Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 28. augusti 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu M.S. ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 28. augusti 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 72 eurot (s.h käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Matti Reinsalule määruskaebemenetluses M.S. ele riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista M.S. elt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. M.S. el tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „M.S. 1-06-14494 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.S. tunnistati süüdi Viru Maakohtu 25.10.2007 otsusega KarS § 114 p- de 1, 5 järgi ning teda karistati vangistusega 12 aastat. Vangistuse alguseks loetakse 16.05.2006.
2.Viru Maakohtu 28.08.2014 määrusega jäeti M.S. tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus põhistas otsustust kokkuvõtvalt järgmiselt. 2.1 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kannab M.S. kolmandat reaalset vangistust, olles kriminaalkorras karistatud kuuel korral. See näitab ilmekalt, et kuritegude toimepanemine antud kinnipeetava poolt ei ole juhuslik ning oma varasematest karistustest ei ole ta järeldusi teinud. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Karistust on jäänud kanda veel peaaegu 3 aastat 9 kuud. Kinnipeetava poolt on toime pandud sedavõrd raske isikuvastane kuritegu. Vabastamine vangistusest nii pikka aega enne karistusaja lõppu ei ole põhjendatud, sest kantud karistuse osa ei ole võrdeline kuriteo raskusega. 2.2 Kinnipeetava varasemat käitumist arvestades puudub kindlustunne, et ta suudab seekord läbida edukalt pika katseaja, täites kõiki kontrollnõudeid ja võimalikke lisakohustusi ning ei pane edaspidi toime uusi kuritegusid. 2.3 Kinnipeetav on esitanud kaks garantiikirja enda töölevõtmise kohta, ent kriminaalhooldusametnikul ei ole õnnestunud saada võimalike tööandjatega kontakti, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kevadel alles olnud töökohad ei pruugi määruse tegemise ajaks alles olla või et neid on kinnipeetavale võimaldatud. 2.4 Maakohus luges positiivseks elukoha olemasolu ja selle vastavuse elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise ja ühe sotsiaalprogrammi läbimise, ent vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Elukoht oli kinnipeetaval olemas juba viimase kuriteo toimepanemise ajal, ent see ei välista uute kuritegude toimepanemist. Asjaolu, et käesoleval ajal ei ole kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi, on kiitust vääriv, kuid õige ei ole kaitsja seisukoht, et kinnipeetav on kogu 8-aastase vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt. Varasemate tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide kohaselt on kinnipeetavale määratud mitmeid distsiplinaarkaristusi. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik rakendada ja kinnistada läbitud sotsiaalprogrammidest saadud teadmisi ning edaspidise võimaliku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise toetuseks läbida teisi sotsiaalprogramme. 2.5 Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ja on vaatamata korduvatele karistustele jätkanud järjest raskemate kuritegude toimepanemist, on tema vabastamise korral niivõrd pikka aega enne karistuse tegelikku lõppu ühiskonna õiglustunne riivatud ja heaolu ohustatud. Samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge.
MÄÄRUSKAEBUSTES ESITATUD TAOTLUSED
3.Maakohtu määruse peale esitasid kaebused süüdimõistetu ja tema kaitsja, kes taotlevad tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada M.S. tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega. Määruskaebuste esitajate väited on kokkuvõtlikult järgmised.
3.1 Kaitsja märgib, et ei saa eitada, et M.S. el on kuritegelik minevik ja ka käesolevat karistust kannab ta raske kuriteo eest, millele õigustust ei ole. Samas on kuriteo toimepanemisest möödas 8 aastat. Selle aja jooksul on kaitsja korduvalt oma kaitsealusega vestelnud ning kinnitab, et ei möödu päevagi, mil M.S. oma tegu endale ette ei heida. Ta on vanglas teinud kõik, et muutuda ja näidata seda kogu ühiskonnale. 3.2 Kohus ei ole lahendis piisavat tähelepanu pööranud süüdimõistetu isikule, tema käitumisele karistuse kandmise ajal ja elutingimustele ning võimalustele vabaduses. Kinnipeetavalt ei tohiks kategooriliselt üldse võtta võimalust vabanemisele, kui ta oma õiguskuuleka käitumise ja enesearendamisega on suutnud näidata, et on vajalikud järeldused karistusest teinud ning karistus on oma eesmärgi täitnud. Distsiplinaarkaristusi M.S. el ei ole, mis on üks olulisemaid ennetähtaegse vabastamise eeldusi. 3.3 Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamise näol on tegemist sisuliselt tuleviku perspektiivi hindamise küsimusega ning maakohtu argumendid ei lange ära ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist. Uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks ongi vaja vabastada kinnipeetav riigipoolse järelevalvega, et aidata tal sotsialiseeruda. Ka uuringud näitavad kriminaalhoolduse alla vabanenute kaks kuni viis korda madalamat retsidiivsust võrreldes karistusaja lõpuni kandnud isikutega. 3.4 Vaatamata M.S. poolt toimepandud raskele kuriteole on tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks nõutavad tingimused täidetud. Vangla kinnitab, et M.S. on oma varasemast kuritegelikust käitumisest vajalikud järeldused teinud, ta on omandanud eriala, läbinud sotsiaalprogrammid, käitub korralikult, kehtivaid karistusi ei ole. M.S. ele on garanteeritud töökoht, sotsiaalne lähivõrgustik on olemas ning toetab teda igati. Viru Vangla toetab M.S. e tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
4.M.S. selgitab, et tema 6 kriminaalkuriteost neli on toime pandud alla 18-aastasena. Hetkel on ta 37-aastane. Täisealisena on ta toime pannud vahetult peale vangistusest vabastamist varguse, kuna oli „väge täis“. Selle eest karistati teda 7 kuu ja 11 päevase vangistusega 3 aastase katseajaga. Peale seda sai M.S. aru, et ei soovi enam kunagi vangi minna – seetõttu oleks väga vale väita, et ta ei ole oma karistusest mingisuguseid järeldusi teinud. Kuritegu, mille eest M.S. praegu karistust kannab, ei olnud tahtlik ja määruskaebuse esitaja ei osanud ka halvimas unenäos ette näha, et võõras seltskonnas alkoholi tarvitamine võib niimoodi lõppeda. M.S. märgib, et talle on väga raske elada teadmisega, et tema rumaluse tõttu suri inimene, samuti on tal raske otsa vaadata oma lähedastele. 4.1 M.S. märgib, et väär on määruses väidetu, et kantud on veel liiga lühike karistusaeg, kuivõrd seadus lubab teda isegi poole karistusaja pealt vabastada. Hetkel on aga jäänud karistusest kanda 3 aastat ja 8 kuud. Üle 8 aasta pikkune vangistus on juba piisvalt mõju avaldanud. M.S. ele jääb veel arusaamatuks kohtu seisukoht, mille kohaselt puudub veendumus, et ta suudaks nii pika katseaja edukalt läbida. M.S. on ka varem 3-aastase kriminaalhoolduse läbinud ja siis ei olnud tal isegi alkoholi tarvitamise keeldu. Nüüd, kui talle määrataks lisakohustusena ka alkoholikeeld, oleks uue kuriteo toimepanemise risk 0%. 4.2 Kohus on pidanud probleemiks ka puudulikku infot töökoha kohta. M.S. märgib, et antud töökohad on tema jaoks alles ning töökoha leidmine tema jaoks probleemiks ei kujuneks, kuivõrd tegemist on parimas eas mehega ja lahtiste kätega. M.S. märgib, et on läbinud neli sotsiaalprogrammi ning aastaid käinud vabatahtlikult psühholoogiga vestlemas. Sotsiaalprogrammid on suunatud sellele, kuidas endaga vabaduses paremini toime tulla ja vanglas neid rakendada ja kinnistada ei saa. Samuti ei saa M.S. aru kohtu väitest, et edaspidise võimaliku ennetähtaegse vabastamise jaoks peaks ta läbima vanglas
veel sotsiaalprogramme, kuivõrd kõik võimalikud programmid on tal läbitud juba aastaid tagasi. 4.3 Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus on liialt keskendunud tema varasemale elukäigule ja raskele kuriteole – s.o asjaoludele, mida muuta ei saa. Samas on jäetud arvestamata M.S. e isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal. 4.4 Samuti ei saa M.S. aru, kuidas leidis kohus, et 19% uute kuritegude risk on „jätkuvalt kõrge“. Nimelt on kohus nt kohtuasjas nr 1-11-7639 öelnud, et 26% on madal näitaja. 4.5 M.S. e hinnangul on kohus jätnud arvestamata arstitõendis kajastatu, et vangistuse jooksul on määruskaebuse esitaja saanud kroonilise mao limaskesta põletiku. Vangla toitu süües võib haigus lõpuks päädida maohaavade või –vähiga. Sümptomeid leevendaks õige toitumine. Maakohus aga ei pööranud nimetatud tõendile isegi tähelepanu. M.S. märgib, et Viru Vangla näol on tegemist ühe Euroopa karmima vanglaga, mis mõjub inimesele hoopis erinevalt kui Ämari pioneerlaagritüüpi vangla. 4.6 M.S. lisab määrusele käskkirja, taotluse ja iseloomustuse, mille alusel teda soovitatakse paigutada avavanglasse. See näitab samuti, et tema näol ei ole tegemist nii ohtliku isikuga, nagu seda väidab maakohtu määrus.
5.Kokkuvõtlikult palub M.S. anda endale võimaluse näidata, et ta saab ennetähtaegse vabastamise korral hakkama ning järgib ka kontrollnõudeid. Käitumiskontroll üksnes distsiplineeriks teda. Kuriteo eest on ta saanud piisava karistuse ja seda mitte vangistuse näol vaid selle tõttu on ta kaotanud naise, lapsed, töö ja kodu, rääkimata elu parimatest aastatest. Samuti ei ole M.S. näinud oma õe kahte last, kes sündisid ajal, mil määruskaebuse esitaja viibis vangistuses. M.S. märgib, et armastab üle kõige maailmas lapsi ja soovib suurt perekonda ning tal on ka muud tulevikus teha kui juua alkoholi ja uusi kuritegusid toime panna.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuste motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuste argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist. 6.1 Esiteks rõhutab ringkonnakohus, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. 6.2 Määruskaebuste esitajad ei eita M.S. e kriminaalset minevikku, tema korduvat kriminaalkorras karistatust ja sedagi, et praegust karistust kannab süüdimõistetu raske isikuvastase kuriteo – mõrva eest. Määruskaebuste esitajad leiavad, et kohus ei arvestanud piisavalt M.S. e käitumist vangistuse jooksul ja tema elutingimusi ning võimalusi vabanemisel. 6.3 Ringkonnakohtul maakohtu määrusele etteheiteid ei ole. Maakohus on analüüsinud kinnipeetavat positiivselt iseloomustavaid andmeid – sh tema käitumist karistuse kandmise ajal, osalemist vangla poolt pakutud taasühiskonnastavates tegevustes ning elukoha vastamist elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Maakohus on analüüsinud ka M.S. e varasemat
elukäiku ja märkinud, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning tema kuriteod on muutunud raskemaks. Ehkki M.S. on palunud arvestada, et neli nendest kuritegudest on ta toime pannud alaealisena, tuleb märkida, et korduv karistatus viitab sageli ohule uute kuritegude toimepanemiseks. Maakohus on leidnud, et arvestades just M.S. e poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja ärakandmata karistusaja pikkust, ei ole tema vabastamine vangistusest nii pikka aega enne karistusaja lõppu põhjendatud, kuna see ei oleks võrdeline kuriteo raskusega. Ringkonnakohus leiab samuti, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isikut vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid nendele tingimustele tuginedes. Samuti ei saa süüdimõistetu asuda seisukohale, et hoidumine distsipliinirikkumistest, mis on igapäevaelus isikute jaoks mitte erandlik kohustus, vaid reegel, annab süüdimõistetule aluse eeldada, et ta vabastatakse karistuse kandmisest ennetähtaegselt. 6.4 Kuivõrd maakohtul on õigus keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest seoses toimepandud kuriteo asjaoludega ja tema varasema elukäiguga, on maakohtu määrus seaduslik ja alus selle tühistamiseks puudub. Ehkki nii kaitsja kui ka süüdimõistetu ise on välja toonud, et M.S. kahetseb südamest toimepandut, soovib oma eluga edasi minna ning riigipoolne järelevalve kriminaalhoolduse näol minimeeriks uue kuriteo toimepanemise riske, ei ole ka apellatsioonikohtu hinnangul käesoleval ajal M.S. e ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Ringkonnakohtule esitatud taotlusest nähtub, et on tehtud ettepanek M.S. e ümberpaigutamiseks avavanglasse. Kahtlematult iseloomustab selline ettepanek M.S. t positiivselt. Apellatsioonikohus leiab, et kavandatav meede aitaks tõhusalt kaasa M.S. e resotsialiseerimisele rangema järelevalve tingimustes kui seda oleks kriminaalhooldusel viibimine ning aitaks riigil teostada kontrolli M.S. e positiivsete kavatsuste realiseerumise üle.
7.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
8.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse esitamiseks kokku 1 tund. Kaitsja taotleb tasu summas 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel tuleb M.S. el hüvitada vandeadvokaat Matti Reinsalu kaitsjatasu 72 eurot.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.