lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-07-411/126

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 13.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-07-411/126
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
13.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1582
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-07-411/53Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja02.09.20111-07-411/57Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja13.12.20111-07-411/66Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas19.04.20131-07-411/72Tartu Ringkonnakohus15.05.20131-07-411/135Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas05.05.20151-07-411/145Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja14.01.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-07-411

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 19. septembri 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Keijo Martin, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 19. septembri 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu Keijo Martini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Keijo Martin tunnistati Pärnu Maakohtu 17. juuni 2008. a otsusega süüdi KarS § 114 p 1 järgi ja karistati 10-aastase vangistusega. Veel tunnistati K. Martin süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja karistati 9 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti K. Martinile liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2008. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. Ringkonnakohus mõistis K. Martini õigeks KarS § 114 p 1 esimeses alternatiivis (tapmine julmal viisil) ja KarS § 199 lg 1 järgi. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Kinnipeetava karistusaeg algas 19. juulil 2006 ja lõpeb 18. juulil 2016.
2.Tartu Maakohtu 19. septembri 2014. a määrusega jäeti K. Martin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 K. Martin kannab esmakordselt karistusena reaalset vangistust ja seda äärmiselt raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest. K. Martin, olles ise alaealine, tappis piinaval viisil teise alaealise. Süüdimõistetu lõi kannatanut kirvetaolise esemega kukla piirkonda, mille tagajärjel kirves murdus. Edasise rüseluse käigus lõi K. Martin kannatanut veel korduvalt rusika

ja kirveteraga pea piirkonda ning surus kannatanu selili. Istudes kannatanu rindkerele, lõikas K. Martin kahe käega kirveterale surudes kannatanul kõri lõhki. K. Martin ei tunnista end siiani kuriteo toimepanemises süüdi, leides, et teda on alusetult süüdi tunnistatud. Süüdimõistetu esitas mõned kuud tagasi teistmisavalduse ja on arvamusel, et tema asi tuleb Riigikohtus uuesti arutamisele. 2.2 Kuigi Riigikohus võttis K. Martini kaitsja esitatud teistmisavalduse menetlusse ja maakohtu määruse tegemise ajaks lõpplahendit tehtud ei olnud, lähtus kohus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuvastatud faktidest – sh sellest, et K. Martini suhtes on jõustunud kohtuotsus, millega ta on süüdi mõistetud KarS § 114 p 1 järgi. Samuti tuvastas kohus, et K. Martinil puuduvad vanglas distsiplinaarrikkumised. K. Martin on läbinud Agressiivsuse asendamise treeningu ja sotsiaalprogrammi Õige Hetk. Alates 1. veebruarist 2011 osaleb ta vangla tööhõives toidujagajana. Talle on kolmel korral antud võimalus põhihariduse omandamiseks, kuid enda sõnul ei saa ta hakkama matemaatikaga ja seetõttu ei ole ta siiani neid võimalusi kasutanud. Vabanedes soovib kinnipeetav asuda elama oma vanaema juurde XXX alevisse. Pikale vangistusele vaatamata on tal säilinud suhtlus ja toetavad sidemed oma perekonnaga. Kindlat töökohta K. Martinil vabanemisel ei ole, kuid ta peab võimalikuks asuda tööle onu firmasse abitöölisena ehitusel. Võimalikuks sissetulekuks hindab K. Martin 800–1000 eurot kuus. 2.3 Ehkki K. Martini puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, ei võimalda toimepandud kuriteo asjaolud K. Martini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Samuti ei ole kantud vangistus täitnud veel oma eesmärki. K. Martinile mõisteti toimepandud kuriteo eest karistuseks kümme aastat vangistust, millest kanda on jäänud veidi vähem kui kaks aastat. K. Martin ei ole siiani oma süüd tunnistanud. Ehkki kohtu hinnangul ei saa süüdimõistetule ette heita süü mittetunnistamist või kohustada teda oma süüd tunnistama, on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada tema suhtumist toimepandusse. Seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii eri- kui ka üldpreventiivsed) ning analüüsida võimalikke kuriteoriske. Kuriteoriskid on suuremad ja tõenäolisemad olukordades, kus süüdimõistetu on jäänud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole. Praegusel juhul ei saa kohus olla veendunud, et K. Martinile mõistetud karistus on täitnud oma eesmärgi ja mõjutanud teda edasiselt sarnaseid kuritegusid mitte toime panema. Lisaks ei ole olukorras, kus isik ei ole saanud aru oma kuriteo tõsidusest ega teinud sellest vajalikke järeldusi, süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. Seega tuleb K. Martin jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.

3.Süüdimõistetu esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 3.1 Maakohus ei arvestanud piisavalt süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Kriminaalasja kohtueelses menetluses rikuti K. Martini õigusi, takistades tema kokkusaamist lepingulise kaitsjaga, tuginedes valele, mille kohaselt K. Martin ei soovinud teda näha. K. Martinile määrati kaitsja ja ülekuulamised viidi läbi öösel. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on need rikkumised oma otsusega tuvastanud. K. Martin ei saa end süüdi tunnistada, sest tema õigusi rikuti rämedalt. Süü tunnistamine või mittetunnistamine ei tohiks mõjutada isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.2 K. Martinil on vabaduse olemas kindel töökoht onule kuuluvas ehitusettevõttes. Ta ei ole esitanud sellekohast garantiikirja, ent kuna tegemist on tema sugulasega, piisab K. Martinile ka onu sõnast. Positiivsete asjaolude asemel on kohus pööranud liigselt tähelepanu toimepandud kuriteo asjaoludele. Samas ei ole kohus arvestanud, milliseid rehabiliteerivaid mõjusid võiks tingimisi ennetähtaegne vabastamine talle avaldada. K. Martini arvates on tema pikaajaline

vangistus täitnud oma eesmärgi, kuivõrd tema tulevikuvaated on õiguskuulekad. Kuna vangla ei võimalda K. Martini üleviimist avavanglasse, annaks tingimisi ennetähtaegne vabanemine koos kriminaalhooldaja järelevalve ja elektroonilise valve kohaldamisega talle võimaluse järkjärgult eluga vabaduses kohaneda. Kohus ei ole arvestanud, et vangla toetab K. Martini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on K. Martini esimese ja viimase vangistusega. 3.3 Kui kohus leiab, et K. Martini tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole praegu põhjendatud, palub K. Martin lühendada tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse uuesti arutamise tähtaega aasta asemel kuue kuuni. See annaks talle võimaluse võimaliku vabanemise korral asuda õppima Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi 9. klassi. Ta on motiveeritud põhikooli lõpetama, kuid vangla väheintensiivne programm ei võimalda tal matemaatikast aru saada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et K. Martini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on K. Martini puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lgs 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et K. Martinit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Kriminaalkolleegium jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt on K. Martini poolt toime pandud kuriteo asjaolud niivõrd rasked, et ei võimalda teda praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. K. Martin kannab karistust raske esimese astme isikuvastase kuriteo – mõrva – eest. See on asjaolu, millest kohus ei saa mööda vaadata sõltumata sellest, kui õiguskuulekas ja eeskujulik on süüdimõistetu käitumine olnud karistuse kandmise ajal. Eeltoodu tuleneb otsesõnu KarS § 76 lg-st 3, mille kohaselt arvestab kohus süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodud loetelust nähtub karistuse kahetine iseloom – lisaks karistuse eriprevetiivsele eesmärgile (süüdimõistetu mõjutamisele edasiste kuritegude toimepanemisest hoiduma) peab see täitma ka üldpreventiivset eesmärki. Karistus peab saatma ühiskonnale signaali, et igale kuriteole järgneb vastav karistus. Vabastades raske isikuvastase kuriteo toime pannud süüdimõistetu ligi kaks aastat enne karistusaja lõppu, võib ühiskonna õiglustunne ja seeläbi karistuse üldpreventiivse eesmärgi saavutamine saada riivata.
6.Ringkonnakohus möönab, et K. Martini iseloomustusest nähtub mitmeid positiivseid asjaolusid, milliseid maakohus on määruse tegemisel ka arvestanud. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud vangla tööhõives. Pikaajalisele vangistusele vaatamata on tal säilinud toetavad suhted lähedastega. Vabanedes omab ta kindlat elukohta oma vanaema juures. Vabanemisjärgse sissetuleku kohta on K. Martin avaldanud, et tal on võimalik asuda tööle onule kuuluvas ehitusettevõttes. Kui K. Martinile võib piisata onu sellekohasest suulisest lubadusest, siis kohtu jaoks sellest ei piisa. Kohtule ei ole esitatud garantiikirja töökoha olemasolu kohta, mistõttu kohus ei saa sellele ka tugineda. Samas on süüdimõistetul tasumata rahalisi nõudeid üle 7600 euro. Hinnates K. Martinit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid nende kogumis, jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei kaalu need üles toimepandud kuriteo tõsidust ega õigusta K. Martini tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
7.Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt võimaldab K. Martini jätkuv süü eitamine järeldada, et ta ei ole mõistnud oma teo tähendust ega sellest vajalikke järeldusi teinud. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et Riigikohtu 29. septembri 2014. a määrusega jäeti K. Martini kaitsja teistmisavaldus rahuldamata. Riigikohus märkis, et ehkki EIK tuvastas K. Martini kriminaalasjas kaitseõiguse rikkumise, puudutas rikkumine üksnes kriminaalasja kohtueelset menetlust. Kohtumenetluses enam kaitseõiguse rikkumist ei sedastatud ja see rikkumine ei puudutanud enamikku tõendeid, millele K. Martini süüditunnistamisel tugineti. Seega ei olnud menetluse tulem sellest vahetult mõjutatud.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid K. Martinit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
9.Kolleegium ei pea põhjendatuks lühendada K. Martini tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse teistkordse arutamise tähtaega. K. Martin on tähtaja lühendamise taotlust põhjendanud sooviga jätkata sügisel põhihariduse omandamist. Samas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et vangla on talle selleks kolmel korral võimalust pakkunud, ent K. Martin on õpingud katkestanud. Iseloomustuse kohaselt on K. Martin õpingute katkestamist põhjendanud sellega, et ei soovi õppida. Seega on K. Martinil olnud korduvalt võimalus põhihariduse omandamist jätkata. Võimaluste kasutamata jätmine tekitab ringkonnakohtus kahtlusi, et tema suhtumine õpingute jätkamisse vabaduses oleks kohusetundlikum. Seetõttu ei pea kriminaalkolleegium põhjendatuks lühendada seadusest tulenevat süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise uuesti arutamise tähtaega.
10.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.