Kohtulahend

Kinnipidamisasutusest Virgo Lindsalu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu on vangistuse jooksul osalenud tugigruppides xxx“ ning sõltuvusvõõrutusprogrammis ja sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“. 19.06.2014 xxx. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on kahekorruselise eramuga, mis kuulub kinnipeetava emale. Enne vangistust puudus stabiilne töökogemus, vabanedes on isikul garanteeritud töökoht xxx, mille puhul on tegemist perefirmaga. Kinnipeetava päritoluperekonna moodustavad ema ja õde. Lähedastest on kinnipeetaval veel kasuisa, elukaaslane ja alaealine ülalpeetav – tütar. Isiku tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest nii väär- kui ka kuriteo korras. Alates 2009 aastast on kinnipeetav tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid, peamisteks on olnud amfetamiin ja GHB. Isikut on NPALS alusel karistatud kahel korral. Viru Vangla on isiku hinnanud narkootikumide juhutarvitajaks. Isik on viibinud kahel korral kriminaalhooldusel, millest ühe ajal on toime pannud uue kuriteo. Viru Vangla toetab Virgo Lindsalu vabanemist tingimisi ennetähtaegselt Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressil xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on süüdimõistetul võimalik tööle asuda abitöölise ametikohale xxx. Tegemist on perefirmaga. Isikut on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Ta on varasemalt viibinud ka kahel korral kriminaalhooldusel. Esimesel katseajal järgis isik kõiki nõudeid ning lõpetas katseaja edukalt. Teisel katseajal pani isik toime uue kuriteo, mille tõttu tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele. Eelnevast tulenevalt ei ole isik varasemalt täitnud kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. Prokurör, kirjalikus arvamuses, toetab Viru Vangla koostatud iseloomustuses esitatud asjaolusid ja leiab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Prokurör leiab, et kinnipeetava sotsiaalprogrammides aktiivne osalemine, õppimine ja distsiplinaarkaristuste vangistuse jooksul puudumine viitab pingutustele õiguskuuleka elu suunas. Prokuratuuri seisukoha järgi on ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas ja üksnes toimepandud kuriteo raskus ei välista antud juhul kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Tulenevalt madalast uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ja isiku taasühiskonnastamise huvides toetab prokuratuur kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ühtlasi ettepaneku panna süüdimõistetule täiendavad kohustused: - katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutava(te)s sotsiaalabiprogrammi(de)s. Kaitsja rõhutas, et oma käitumisega vanglas näitas isik tugevat soovi loobuda kuritegelikust elust. Ta soovib lõpetada haridusteed, omandada endale eriala, et ta saaks korralikult tööle. Väga tugeb motivaator on 3-aastase lapse olemasolu, keda ei saa ta kasvatada kodus seoses vangiosdtuses viibimisega. Kui ta pani narkokuriteo toime, siis last perre veel sündinud ei ole. Seega palus kaitsja hinnata isiku püüdlusi ja vabastada enne tähtaega. Virgo Lindsalu selgitas kohtule, et ärakantud karistuse osa osutas talle sellist mõju, et kui teda vabastatakse enne tähtaega, siis alustab ta seadusekuulekat elu ega lähe uusi kuritegusid toime panna. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Virgo Lindsalu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. 2(5)

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu oli varasemalt tööga hõivatud erinevates ettevõtetes, omades viimati ametlikku sissetulekut 2008ndal aastal. Vangistuses on lõpetanud 10nda klassi. Vabaduses oli tal kindel elukoht ema juures, kuhu soovib ka elama asuda tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral. Karistusregistri andmetel on Virgo Lindsalu kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Varem on isikut karistatud varguse, avaliku korra raske rikkumise eest, narkokuriteo ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Sealjuures on isik olnud kahel korral kriminaalhoolduse all. Esimene katseaeg möödus edukalt, teisel katseajal pani toime uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust 11.08.2011 Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 (suure koguse narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine) ning KarS § 424 (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis – tegemist oli narkojoobega) järgi. Kohtuotsusest (t.l.17-20) nähtub, et Virgo Lindsalult kasutuses olnud sõiduautost leiti ja võeti ära minigrip kilekott 3,4metüleendioksümetkatinooni sisaldava pulbrilise massiga 8,42 g (puhtal kujul 7,08 g metülooni). Mootorsõiduki joobes juhtimise eest on süüdistus esitatud kahes episoodis – mõlemal juhul oli tegemist narkojoobega. Mootorsõiduki joobes juhtimise eest on isikut ka varasemalt karistatud ja ka siis oli tegemist narkojoobega. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Virgo Lindsalu mitteseadusekuulekat eluviisi ilmestab ka asjaolu, et ta on toime pannud erinevaid väärtegusid. Väärteokorras on teda karistatud kahekümne neljal korral, valdavalt liiklusseaduse rikkumiste eestenamasti on tegemist olnud kiiruseületamistega. Käesoleval ajal on Virgo Lindsalu käitumine vangistuses olnud õiguskuulekas, distsiplinaarkorras karistused puuduvad. Vangla iseloomustusest nähtub, et kuna isikut on ka varasemalt karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest kriminaalkorras, ei ole kuritegude laad muutunud. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. See täiesti on kinnitatud isiku varasemate kakristustega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole Virgo Lindsalu puhul ei ole täitnud eesmärki. Kuigi isik läbis edukalt esimese katseaja, pani ta teisel katseajal toime uue kuriteo. Kuriteod on oma olemuselt samad – isik on korduvalt karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest. Samuti on isik korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis (kõigil juhtudel on tegemist olnud narkojoobes juhtimisega). Selline karistatus ilmestab isiku vastutustundetut suhtumist ühiskonda (joobes juhtimine ja ulatuslik rahvatervisevastane kuritegu), mida tõlgendab kohus kui asjaolu, et võimaluse tekkimisel eirab süüdimõistetu jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Positiivseks tuleb lugeda, et isikul puuduvad kinnipidamisasutuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti asjaolu, et süüdimõistetu on osalenud mitmetes tugigruppide töörühmades ja läbinud erinevad sotsiaalprogrammid (xxx). Ühtlasi on süüdimõistetu lõpetanud xxx. Kinnipeetav on varasemalt töötanud vanglas majandustöödel abitöölise, koristajana. Kohus loeb positiivseks asjaolud et süüdimõistetu on asunud omandama haridust ja tegelenud aktiivselt oma sõltuvusprobleemidega. Lisaks tuleb kohus meelde, et isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Aastal 2014 osales isik mitmes sotsiaalprogrammis, mis on kohtu arvates oluliseks toeks seadusekuuleka elu korraldamiseks vabaduses. Kohus märgib, et vanglas kasuliku tegevuse hõivatus maandab vabaduses uue kuriteo toimepanemise riski, mitte aga sellisel määral, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks ebaoluline või madal. Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, juhiluba, kehtivusega kuni 10.01.2015. 3(5)

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx xx xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on kahekorruselise eramuga, mis kuulub kinnipeetava emale ja mille elamistingimused on väga head. Isikul on elukaaslane ja alaealine ülalpeetav. Toimikust (isiklik toimik II osa, tl 66) nähtub, et vabanedes soovib kinnipeetav tööle asuda xxx abitöölisena, kes on talle väljastanud garantiikirja. Kohus leiab, et perekonna toetav suhtumine ja kindlale töökohale tööle asumise võimalus maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades Virgo Lindsalu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (isik käitles suures koguses narkootilist ainet, olles samalaadse kuriteo varem toime pannud ning juhtis mootorsõidukit narkojoobes), korduvaid karistusi (korduv mootorsõiduki narkojoobes juhtimine ja mitmed kiiruseületamised) ja tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue narko- ja liikluskuriteo toimepanemine katseajal), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et varem 4-l korral karistatud isiku puhul, kes on korduvalt karistatud narkokuriteo ja mootorsõiduki (narko)joobes juhtimise eest ja kes oli juba varem enne tähtaega vabastatud ja kes katseajal pani toime uue, täpselt sama kvalifikatsiooniga kuriteo ja liiklusalane süütegu oli seotud isiku narkojoobega, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või ebaoluline, nagu arvavad prokurör ja vangla. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi, pannes katseajal toime uue kuriteo. Isik oli kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei suutnud tal vältida uue kuriteo toimepanemist. Seega on kohus seisukohal, et kriminaalhooldus ei osuta Virgo Lindsalule piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud ja katseajal toime pannud uue kuriteo, kusjuures tegemist on korduvalt toimepandud esimese astme narkokuriteoga ja isikul tarvitas ise vabaduses narkoaineid. alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Selline võimalus oli isikule antud juba korduvalt ja pere olemasolu ei olnud kuidagi takistuseks kuritegude toimepanemisel. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba kahel korral antud, millest teise ajal pani isik toime uue kuriteo. Isik kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega talle oli antud võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemel. Seega puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Vastupidiselt Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusele (tl 67 – „uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 17%) ei ole kohtu jaoks usutav, et süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus oleks madal. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud – isik käitles ebaseaduslikult suures koguses narkoainet ja oli mitmel korral tabatud mootorsõiduki narkojoobes juhtimiselt, isik pani narkokuriteo toime korduvalt ja vaatamata sellele leiab prokuratuur ja vangla, et risk on vähene. Kohus ei näe siis loogikat. Isiku väga hea käitumine vanglas ja perekonna toetus ei ole antud juhul kaalukamad kui isiku eelnev käitumine ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Vangistuse ajal viibimine näitab, et tegelikult just vangla režiimis asus isik tööle, hakkas õppima, osales kasulikus tegevuses ehk just vangistus osutab talle paremat mõju, mitte aga kriminaalhooldus. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Seda enam, et isikut on korduvalt samalaadse kuriteo eest. Seepärast ei ole kohtul veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 24.03.2016, ärakandmiseks on veel natuke üle pooleteise aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Seda ilmestab ka isiku varasem käitumine, kus läbivaks jooneks on narkokuriteod ja narkojoobes mootorsõiduki juhtimine. Asjaolu, et isikul on kindel tööja elukoht ning perekonna toetav suhtumine, ei kaalu üles asjaolu, et isik kannab karistust korduva narkokuriteo eest, mis oli toime pandud katseajal. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Käesolevas asjas on süüdimõistetu toime pannud 4(5)

järjekordse narko- ja liikluskuriteo, kusjuures mõlemad kuriteod on seotud narkootikumidega. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähendab, et asja menetlemisega kaasneks automaatselt avalduse rahuldamine. Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ehk süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Seetõttu on kohus veendumusel, et süüdimõistetu Virgo Lindsalu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Virgo Lindsalu temale Harju Maakohtu 11.08.2011 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.