Kohtulahend

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 06.06.2011. a otsusega on Asko Maivel süüdi tunnistatud KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 7 aastat vangistust. Otsus jõustus 05.10.2011.a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.12.2010. a ja lõppeb 10.12.2017. a. Vangla toetab Asko Maiveli vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Asko Maiveli tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Asko Maiveli tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Asko Maivel selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda elektroonilise järelevalve kohaldamisega . Kaitsja leiab, et Asko Maiveli puhul on positiivset rohkem kui negatiivset. Asko Maivel ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, karistuse kandmise ajal ei ole näidanud negatiivset suhtumist. Asko Maivel on läbinud sotsiaalprogrammid, on õppinud eriala. Positiivseks hindab kaitsja ka seda, et vaatamata toime pandud kuriteole on säilinud suhted pereliikmetega. Kuigi Asko Maivel on avaldanud soovi asuda elama xxxxxxxx, leiab kaitsja, et ta peaks kaaluma hoopis mandrile elama asumist. Kaitsja leiab, et kantud karistus on piisav ja Asko Maivel tuleks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.

KOHTU SEISUKOHT

Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Asko Maiveli vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv maja kuulub Asko Maiveli vanematele. Kõik pereliikmed, ema xxxxxxxxxel, isa xxxxxxxxxxxx ja vend xxxxxxxxel, on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Maja on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Asko Maiveli vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla.

3.3 Vabanemise korral soovib Asko Maivel minna elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus elavad tema vanemad. Kuigi pärast Asko Maiveli poolt kuriteo toimepanemist lõppes kooselu elukaaslasega, on käesolevaks ajaks läbisaamine paranenud. Asko Maivel suhtleb elukaaslasega telefoni ja kirja teel, toimunud on lühiajalisi kokkusaamisi. Asko Maiveli lähedaste hulka kuuluvad veel vanemad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kaks nooremat venda. Ka suhted vanemate ja vendadega on säilinud. Kriminaalse taustaga sõpru ja tuttavaid väidetavalt ei ole. Sissetuleku hankimiseks soovib Asko Maivel asuda tööle puiduerialal tislerina. Varasemalt on ta 10 aastat töötanud ehitusalal. Kuna ta on läbinud väikeettevõtluse ja enda sõnul koostanud mesinduses väga hea äriplaani, tahab ta hakata tegelema ka mesindusega. Siiski puudub praegusel ajal Asko Maivelil kindel töökoht. Asko Maivel on seadnud endale tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid. Asko Maiveli suhtes on kuriteoriskiks tema alkoholisõltuvus. Asko Maivel on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma ja tunnistab, et vajab selleks tuge, mida on võimalik saada läbi AA grupi. Kohus peab positiivseks, et Asko Maivel on aru saanud alkoholisõltuvusest ja teadvustab endale probleemi tõsidust, kuid leiab, et see ei anna alust olla veendunud, et vabanemise korral Asko Maivelil ei oleks tagasilangusi ja ta asuks pingete maandamiseks taaskord alkoholi tarvitama. Asko Maivel on ka varasemalt üritanud alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid edutult. Kohus peab positiivseks, et Asko Maivelil on vabanemise korral toetav lähedaste ring, kuid ka see ei ole andnud varasemalt Asko Maivelile piisavat suutlikkust ja tuge, et alkoholiprobleemiga tegeleda. Kohus peab oluliseks sedagi, et vabanemise korral asuks Asko Maivel tööle, kuna kindla sissetuleku olemasolu võimaldab äraelamist, aga ka suurte rahaliste nõuete tasumist.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.