Kohtulahend

mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Ta on olnud kahel korral kriminaalhooldusel - esimene katseaeg möödus edukalt, kuid viimasel katseajal jätkas kuritegevust. 2.2 Käesolev karistus on V. Lindsalule mõistetud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise eest ning mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (narkojoobes). Harju Maakohtu 11.08.2011 kohtuotsusest nähtub, et V. Lindsalult leiti ja võeti ära tema kasutuses olnud sõiduautost minigrip kilekott 3,4metüleendioksümetkatinooni sisaldava pulbrilise massiga 8,42 g (puhtal kujul 7,08 g metülooni). 2.3 Karistusregistri teatisest on näha, et V. Lindsalut on väärteokorras karistatud 21 korral (nendest 19 korral liiklusseaduse alusel, kusjuures 1 korral joobes juhtimise eest ja 1 korral 2011. aastal NPAS alusel). Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus V. Lindsalu puhul ei ole täitnud uutest kuritegudest hoidumise eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2.4 Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 2.5 Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud Convictuse ja Corrigo tugigrupis, lõpetanud põhikooli ja õpib alates 02.09.2013 gümnaasiumis. Lisaks on kinnipeetav varasemalt töötanud vanglas majandustöödel koristajana. 2.6 Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema juurde. Kriminaalhooldusametniku teatel on elukoht kontrollitud ning kinnipeetava ema nõustus elektroonilise seadme paigaldamisega, andes ka vastava allkirja. Elukoha sobivuse kontrolllehest nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. 2.7 Vabanemisel garanteerib V. Lindsalule töökoha OÜ XXX töötasuga 400 eurot. Tegemist on perefirmaga.

abitöölise ametikohale

tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul puudus veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest vaatamata korduvalt antud võimalustele, jätkas V. Lindsalu kuritegude toimepanemist. 3.2 Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 25.03.2016, ärakandmiseks on veel üle 2 aasta 3 kuu, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3.3 Kohus leidis, et toimepandud narkokuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud V. Lindsalul uut narkokuritegu toime panemast. Ka narkootikumide tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kuivõrd kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, ei pea ta tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 vajalikuks neid tervikuna korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud õigustatult järeldusele, et isiku vabastamine, keda on korduvalt karistatud narkokuritegudes, kes kannab karistust narkootilise aine suures koguses omandamise ja valdamise (narkoaine kogus 7,08 g metülooni) eest ning kelle varasem käitumine kriminaalhooldaja järelevalve all olles ebaõnnestus – ei ole ühiskonna õiglustunnet ega karistuse mõistmise üldiseid eesmärke arvestades põhjendatud. 6.1 Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtu määrusele - kohus on analüüsinud nii riskifaktoreid (korduv karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem kriminaalhoolduse ebaõnnestumine), kui ka positiivseid asjaolusid (osalemine Convictuse ja Corrigo tugigrupis, põhikooli lõpetamine, haridustee jätkamine gümnaasiumis, elu- ja töökoha olemasolu). Positiivsed asjaolud on määruskaebuse esitaja poolt ka maakohus esile toodud (protokoll, tlk 30). Kohus on sellele vaatamata süüdimõistetu ja tema kaitsja ärakuulamise järel leidnud, et toimepandud narkokuriteo asjaolud on vabastamise küsimuse lahendamisel käesoleval juhul kaalukamad, kui elu- ja töökoha omamine ning lähedaste toetus. Sisuliselt leidis kohus, et määruskaebuse esitaja varasem elukäik on näidanud, et perekonna toetus ja kindel elukoht ei suutnud ära hoida uue narkokuriteo toimepanemist, mistõttu ei ole see ka kaalukas argument ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Ehkki V. Lindsalu tunnistab, et tema varasem elu oli vale ja ühiskonnale kahjulik ning ta endist elu jätkata ei soovi, tuleb KarS § 76 lg-st 3 asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu nõustub kohtukolleegium käesoleval juhul maakohtuga, et V. Lindsalu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 6.2 Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda ennetähtaegsest vabastamisest seoses süüdimõistetu isiku, tema poolt toime pandud kuriteo asjaolude ja süüdimõistetu varasema elukäiguga, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.