Kohtulahend

3.2 G.C kannab esimest kriminaalkaristust. Vangisoleku aja, s.o 7 aasta jooksul ei ole teda kordagi distsiplinaarkorras karistatud, mis ei ole pikaajalist vangistust kandvate isikute puhul tavapärane. Ta töötab toidujagajana ning on asunud hüvitama tsiviilhagi ja menetluskulusid. Töötamine 2 aasta jooksul, ärgates igal hommikul 5.30, näitab G.C kohusetundlikkust. Ta on end täiendanud hariduse valdkonnas, ent põhihariduse omandamisele on saanud takistuseks puudulik hinne matemaatikas. G.C möönab, et matemaatika on väga raske ja on püüdnud leida individuaalset õpetajat vajalike teadmiste omandamiseks. Samas on ta individuaalselt end raamatuid lugedes harinud ja õppinud keeli. Lisaks on ta läbinud toiduvalmistamise algkursuse ja Agressiivsuse asendamise treeningu. Sotsiaalprogramm Õige hetk jäi läbimata, kuna sotsiaaltöötaja ei pidanud seda otstarbekaks. Kõik eeltoodu viitab sellele, et G.C on teinud karistusest vastavad järeldused ning suudab elada kehtivaid reegleid rikkumata ja maakohtu arvamus, et karistus oma eesmärki täitnud ei ole, ei päde. 3.3 G.C-l on pere, kelle juurde elama asuda ning võimalus saada töökoht kasuisa vahendusel. Pere on seisukohal, et vabanemisel vajaks G.C kohanemiseks psühholoogi abi. Samuti on plaanis leida matemaatikaõpetaja, et lõpetada põhikool. Lisaks leiab G.C , et vabanemine suve eel suurendab tema võimalusi leida tööd ehitustel või muud hooajalist tööd. Tal on soov alustada iseseisvat elu, samuti on vabanemisfondis piisavalt raha, et esimesed kuud kuni töö leidmiseni end ise ülal pidada. Eeltoodu näitab, et G.C-l on kindlad eesmärgid ja tema iseloomu arvestades täidab ta need. 3.4 G.C seletas istungil, et peab mõistetud karistust oma teole vastavaks, ent ei saa kahjuks tehtut enam muuta. Teo toimepanemise ajal oli ta alaealine. Vanglas viibitud 7 aastat on muutnud tema vaateid elule. G.C andis istungil igati asjakohase hinnangu talle mõistetud karistusele ja kinnitas, et suudab elada seaduskuulekalt. Võib eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime uusi kuritegusid. Ka vanglas koostatud hinnangu kohaselt on uute kuritegude toimepanemise risk väike (17-18%). G.C määruskaebuses on kirjas, et ta oli noorena riskeeriva elustiiliga, ent on mõistnud, et tema teod mõjutavad tervet ühiskonda, eriti aga lähedasi. Ta ei tarvita ei alkoholi ega ka narkootikume. Vangistuse alguses tegi ta koostööd psühholoogiga ning oskab tänu viimase abile ja sotsiaalprogrammile oma viha kontrollida, mistõttu on tema käitumine olnud viisakas ja vähemimpulsiivne. Ka vabanedes soovib ta psühholoogiga vestelda. 3.5 Lisaks lubab G.C võtta endale kohustuse hakata maksma riigile võlgnevusi ja rahalisi nõudeid, leida ametliku töökoha või võtta end töötuna arvele 1 kuu jooksul vabanemisest, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, pöörduda psühholoogi poole vabanemisjärgse nõustamise jaoks ning täita kohtu poolt määratud kohustusi. Ta märgib, et ka kriminaalhooldaja poole on võimalik oma muredega pöörduda. G.C-l on soov alustada uut elu ja tõestada endale, lähedastele ning ühiskonnale, et suudab peale pikka vangistust olla ühiskonna täieõiguslik liige, austades seaduskuulekust ja kohustusi. G.C usub, et tema kinnipidamine ei ole enam tarvilik, sest vabanedes suudaks ta hakata tööle ja enda elu üles ehitama. Ta palub end mitte kanda paadunud retsidivistide ridadesse, sest kannab esimest vangistust ja ei kavatse enam kunagi kinnipidamisasutusse sattuda. Vangistus on olnud valusaks katsumuseks ja iga seal viibitud aasta raskendab ühiskonda naasmist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoluga, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuste motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.4 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 5.5 G.C kaitsja on esitanud määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Nimetatud taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumisele kliendiga ja nõustamisele, määruskaebuse koostamisele ning sõidule kulutatud tasuna kokku 88,80 eurot (s.h käibemaks 14,80). Samuti on kaitsja kandnud vajalike kuludena sõidukulusid marsruudil Valga-Tartu-Valga summas 64,80 eurot (s.h käibemaks 10,80). Kokku on kaitsjatasu suuruseks 153,60 eurot (sealhulgas käibemaks 25,60). Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasuna taotletud summa vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra p-dega 23,47 ja 54 ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.