Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 28.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 1-14-6225/10
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Liiklussüüteod
Menetlusliik: Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg: 28.10.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1231

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus

nr 1-14-6225 (kohtueelses menetluses nr 14260101943) riik versus G.V kohtuistung kokkuleppemenetlus es

Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör

kohtunik Kalev Kuningas Kätlin Omel Merike Tikk

Süüdistatav

G.V (isikukood XXX ; elukoht xxx xx xx-x xxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) KarS § 424 järgi advokaat Raul Tosmann

Süüdistus Kaitsja

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1.Tunnistada G.V süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 07.- 08.06.2014, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 2 kuud 28 päeva; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata G.V-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 2 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui G.V ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata G.V-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxx xx xx-x xxxxxxxxxx ; KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta ära G.V-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks; tühistada G.V-le tõkendina kohal datud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod

3.2 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2); 3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.4 ositi täitmiseks määratud menetluskulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

3.Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS § -s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt k ohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega on kinnitatud R (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatusega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. Süüdistatava G.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi 72 eurot. G.V kaitsja Raul Tosmann on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 48 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 48 eurot tuleb arvestada advokaat Raul Tosmannile. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb G.V-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha (mis on vähendatud 300 euro võrra seoses süüdistatavale määratud raske puudega ja sellega seotud varandusliku seisundiga) 232,50 eurot, õigusabi tasu 120 eurot ja postikulud 2,70 eurot- riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg -le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).