Kohtulahend

ja kirveteraga pea piirkonda ning surus kannatanu selili. Istudes kannatanu rindkerele, lõikas K. Martin kahe käega kirveterale surudes kannatanul kõri lõhki. K. Martin ei tunnista end siiani kuriteo toimepanemises süüdi, leides, et teda on alusetult süüdi tunnistatud. Süüdimõistetu esitas mõned kuud tagasi teistmisavalduse ja on arvamusel, et tema asi tuleb Riigikohtus uuesti arutamisele. 2.2 Kuigi Riigikohus võttis K. Martini kaitsja esitatud teistmisavalduse menetlusse ja maakohtu määruse tegemise ajaks lõpplahendit tehtud ei olnud, lähtus kohus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuvastatud faktidest – sh sellest, et K. Martini suhtes on jõustunud kohtuotsus, millega ta on süüdi mõistetud KarS § 114 p 1 järgi. Samuti tuvastas kohus, et K. Martinil puuduvad vanglas distsiplinaarrikkumised. K. Martin on läbinud Agressiivsuse asendamise treeningu ja sotsiaalprogrammi Õige Hetk. Alates 1. veebruarist 2011 osaleb ta vangla tööhõives toidujagajana. Talle on kolmel korral antud võimalus põhihariduse omandamiseks, kuid enda sõnul ei saa ta hakkama matemaatikaga ja seetõttu ei ole ta siiani neid võimalusi kasutanud. Vabanedes soovib kinnipeetav asuda elama oma vanaema juurde XXX alevisse. Pikale vangistusele vaatamata on tal säilinud suhtlus ja toetavad sidemed oma perekonnaga. Kindlat töökohta K. Martinil vabanemisel ei ole, kuid ta peab võimalikuks asuda tööle onu firmasse abitöölisena ehitusel. Võimalikuks sissetulekuks hindab K. Martin 800–1000 eurot kuus. 2.3 Ehkki K. Martini puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, ei võimalda toimepandud kuriteo asjaolud K. Martini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Samuti ei ole kantud vangistus täitnud veel oma eesmärki. K. Martinile mõisteti toimepandud kuriteo eest karistuseks kümme aastat vangistust, millest kanda on jäänud veidi vähem kui kaks aastat. K. Martin ei ole siiani oma süüd tunnistanud. Ehkki kohtu hinnangul ei saa süüdimõistetule ette heita süü mittetunnistamist või kohustada teda oma süüd tunnistama, on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada tema suhtumist toimepandusse. Seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii eri- kui ka üldpreventiivsed) ning analüüsida võimalikke kuriteoriske. Kuriteoriskid on suuremad ja tõenäolisemad olukordades, kus süüdimõistetu on jäänud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole. Praegusel juhul ei saa kohus olla veendunud, et K. Martinile mõistetud karistus on täitnud oma eesmärgi ja mõjutanud teda edasiselt sarnaseid kuritegusid mitte toime panema. Lisaks ei ole olukorras, kus isik ei ole saanud aru oma kuriteo tõsidusest ega teinud sellest vajalikke järeldusi, süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. Seega tuleb K. Martin jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.

vangistus täitnud oma eesmärgi, kuivõrd tema tulevikuvaated on õiguskuulekad. Kuna vangla ei võimalda K. Martini üleviimist avavanglasse, annaks tingimisi ennetähtaegne vabanemine koos kriminaalhooldaja järelevalve ja elektroonilise valve kohaldamisega talle võimaluse järkjärgult eluga vabaduses kohaneda. Kohus ei ole arvestanud, et vangla toetab K. Martini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on K. Martini esimese ja viimase vangistusega. 3.3 Kui kohus leiab, et K. Martini tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole praegu põhjendatud, palub K. Martin lühendada tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse uuesti arutamise tähtaega aasta asemel kuue kuuni. See annaks talle võimaluse võimaliku vabanemise korral asuda õppima Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi 9. klassi. Ta on motiveeritud põhikooli lõpetama, kuid vangla väheintensiivne programm ei võimalda tal matemaatikast aru saada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.