lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-8715/38

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 24.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-8715/38
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
24.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1380
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-8715/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja11.08.20111-11-8715/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja06.12.20131-11-8715/23Tartu Ringkonnakohus21.01.20141-11-8715/34Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja01.10.20141-11-8715/69Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja16.11.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-8715

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. oktoobri 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Virgo Lindsalu kaitsja Monica Meristo, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 1. oktoobri 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu Virgo Lindsalu kaitsja Monica Meristo määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Virgo Lindsalu tunnistati Harju Maakohtu 11. augusti 2011. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 3-aastase vangistusega ning KarS § 424 järgi ja karistati 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 1. veebruari 2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuu 25 päeva vangistuse võrra, ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg (3 päeva) karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise aeg algas 3. juulil 2011 ja lõpeb 24. märtsil 2016.
2.
Viru Maakohtu 1. oktoobri 2014. a määrusega jäeti V. Lindsalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 V. Lindsalut on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varem on isikut karistatud varguse, avaliku korra raske rikkumise, narkokuriteo ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kahel korral on V. Lindsalu suhtes kohaldatud kriminaalhooldust. Esimene katseaeg möödus tal edukalt, teisel pani toime uue kuriteo.

Praegu kannab V. Lindsalu karistust suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ning mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Mootorsõiduki joobes juhtimise eest on isikut ka varem karistatud ja ka siis oli tegemist. V. Lindsalu käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas ja distsiplinaarkaristused puuduvad. 2.2 Eeltoodust järeldas kohus, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole V. Lindsalu puhul täitnud oma eesmärki. Kuigi V. Lindsalu läbis edukalt esimese katseaja, pani ta teisel katseajal toime uue kuriteo. Kuriteod on oma olemuselt sarnased – süüdimõistetut on korduvalt karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest. Samuti on ta korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. V. Lindsalu karistatus ilmestab tema vastutustundetut suhtumist ühiskonda. Sellest järeldub, et võimaluse tekkimisel eirab süüdimõistetu jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkaks ta elama õiguskuulekalt. 2.3 Kinnipeetavat positiivselt iseloomustavate asjaoludena märkis kohus kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, mitmetes tugigruppide töörühmades osalemist ja erinevate sotsiaalprogrammide (Convictus, Corrigo, Igapäevane valik, Õige hetk) läbimist. Süüdimõistetu on lõpetanud 10-nda klassi. Varasemalt on V. Lindsalu töötanud vanglas majandustöödel abitöölise ja koristajana. Kohus tuvastas, et süüdimõistetul on vabanedes olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. 2.4 Arvestades V. Lindsalu poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all, ei ole kohtu hinnangul tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Süüdimõistetut on varem karistusest tingimisi vabastatud, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei osuta kriminaalhooldus V. Lindsalule piisavat mõju. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et süüdimõistetu alustaks vabaduses seaduskuulekat elu. Selline võimalus on talle juba kahel korral antud, ent ta ei ole seda kasutanud. Süüdimõistetu käitumine vanglas ja perekonna toetus ei kaalu praegusel juhul üles tema eelnevat käitumist ja kuriteo toimepanemise asjaolusid.

3.Viru Maakohtu määruse peale esitas süüdimõistetu kaitsja kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja V. Lindsalu vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 V. Lindsalu kaitsja esitas 29. augustil 2014 taotluse kohtuniku taandamiseks põhjusel, et sama kohtunik arutas V. Lindsalu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ka 6. detsembril 2013. Analüüsides esimest määrust leiab kaitsja, et kohtunik võttis selles seisukoha ka tuleviku suhtes, st et V. Lindsalut ei olegi võimalik ennetähtaegselt vabastada. Seega ei saanud kohtunik asja teistkordsel arutamisel enam objektiivne olla ega varasema seisukohaga võrreldes teistsugust lahendit teha. 3.2 Kohus on põhjendamatult seadnud kahtluse alla kinnipeetava iseloomustuses ja prokuröri arvamuses kajastatud asjaolud. See näitab, et kohus ei olnud objektiivne. Lisaks oli kohtu sisuline otsustus tehtud ja vormistatud 25 minuti jooksul pärast istungit. Kohus ei arvestanud ühegi positiivse asjaoluga. Kohus ei saa langetada kategoorilist otsustust, et ennetähtaegselt ei saa vabastada isikuid, kes on katseajal kuriteo toime pannud. V. Lindsalu on läbinud sõltuvusest vabanemisele suunatud sotsiaalprogrammid. Rohkem programme vanglal talle võimaldada ei ole. V. Lindsalul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. See näitab, et kinnipeetav suudab ja tahab ühiskonnas kehtivaid reegleid järgida. Eeltoodust järeldub, et vangistus on praeguseks ajaks oma eesmärgi täitnud ja puudub vajadus selle jätkamiseks.

V.Lindsalule avaldaks palju rohkem mõju vabanemine kriminaalhooldaja järelevalve alla koos elektroonilise valve ja lisakohustustega kui vangistuse kandmise jätkamine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et V. Lindsalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on V. Lindsalu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et teda ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Esmalt vastab ringkonnakohus kaitsja etteheitele, mille kohaselt pidanuks maakohtu kohtunik end V. Lindsalu tingimisi ennetähtaegse vabastamise lahendamisest taandama. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud taandamistaotluse põhjendatult rahuldamata. KrMS § 49 lg 1 p-dest 1–4 ei tulene kohtunikule, kes on varem lahendanud kohtulahendi täitmisega seotud küsimust, kohustust taandada end samas asjas uue täitmisküsimuse lahendamisest. KrMS § 49 lg 6 näeb küll kohtuniku taandumisalusena ette ka selle, kui kohtunik ei saa muul põhjusel olla erapooletu, ent praegusel juhul selle aluse esinemisele viitavad asjaolud puuduvad. Üksnes see, et kohtunik on varem jätnud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata, ei anna alust väita, et ta ei olnud oma otsuses erapooletu. Maakohus hindas V. Lindsalut iseloomustavaid asjaolusid, millised kajastusid kohtule esitatud materjalides. Olukorras, kus need kattusid suurel määral eelmise taotluse lahendamise asjaoludega, ei saa kohtunikule ette heita varasemaga samasuguse otsuse langetamist. Samuti ei anna kohtuniku erapoolikuse nentimiseks alust see, et kohtunik asus kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimuses vanglast ja prokurörist lahknevale seisukohale. Kohus kujundab seisukoha süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse kohta iseseisvalt, tuginedes kinnipeetavat iseloomustavatele materjalidele nende kogumis. Seega puudus alus kohtuniku taandamiseks ja vastav taotlus on põhjendatult rahuldamata jäetud.
6.Kriminaalkolleegium jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei võimalda V. Lindsalu varasem elukäik ja toimepandud kuriteo asjaolud teda praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. V. Lindsalut on neljal korral kriminaalkorras karistatud. Seejuures ei ole tegemist tema esmakordse vangistusega, vaid reaalset vanglakaristust on ta kandnud ka varem. Kahel korral on V. Lindsalu suhtes kohaldatud kriminaalhooldust. Esimene katseaeg möödus edukalt, teisel aga pani V. Lindsalu toime uue kuriteo. Seega on V. Lindsalu suhtes kohaldatud korduvalt leebemaid karistusmeetmeid ja antud talle võimalusi end parandada ja jätkata õiguskuulekat elu vabaduses, ent V. Lindsalu pole neid võimalusi kasutanud. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus arvata, et kantav karistus oleks olnud varasematest mõjusam ja V. Lindsalu ei kordaks vabaduses viibides samu vigu. Kaitsja on küll rõhutanud, et V. Lindsalul puuduvad distsiplinaarkaristused ja järelikult on karistus oma eesmärgi täitnud, ent ringkonnakohus ei saa mööda vaadata asjaolust, et ka varasemale edukalt läbitud kriminaalhooldusele vaatamata jätkas V. Lindsalu kuritegude toimepanemist. Seega ei võimalda distsiplinaarkaristuste puudumine veel järeldada, et V. Lindsalu käitumine vabaduses oleks varasemast seaduskuulekam.
7.Ringkonnakohus möönab, et V. Lindsalu iseloomustusest nähtub mitmeid positiivseid asjaolusid, milliseid maakohus on määruse tegemisel ka arvestanud. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud vangla tööhõives. Vangistusele vaatamata on tal säilinud toetavad suhted lähedastega. Vabanedes omab ta kindlat elukohta ja garanteeritud töökohta. Hinnates V. Lindsalut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid nende kogumis, jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei kaalu need üles süüdimõistetu varasemat elukäiku ja toimepandud kuriteo asjaolusid.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid V. Lindsalut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
9.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.