O.R-i süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi lühimenetluse korras
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 10. mai 2012 otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatav O.R
Prokurör
Marina Zagorets
Süüdistatav
O.R isikukood: XXX, XXX, XXXX, XXXX, emakeel: XXXX, XXXX, XXXX varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Viru Maakohtu 31.05.2010 otsusega KarS § 266, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 263 p 1, 4 järgi vangistusega 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva katseajaga 2 aastat tõkend: vahistamine alates 23.04.2012
Kaitsja
Oleg Gorškaljov määratud korras
RESOLUTSIOON:
Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, ja § 340 lg-st 1 ja lg 2 p-st 3 tühistada Viru Maakohtu 10. mai 2012 kohtuotsus osaliselt, s.o osas, milles maakohus tunnistas O.R-i süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõistis talle KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 1 kohaldamisega liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Teha tühistatud osas uus otsus, tunnistada O.R süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 31. mai 2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud 26 päeva vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning arvestada karistusaja algust alates O.R-i vahi alla võtmisest, s.o 23. aprillist 2012. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Rahuldada süüdistatava O.R-i apellatsioon. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 28. septembril 2012 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 29. septembrist 2012. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 29. septembrist 2012. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 10.05.2012 otsusega tunnistati O.R süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati O.R süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõistis maakohus O.R-i liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust, millele KarS § 65 lg 1 järgi liideti Viru Maakohtu 31.05.2010 kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud 26 päeva vangistust, mõistes O.R-i liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning karistuseaega arvati alates 23.04.2012. Maakohus arutas O.R-ile KarS § 201 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, omades A.K. kuuluvat Swedbank’i pangakaarti ja PIN-koodi, ajavahemikul 10.05-13.05.2011 Narvas aadressidel XXX ja XXX asuvatest sularahaautomaatidest võttis A.K. kuuluvalt arvelt sularaha kogusummas 2525 eurot, mille omastas ja tekitas kannatanule lisakahju seoses teenustasuga summas 1,92 eurot. Oma teoga põhjustas O.R kannatanule kahju 2526,92 eurot.
Veel süüdistati O.R KarS § 209 lg 2 p 1 järgi selles, et tema, olles isik, keda on varem kohtulikult karistatud KarS §-s 199 ettenähtud kuritegude eest, kasutas omastatud ja A.K. kuuluvat Swedbank’i pangakaarti eesmärgiga kasutada pangakaardiga seotud kontol olevaid rahalisi vahendeid seni, kuni see on võimalik, ning sooritas ajavahemikul 10.0513.05.2011 Narvas asuvates erinevates kauplustes oste kogusummas 1301,27 eurot, esinedes tehingu tegemisel pangakaardi omanikuna ning omastades kaupa. Seega O.R lõi müüjatele endast ebaõige ettekujutuse kui pangakaardi õigustatud kasutajast ning müüjad tegid pettuse tõttu varakäsutuse, väljastades O.R-ile kaupa. O.R tunnistas maakohtus oma süüd täielikult. Samuti tõendasid maakohtu arvates tema süüd kannatanu A.K. ütlused, kannatanu pangakonto väljavõte, tunnistajate D.S. ja L.K. ütlused ning videosalvestiste vaatlusprotokollid. Samuti asus maakohus seisukohale, et süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et O.R on varem kriminaalkorras 9 korda karistatud. Käesolevad süüteod pani ta toime temale Viru Maakohtu 31.05.2010 otsusega kohaldatud katseajal. Nimetatud otsusega mõisteti O.R-ile karistuseks 1 aasta 3 kuud 26 päeva vangistust, mistõttu maakohus pidas käesolevas asjas ainuvõimalikuks karistada teda reaalse vangistusega. Seejuures võttis maakohus arvesse ka O.R-i arvukaid väärteokaristusi. Karistust kergendavate asjaoludena arvestas maakohus süü tunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Arvestades kahju suurust, mis pensionärist kannatanule on oluline summa, ja seda, et hoolimata kuriteo toimepanemisest möödunud ajast, et ole O.R kannatanule midagi hüvitanud, pidas maakohus põhjendatuks mõista O.R-ile liitkaristusena keskmine karistusmäär. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav O.R, taotledes karistuse kergendamist ja temale KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüksarvatava kuriteo kvalifikatsiooni täpsustamist või selles osas õigeksmõistmist. O.R märgib, et tunnistab oma süüd KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. Samas ei nõustu O.R otsusega osas, milles ta tunnistati süüdi kelmuse toimepanemises KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. O.R selgitab, et poes kaardiga makstes ei küsitud talt dokumenti ja seega puudus vajadus kedagi petta. Mõistetud karistuse osas on O.R seisukohal, et maakohus pole piisavalt arvestanud süüd kergendavaid asjaolusid, s.o tema puhtsüdamlikku kahetsust. Apellatsioonimenetluse poolte seisukohad
Tartu Ringkonnakohtu 16.08.2012 määrusega määrati kriminaalasi KrMS § 331 lg 1 alusel apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega kuni 27.08.2012. 28.08.2012 registreeriti ringkonnakohus süüdistatava O.R-i täiendused apellatsioonkaebusele. O.R palub veel kord selgitada temale KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüks arvatava kuriteo asjaolusid. O.R tunnistas maakohtus oma süüd ja selgitas, et sooritas poes kannatanu pangakaardiga oste. Samas ei huvitunud ükski müüja tema perekonnanimest. Süüdistatav ei nimetanud end kannatanu nimega ja seega ei esitanud müüjatele valeandmeid. Süüdistatav ei
ole viinud poemüüjaid eksitusse nagu on leitud kohtuotsuses. Seetõttu palub O.R kontrollida, kas tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Samuti palub ta kergendada temale mõistetud karistust, arvestades, et olemas on süüd kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus – ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Esmalt analüüsib Tartu Ringkonnakohus O.R-ile süüksarvatavatele tegudele maakohtu otsuses antud karistusõiguslikke hinnanguid (I), seejärel võtab seisukoha O.R-ile mõistetava karistuse osas (II) ning otsustab lõpuks esitatud apellatsiooni põhjendatuse üle
(III).
I
1.Maakohus arutas O.R-ile KarS § 209 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, kasutades A.K. kuuluvat pangakaarti, sooritas ajavahemikul 10.05.2011 kuni 13.05.2011 erinevates kauplustes oste, esinedes ostude eest tasumisel pangakaardi omanikuna, ning omastas kaupa. Maakohus asus seisukohale, et O.R lõi ostude eest tasumisel müüjatele endast ebaõige ettekujutuse kui pangakaardi õigustatud kasutajast, mistõttu müüjad tegid varakäsutuse. Sellest lähtuvalt leidis maakohus, et O.R-i tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kelmusena.
2.Ringkonnakohus maakohtu eeltoodud seisukohta ei jaga, selgitades järgmist.
2.1.Võõra pangakaardiga poes ostude eest tasumine võib olla kvalifitseeritav nii kelmusena KarS § 209 järgi kui ka arvutikelmusena KarS § 213 järgi. Kahe kuriteokoosseisu piiritlemiskriteeriumiks on see, kas maksmine toimus makseterminali pangakaardi ja PINkoodi sisestamise teel või identifitseerides end klienditeenindajale kaardi ning konto omanikuna ja allkirjastades ostutšeki. Esimesel juhul on maksmiseks vajalik täiendav toiming – andmete ebaseaduslik sisestamine, mille tulemusena käivitatakse lubamatult andmetöötlusprotsess, mistõttu see on käsitletav arvutikelmusena. Teisel juhul loob kaardi esitaja müüjas teadvalt ebaõige ettekujutuse endast kui kaardi õigustatud kasutajast, mille tagajärjel teeb müüja varakäsutuse. Kuna petetu ja isik, kelle arvel toimub varalise kasu saamine, ei lange kokku, on tegemist kolmnurkkelmusega. (vt RKKKo 3-1-1-35-10, p-d 8.1. ja 8.2.)
2.2.Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et O.R sooritas erinevates kauplustes oste, mille eest tasus A.K. kuuluva pangakaardiga. O.R on andnud ütlusi, et viibis koos kannatanuga J kaupluses, kus kannatanu ostis alkoholi ning palus O.R sisestada makseterminali pangakaardi PIN-koodi. Kannatanu lahkus poest enne O.R ning pangakaart jäi O.R-i kätte. Saanud kannatanult teada pangakaardi PIN-koodi, asus O.R kaarti kasutama, tasudes sellega poodides sooritatud ostude eest. Eeltoodust tulenevalt tasus O.R erinevatest kauplustest soetatud kauba eest võõra pangakaardiga, omamata kaardi omaniku nõusolekut pangakaardi ja pangakontol oleva raha kasutamiseks. Ehkki kannatanu palus O.R sisestada makseterminali pangakaardi PIN-kood, ei saa sellest tuletada O.R-ile volitust pangakaardi edasiseks iseseisvaks kasutamiseks. Kvalifitseerimaks O.R-i tegevust kelmusena KarS § 209 järgi, tuleb aga täiendavalt tuvastada pettus, s.o tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine, mille tõttu satub kannatanu või antud juhul poemüüja eksitusse ja teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab varalist kasu.
2.3.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub O.R-i käitumises pettuslik tegu KarS § 209 mõttes ja seega on tema tegu ebaõigesti kvalifitseeritud. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on O.R ostude eest tasunud pangakaardi makseterminali PIN-koodi sisestamise teel. Selliselt toimides ei identifitseerinud O.R end pangakaardi ja konto omanikuna, mistõttu on põhjendamatu maakohtu seisukoht müüjatele ebaõige ettekujutuse loomisest. Kuivõrd O.R puudus PIN-koodi sisestamiseks kaardi seadusliku valdaja nõusolek, toimus ostude eest tasumine andmete ebaseadusliku sisestamise teel, mille tagajärjel tehti kannatanu arvelduskontol varakäsutus. Kirjeldatud tegevus vastab KarS § 213 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsetele tunnustele, mistõttu O.R-i käitumine kuulub kvalifitseerimisele arvutikelmusena.
3.KrMS § 268 lg 6 annab kohtule võimaluse muuta kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt kuriteo kvalifikatsiooni. Kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt ei ole välistatud, et ka apellatsioonikohus lähtub kohtuotsuse tegemisel sellisest materiaalõiguse normist, mida varasemas kohtumenetluses ei ole käsitletud. Seda aga vaid tingimusel, et uue normi kohaldamisele poleks võimalik esitada niisuguseid vastuväiteid, mis eeldaks süüdistuses märgitud kvalifikatsiooniga võrreldes täiesti uute faktiliste asjaolude tuvastamist (vt RKKKo nr 3-1-1-41-07, p 12, nr 3-1-1-21-06, p 11.6 ja määrus nr 3-1-1-13905, p 31). Ringkonnakohus leiab, et arvutikelmus kui kelmuse erikoosseis ei ole kelmuse üldkoosseisuga võrreldes oluliselt erinev ega nõua täiendavate faktiliste asjaolude tuvastamist. Seega peab ringkonnakohus võimalikuks kvalifitseerida O.R-ile KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüks arvatud tegu ümber ja mõista O.R süüdi KarS § 213 lg 1 järgi arvutikelmuse toimepanemises. Arutades kriminaalasja süüdistatava apellatsiooni alusel on ringkonnakohus kuriteole uue kvalifikatsiooni andmisel seotud ka süüdistatava olukorra raskendamise keeluga. Hindamaks seda, kas kohtualuse seisund kvalifikatsiooni muutmisel halveneb või mitte, tuleb eelkõige lähtuda kuriteokoosseisude sanktsioonidest. KarS § 209 lg 2 p 1 näeb karistusena ette ühekuni viieaastase vangistuse. KarS § 213 lg 1 sanktsioon võimaldab süüdistatavat karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Seega ei ületa KarS § 213 lg-s 1 sätestatud sanktsioon KarS § 209 lg 2 p-le 1 vastava sanktsiooni ülemmäära ning võimaldab isikule mõista ka kergemat, s.o rahalist karistust. Seega leiab ringkonnakohus, et mõistes O.R-i süüdi KarS § 213 lg 1 järgi, ei raskenda kohus süüdistatava olukorda, vaid kergendab seda.
4.Ehkki O.R ei ole apellatsioonis vaidlustanud temale KarS § 201 lg 2 p 1 järgi süüks arvatava kuriteo kvalifikatsiooni, väljub ringkonnakohus KrMS § 340 lg 1 alusel apellatsiooni piiridest. Nimetatud säte kohustab apellatsioonikohut tegema apellatsiooni taotlusest sõltumatult uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis raskendab süüdistatava olukorda. Ringkonnakohus leiab, et mõistes O.R-i süüdi valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramises, on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, raskendades sellega kokkuvõttes süüdistatava olukorda. Ringkonnakohus märgib etteruttavalt, et ka nimetatud süüdistuses tulnuks O.R-i teod kvalifitseerida KarS § 213 lg 1 järgi. Süüdistatavale etteheidetavate tegude kvalifitseerimisega kahe karistusseadustiku eriosa paragrahvi järgi tekitas maakohus olukorra, kus süüdistatavale tuli esmalt mõista eraldi karistus mõlema eriosa paragrahvi järgi ja seejärel KarS § 64 alusel liitkaristus. Seejuures ei mõistnud maakohus liitkaristust mitte kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise, vaid mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Kvalifitseerides kõik O.R-i
teod arvutikelmusena, tulnuks aga ka karistus mõista üksnes KarS § 213 lg 1 järgi, kohaldamata liitkaristuse mõistmise sätteid.
4.1.Maakohus mõistis O.R-i KarS § 201 lg 2 p 1 järgi süüdi sularahaautomaatidest A.K. kuuluvalt arvelduskontolt pangakaardi ja PIN-koodi sisestamise teel sularaha väljavõtmises. Kohus asus seisukohale, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud kui valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.
4.2.Ringkonnakohtu arvates on maakohtu otsuses O.R-i tegevusele antud õiguslik hinnang ekslik. Maakohus on O.R-i süüdi mõistnud valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramises, käsitledes võõra vallasasjana sularahaautomaadist A.K. pangakaardiga välja võetud sularaha. Kuivõrd sularaha väljavõtmine toimus sularahaautomaati pangakaardi ja PIN-koodi sisestamisega, omamata selleks kaardi seadusliku valdaja nõusolekut, tuleb ka see süüdistatava tegevus ringkonnakohtu hinnangul kvalifitseerida arvutikelmusena KarS § 213 lg 1 järgi. Sularahaautomaati PIN-koodi sisestamisega käivitas O.R ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, mille tulemusena väljastas automaat sularaha. Sularaha on arvutikelmuse toimepanemise tulemusena saadud varaline kasu, mistõttu selle enda kasuks pööramine ei kuulu enam eraldi kvalifitseerimisele KarS § 201 järgi.
4.3.Kordamata käesoleva otsuse punktis 3 esitatud selgitusi, märgib ringkonnakohus, et peab võimalikuks kvalifitseerida O.R-ile KarS § 201 lg 2 p 1 järgi etteheidetava teo ümber KarS § 213 lg 1 järgi. Ringkonnakohus ei ole süüdistatava teole teistsuguse karistusõigusliku hinnangu andmisel tuvastanud uusi, seni maakohtus käsitlemata asjaolusid, nõustumata üksnes maakohtu poolt faktilistele asjaoludele antud õigusliku hinnanguga. Samuti ei raskenda teole antav uus kvalifikatsioon süüdistatava olukorda, kuivõrd nii KarS § 201 lg 2 p 1 kui ka § 213 lg 1 näevad sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Eeltoodust lähtudes kvalifitseerib ringkonnakohus O.R-i poolt sularahaautomaatidest A.K. pangakontolt sularaha väljavõtmise, kasutades selleks kannatanu pangakaarti ja PIN-koodi, arvutikelmusena KarS § 213 lg 1 järgi. II
5.KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.
6.KarS § 213 lg 1 võimaldab arvutikelmuse toimepanijat karistada kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
7.Ehkki O.R on oma süüd tunnistanud ning toimepandut puhtsüdamlikult kahetsenud, ei pea ringkonnakohus võimalikuks karistada teda rahalise karistusega. O.R kasutas tema kätte jäänud kannatanu A.K. pangakaarti ning teatavaks saanud PIN-koodi nelja päeva jooksul, võttes automaadist sularaha ning tasudes kauplustes ostude eest, tekitades kannatanule kahju kokku 3847,51 eurot. Kaardi kasutamise lõpetas O.R alles siis, kui see blokeeriti. Arvestades, et kannatanuks oli pensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on
igakuine pension, põhjustas süüdistatav kannatanule märkimisväärset kahju. Süüdistatav kulutas kannatanu raha, mõtlemata sellele, milliseid tagajärgi see kannatanule võib kaasa tuua. Eeltoodud asjaoludel hindab ringkonnakohus O.R-i süüd toimepandud kuriteos nii suureks, et see ei võimalda karistada teda rahalise karistusega.
8.Kuigi karistuse mõistmise esmaseks aluseks on isiku süü, tuleb eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo nr 3-1-1-40-04).
8.1.Ringkonnakohtu hinnangul välistavad ka süüdistatava isikut iseloomustavad asjaolud tema karistamise rahalise karistusega. O.R ei oma töökohta ning viimased väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tal tasumata. Seetõttu on kaheldav, et ta oleks suuteline tasuma temale mõistetavat rahalist karistust, seda enam, et süüdistatav peab hüvitama ka kannatanule tekitatud varalise kahju. Eeltoodud asjaoludel asub ringkonnakohus seisukohale, et rahalise karistuse mõistmisega ei oleks karistuse eesmärgid saavutatavad, mistõttu O.R tuleb karistada vangistusega. Siinkohal võtab ringkonnakohus arvesse ka seda, et O.R on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu 31.05.2010 otsusega tingimisi 1 aasta 3 kuu ja 26 päeva vangistusega 2-aastase katseajaga. Seega pani O.R käesoleva otsuse aluseks olevad kuriteod toime katseajal. Ringkonnakohus järeldab eelnevast, et tingimisi vangistus ei oleks piisav, hoidmaks ära O.R-i poolt uute kuritegude sooritamist, mistõttu teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Arvestades O.R-i karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, peab ringkonnakohus võimalikuks karistada teda sanktsiooni keskmisest määrast, s.o 2,5 aastat, kergema karistusega ning mõista O.R-ile karistuseks 2 aastat vangistust.
9.Kuna käesoleva kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb süüdistatavale mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra. Seega karistab ringkonnakohus O.R 1 aasta ja 4 kuu vangistusega.
10.O.R pani temale käesolevas kriminaalasjas süüksarvatavad teod toime ajavahemikul 10.05.2011 kuni 13.05.2011, s.o temale Viru Maakohtu 31.05.2010 otsusega kohaldatud katseajal. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on küll õigesti asunud seisukohale, et eelmise otsuse järgi kandmata karistus kuulub liitmisele käesoleva otsusega mõistetavale karistusele, kuid on seejuures ekslikult juhindunud KarS § 65 lg-st 1. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kus pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo. Antud juhul aga on O.R pannud uue kuriteo toime pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse ärakandmist, mistõttu liitkaristuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 65 lg-st 2 ning suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb O.R-ile mõistetavale karistusele 1 aasta ja 4 kuud vangistust liita Viru Maakohtu 31.05.2010 otsusega mõistetud ja täielikult ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva ning O.R-i liitkaristuseks on 2 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. III
11.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, ja § 340 lg-st 1 ja lg 2 p-st 3 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, milles maakohus tunnistas
O.R-i süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõistis talle KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 1 kohaldamisega liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega tunnistab O.R-i süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ja mõistab karistuseks 2 aastat vangistust, mida vähendab KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ning liidab KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Ringkonnakohus rahuldab süüdistatava O.R-i apellatsiooni.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.