lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-5640/40

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-5640/40
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
17.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1492
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-5640/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja06.06.20111-11-5640/38Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja03.10.20141-11-5640/51Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja22.09.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-5640

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 3. oktoobri 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Asko Maiveli kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 72 eurot advokaat Valli Murdele tema poolt määruskaebemenetluses Asko Maivelile riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Asko Maivelilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. Asko Maivelil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Asko Maivel, 1-11-5640, menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
Harju Maakohtu 06.06.2011 otsusega karistati A. Maivelit KarS § 141 lg 2 p 1 järgi 7 aasta pikkuse vangistusega. Otsus jõustus 05.10.2011 Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.12.2010 ja lõpeb 10.12.2017.
2.Tartu Maakohtu 03.10.2014 määrusega jäeti A. Maivel vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult esitatuina alljärgmised. 2.1 A. Maivel on ühel korral kriminaalkorras karistatud. Karistus on mõistetud alaealise tütarlapse vägistamise eest. Tegemist oli A. Maiveli 9-aastase naabriga. Vägistamise ajal osutas kannatanu ka vastupanu, hüüdis appi ja hammustas, kuid A. Maivel surus vastupanu maha, hoides käega kannatanu suud kinni. Kuriteo pani süüdimõistetu toime suures alkoholijoobes. A. Maivel selgitas, et kuriteo sooritamise hetkel oli ta tarvitanud liigselt alkoholi ja ei suutnud endale aru anda, mis sellega kaasneb. Liigse alkoholi tarvitamiseni viisid teda suhteprobleemid elukaaslasega. Enda sõnul on A. Maivel aru saanud, kui raske ja lubamatu tema tegu oli. 2.2 Kohus märkis, et A. Maiveli poolt toimepandud kuriteo asjaolud on äärmiselt rasked. A. Maivel on rikkunud väga noore inimese õigust seksuaalsele enesemääramisele; samuti oma tegevusega takistanud lapse normaalset kehalist, seksuaalset ja vaimset arengut. Kohtu hinnangul suurendab hukkamõistu ka fakt, et kannatanu näol oli tegemist A. Maiveli lapse mängukaaslasega ja kuriteo toimepanemise ajal olid kodus ka tema elukaaslane ning laps. 2.3 Kohus pidas positiivseks, et A. Maivel on aru saanud alkoholisõltuvusest ja teadvustab endale probleemi tõsidust, kuid leidis, et see ei anna alust veendumuseks, et vabanemise korral ei oleks süüdimõistetul tagasilangusi ja ta ei asuks pingete maandamiseks taaskord alkoholi tarvitama. A. Maivel on ka varasemalt üritanud alkoholi pruukimisest loobuda, kuid edutult. Kohus pidas positiivseks, et A. Maivelil on vabanemise korral toetav lähedaste ring, kuid ka see ei ole andnud varasemalt A. Maivelile piisavat suutlikkust ja tuge, et alkoholiprobleemiga tegeleda. 2.4 Maakohus asus seisukohale, et A. Maiveli tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leidis, et A. Maiveli suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgsed elutingimused, sealhulgas lähedaste toetus ja õiguskuulekad eesmärgid), kuid vaatamata sellele ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud. Seda ei võimalda kohtu arvates A. Maiveli poolt toimepandud kuriteo asjaolud ja senini ärakantud karistusaja pikkus. Kohus leidis, et A. Maiveli ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga. Samuti ei ole käesoleval ajal A. Maiveli tingimisi ennetähtaegne vabastamine kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja tema vabastamine riivaks sügavalt ühiskonna õiglustunnet.
3.Kohtumääruse vaidlustas A. Maiveli kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kaitsja märgib järgmist. 3.1 Süüdimõistetu ei nõustu kohtu järeldustega, sest need on tehtud arvestamata tema isikut. Süüdimõistetu annab endale aru, kelle suhtes ta kuriteo toime pani. Ta mõistab ka seda, et ärakantud karistusaeg ei ole võib-olla tõesti piisav kannatanu ja tema lähedaste üleelamiste korvamiseks. Samas leiab A. Maivel, et tema ennetähtaegse karistuse kandmisest vabastamise otsustamisel jättis kohus arvestamata KarS §-s 56 järgi karistuse mõistmisele seatud eesmärgi – süüdimõistetu mõjutamist edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt pühendus süüdimõistetu aga kõik need aastad sellele, et maksimaalselt muuta oma ellusuhtumist ja püstitada tugev psüühiline barjäär alkoholisõltuvusele. Ta mõistab, et just alkoholi liigtarvitamine oli põhjuseks, miks ta kaotas kontrolli oma tegevuse üle. Süüdimõistetu soovib, et kohus arvestaks tema siirast kahetsust. Ta oleks valmis tegema kõik selleks, et hävitada juurteni seda, mida ta tegi kannatanule, sest mõistab kannatanule tekitatud hingehaava sügavust. 3.2 Süüdimõistetu leiab, et kohus ei ole täiel määral arvestanud, et süüdimõistetule, kes ei ole varem kordagi olnud karistatud ei kriminaalkorras ega väärtegude toimepanemise eest, on ärakantud

kolm aastat ja kümme kuud vangistust tõesti piisav karistustähtaeg, hoidumaks edaspidi ükskõik missuguste kuritegude toimepanemisest. Ka ühiskond peaks olema huvitatud sellest, et saada teda tagasi täisväärtuslikuks liikmeks. Süüdimõistetu julgeks kahelda, et ühiskond on huvitatud süüdlase karistamisest karistamise pärast. Eesmärgiks peaks siiski olema süüdlase suunamine seaduskuulekale käitumisele. Siinjuures peab süüdimõistetu vajalikuks märkida, et ta nõustus sihilikult elektroonilisele valvele allutamisega. Ta arvab, et KarS § 75 1 lg-s 1 ettenähtud kohustus alluda liikumisvabaduse piirangutele oleks ideaalne vahend kontrollimaks, kas süüdimõistetu on tõesti positiivselt muutunud ja suudab korraldada oma elu seaduskuulekalt. Kahjuks jättis kohus ülalmärgitud asjaolud arvestamata, mistõttu tegi kohtumääruse, mis ei ole seaduse kohaselt piisavalt põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et A. Maiveli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemine elektroonilise valve alla ei ole tänasel päeval veel põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebuses viidatud minetusi apellatsioonikohus ei tuvastanud. Kuivõrd esimese kohtuastme lahend on põhjalik ja veenev, siis selles esitatud seisukohti käesolevas lahendis täies ulatuses üle ei korrata. Rõhutamist leiab vaid olulisim.
5.Mõistetud 7 aasta pikkusest karistusest on kinnipeetav ära kandnud suurusjärgu 3 aastat 10 kuud ja kandmata vangistust on seega veel üle 3 aasta. Määruskaebuses leitakse, et märgitud karistusosa on A. Maivelile juba soovitud mõju avaldanud ning karistuse eesmärk – süüdimõistetu parandamine ja õiguskuulekale teele suunamine – on täidetud. Ringkonnakohus, hinnates kaebuses esitatud argumente ja tutvudes A. Maiveli kohta kohtutele esitatud materjalidega, möönab, et tema suhtes esinevad mitmed positiivsed asjaolud. Maakohus on neid oma määruse tegemisel ka arvestanud (vt maakohtu määruse p-d 3.2-3..4). Vaatamata kirjeldatule nõustub apellatsioonikohus esimese kohtuastme seisukohaga, et süüdimõistetut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele ja teda vabanemisel eesootavatele elamistingimustele tuginedes. Suur kaal on vastava otsustuse tegemisel ka kuriteo toimepanemise asjaoludel ja süü suurusel.
6.Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud praegu piisavad, kaalumaks üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja õigustamaks tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vaatamata sellele, et A. Maivel on vangistus käitunud õiguspäraselt, läbinud sotsiaalprogramme ja asunud õppima juba teist eriala, ei saa ära unustada, et ta kannab karistust 9-aastase lapse vägistamise eest. Selle kuriteo täpsemaid asjaolusid on maakohus kirjeldanud oma lahendi p-s 3.1. Ka apellatsioonikohtu hinnangul on tegemist niivõrd raske kuriteoga, et määruskaebuses toodud asjaoludest jääb tema tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla väheseks.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuriteo toimepanijale mõistetud karistus peab alati täitma ka nn üldpreventiivset eesmärki. See tähendab ühiskonnale signaali saatmist, et raske kuriteo toimepanemisele järgneb kohane karistus ja riik ei suhtu selle täitmisse kergekäeliselt. Vabastades 9aastase lapse vägivastamises süüdi mõistetud isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega selleks esimese võimaluse avanemisel, jääb see eesmärk täitmata. Kuivõrd kohtutel on õigus loobuda isiku ennetähtaegsest vabastamisest kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades, on maakohtu määrus seaduslik ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel puudub alus. A. Maivelil on karistusaja lõpuni jäänud veidi üle 3 aasta, mis on märkimisväärselt pikk aeg. Selle aja jooksul saab kinnipeetav näidata, et muutused tema mõtlemises ja käitumises ei ole ajutised ning kohtul on võimalik vangistusseaduses sätestatud tähtaja möödudes uuesti tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust arutada.
8.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
9.Kaitsja V. Murde on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamisele kokku 3 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaitsja taotlus rahuldada osaliselt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka määratud kaitsjale määratud tasu selle põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatult suur on õigusteenuse osutamise ajakuluna märgitud 3 tundi. Arvestades, et V. Murde osales kinnipeetava kaitsjana ka maakohtus toimunud istungil ja temapoolsed argumendid moodustavad määruskaebuses vaid mõned lõigud, siis tuleb kulunud aeg lugeda põhjendatuks kokku 3 pooltunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on A. Maivelile määruskaebemenetluses osutatud õigusabi mõistlikuks hinnaks 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.