinnipeetavatele, läbinud riigikeele A1 ja A2 taseme koolituse. Alates 30.12.2013 viibib avavanglaosakonnas. Alates 21.05.2014 töötab väljaspool vanglat xxx-s. Peale vabanemist asub elama ema juurde aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Vabaduses tarvitas alkoholi ja narkootikume. Katseajal pani toime uue kuriteo. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamisel karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on tema ema. Kinnipeetava elukoht kuulub tema emale. Ema on valmis kinnipeetavale toeks olema, kui too soovib muutusi ja jääb neile kindlaks . Vabanemisjärgne töökoht kinnipeetaval puudub. Kriminaalhooldusel on olnud kahel korra, katseajal pani toime uue kuriteo. Maakohtu istung Kinnipeetav O.A avaldas soovi minna välismaale tööle. Tal puudub Eestis elukoht ja töökoht. Seega pole võimalik karistusjärgset täitumiskontrolli kohaldada. Prokurör toetas maakohtu istungil Viru Vangla iseloomustuses toodud põhjendusi. Kohtu põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus pole põhjendatud. Vastavalt karistusseadustiku § 871 lg 1 p 1 kohaldab kohus isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt sama seadustiku § 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja vastavalt sama sätte lg 1 p 2, teda on enne punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja sama sätte lg 1 p 3 kohaselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on süüdi mõistetud Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2012 otsusega KarS § 213 lg 1 järgi ning karistatud 2 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.05.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 3 kuu 26 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 871 võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid.
2(3)
Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. O.A selgitas istungil, et tal pole Eestis kindlat elu- või töökohta, mistõttu kohe peale vabanemist läheb ta tööle xx, kus on temale tagatud töö- ja elukoht. Karistusjärgse käitumise kontrolli seadmine takistaks tal seda teha ning viiks uute õigusrikkumiste toimepanemisele, kuna Eestis O.A töökohta ei ole. Kohus nõustub süüdimõistetu põhjendustega ning leiab, et resotsialiseerumise seisukohalt on otstarbekam jätta O.A suhtes käitumiskontroll kohaldamata, kuna see võib takistada tal hakata saama legaalset sissetulekut ning minna tööle xx, nagu ta seda väidab. Samuti vangla esitatud materjalid kinnitavad, et Eestis O.A töökohta ei ole. Oma elamispinda Eestis O.A faktiliselt ka ei ole. Vangla esitatud materjalide järgi on O.A ema nõus teatud tingimustel lasta teda elama enda juurde. O.A ise seda eitab ning väidab, et ema ei luba tal oma elamispinnal elada. Seega kindlat elukohta Eestis O.A ka ei ole, mis samuti räägib selle kasuks, et karistusjärgne käitumiskontroll tuleb jätta kohaldamata ning lasta tal minna tööle xxx, kus tal on ka tagatud elukoht. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu O.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.