Kohtulahend

2 (4)

soovib ennetähtaegselt vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Väidab, et kannab alusetult karistust teo eest, mida ma toime ei ole pannud. Vanglas on läbinud erinevaid kursusi ja tahaks kindlasti veel programme läbida, nt 12 sammu, kutseharidust omandada. Peab neid vajalikuks. Jäi vanglas 9- klassikursust matemaatika pärast kordama, loodab selle lõpetada. Prokurör on esitanud 31.08.2011a kohtule kirjaliku arvamuse, kus ei toeta B.L-i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla järgmistel põhjustel:  B.L-i karistusaeg lõpeb alles 18.07.2016, mistõttu prokuröri arvates on ta karistust kandnud liiga lühikest aega arvestades tema poolt toime pandud kuritegu (B.L pani toime raske isikuvastase kuriteo alaealise vastu, mille tagajärjel kannatanu suri);  Sotsiaalprogramm Õige hetk on veel läbimata;  Vabaduses viibides puudub B.L-il kindel sissetulek, kuna tal puudub piisav haridus ja erialane ettevalmistus;  Toimepandud kuriteo asjaolud viitavad agressiivsusele, võib tegutseda impulsiivselt ja tagajärgedega mitte arvestada;  Elektroonilise järelevalve alla vabanedes oleksid B.L-i elamistingimused kitsad (tegemist on 1-toalise korteriga), mis oleks täiendavate pingete tekkimise allikaks Kaitsja seisukoht kohtuistungil: B.L on ära kandnud vangistusest üle 5a, mis on pikk aeg, arvestades, et see on tema esimene karistus. Kaitsja arvab, et kantud karistusaeg on talle mõju avaldanud. Pere toetus on samuti olemas. On positiivne, et B.L on vanglas õppinud ja talle on võimaldatud vanglas töötamist, see näitab, et vangla usaldab teda. Kriminaalhooldaja toetab tema ennetähtaegset vabanemist, leides, et riskid on madalad. Probleeme võib tulle töökoha leidmisega, saab end kohe ka Tööhõivemetis arvele võtta. B.L-i ei ole kinnipidamise ajal distsiplinaarkorras karistatud, ta on sotsiaalprogrammides osalenud. B.L on teinud kõik, mida saab vanglas teha enda ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja palub, et kohus vabastaks B.L-i tingimisi enne tähtaega. Kohtu seisukohad Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri seisukohaga, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et B.L-i vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole õigustatud. B.L on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos. KarS § 76 lg 2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või p.2 ) on ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. B.L on praeguseks ära kandnud vangistust 5 aastat 2 kuud 14 päeva. Formaalsed alused ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. B.L-il on see esimene võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 (4)

Kohus on B.L-i enne tähtaega vabastamise asjas seisukohal, et KarS § 76 lg.3 märgitud asjaoludest esimene, mis ei võimalda ennetähtaegset vabastamist, on kuriteo toimepanemise asjaolud. Tegemist on erakordselt jõhkra ja julma kuriteoga, mille toimepanija vabastamine viieaastase vangistuse ärakandmise järel on ilmselgelt ennatlik ja põhjendamatu. Eriti julmaks teeb sellise kuriteo toimepanemise see asjaolu, et tegemist oli kuriteoga alaealise poolt oma eakaaslase vastu. Sellest võib järeldada, et tapmise 16aastasena toime pannu arvates oli see loomulik probleemilahendamise viis. Juba asja kohtueelse uurimise ajal viidi läbi kohtupsühhiaatriaekspertiis, milles ekspert leidis, et B.L-il ei ole psüühilisi hälbeid. Toimepandud teosse nivelleerivat suhtumist näitab ka B.L-i käitumine pärast teo toimepanemist. On harvaesinev, et samataoline suhtumine on jätkunud kuni käesoleva ajani- B.L vastas kohtu küsimusele oma teosse suhtumise kohta, et ta ei ole seda tegu toime pannud. Kohtu hinnangul on tegemist olukorra ratsionaliseerimisega enda jaoks- toimuva eitamine eesmärgiga vabaneda psüühilistest pingetest, emotsionaalsest koormast ja hoiakute muutmisest. Kohtu silmis tähendab see, et B.L ei ole soovinud tegelikult süveneda toimunusse, oma käitumise põhjusi uurida ja ta ei ole endasse tegelikult lasknud toimepandud teo tõsidust ja hukkamõistetavust. See tähendab, et ta ei näe vajadust oma hoiakuid ja mõtlemist muuta. Seetõttu tuleb tõdeda, et karistuse eesmärkideni liikumist ei ole kogu ärakantud vangistuse kestel alustatudki. Sellise süüdimõistetu vabastamine on karistuse kandmiselt enne tähtaega vabastamise instituudi sisu ja mõttega vastuollu minemine. Kohus on seisukohal, et karistuse kandmisel saab isiku enne tähtaega vabastada siis, kui kõik karistuse eesmärgid on saavutatud. Praegusel juhul on B.L sellest väga kaugel ja olukorra kohta tuleks kasutada rahvakeelset väljendit, et vangistuse kandmine on olnud „nagu hane selga vesi“.. Kinnipidamiskohas on B.L-ile vajalikud oma käitumise ja teo toimepanemise analüüsimine, jõudmine oma käitumise hukkamõistuni. Selleks võib olla vajalik psühholoogide ja erialaspetsialistide abi kasutamine. B.L-il on vabanemisel olemas elamispind vanaema juures, kuid puudub teadmine, et tal oleks seal ühiskondlikult aktsepteeritav tegevus või oma vaba aja mõistlik sisustus. B.L on vabanemisel piiratud elektroonilise järelevalvega, mis seab piirid tema suhtlemis- ja liikumisvõimalusele. Isikule, kes tunneb ennast olevat alusetult vangistuses olnud, võib selline olukord mõjuda eriti frustreerivalt ja tuua kaasa uusi tõsiseid rikkumisi vabaduses. Seetõttu leiab kohus, et ka keskkond vabaduses ei olu soodus õiguskuulekaks käitumises. Kohus ei pea B.L-i vabastamist praegu võimalikuks esmajoones seetõttu, et seda ei võimalda toimepandud kuriteo asjaolud ja fakt, et B.L ei ole endale teadvustanud toimepandud kuriteo hukkamõistetavust. B.L-i kaitsjana esines kohtuistungil advokaat Aivar Kello. Riigi Õigusabi korras määratud kaitsja: vandeadvokaat Valli Murde esitas kohtule enne kohtuistungit teatise asenduskaitsja määramisest. Kaitsjatasu on seetõttu määratud väljamõistmiseks advokaat Aivar Kellole. Kohtunik Ülle Raag

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.