Kohtulahend

1 (3)

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Tarmo Pärteli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör nõustub vanglaga ning ei toeta Tarmo Pärteli tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri hinnangul on olemas maandamata riskid, mis on seotud Tarmo Pärteli käitumist mõjutavate hoiakutega. Tarmo Pärtel avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav ei nõustu prokuröri poolt viidatud kriminaalhooldaja väitega ettekandes, mille kohaselt on Tarmo Pärtel avaldanud, et ei kiida kriminaalhooldust heaks ega soovi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Tarmo Pärtel temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Tarmo Pärtelil on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused Tarmo Pärteli tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tarmo Pärtel on kriminaalkorras eelnevalt karistatud väljapressimise ja mootorsõidukite ärandamiste eest. Käesolevat karistust kannab Tarmo Pärtel julmal viisil toime pandud mõrva eest koos röövimisega. Raske isikuvastase kuriteo toimepanemisel oli Tarmo Pärtel alkoholijoobes. Tarmo Pärtel tunnistab, et enne vangistust tarbis ta alkoholi tihti. Tarmo Pärtel ei tunnista kuriteo toimepanemist ja leiab, et tema süü seisnes selles, et ta ei teavitanud (ei kutsunud kiirabi) esimese astme kuriteo toimepanemisest. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et Tarmo Pärtel suhtub kriminaalhooldusesse vastuoluliselt ja ei ole valmis seda heaks kiitma. Istungil Tarmo Pärtel sellega ei nõustu, vaid seletab, et soovib ning pooldab kriminaalhooldust. Vangla materjalide kohaselt ei ole Tarmo Pärteli käitumine olnud vangistuse jooksul korrektne. Tarmo Pärtelile on määratud distsiplinaarkaristusi, muuhulgas ka allumatuse ja teise kinnipeetava ründamise eest. Tarmo Pärtel kannab käesolevat karistust isikuvastase kuriteo eest, kuid vägivalla kasutamine ning agressiivsus on jätkuvalt tema käitumisele iseloomulikud. Seega ei ole karistus ilmselt Tarmo Pärtelile piisavalt mõju avaldanud ning suunanud teda oma käitumist muutma. Isik peaks enesele teadvustama, kui oluline on kehtestatud reeglitest kinnipidamine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa nende rikkumine. Kui isik ei suuda range kontrolli tingimustes kehtestatud reegleid täita, siis puudub veendumus, et ta suudaks seda teha vabaduses olles. Positiivsena saab välja tuua, et vangistuses viibimise ajal on Tarmo Pärtel läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, Agressiivse asendamise treening. Samuti asjaolu, et vabanedes oleks tal olema kindel elukoht ja ta on väljendanud ka soovi tööle asuda. Samas ei ole kohus veendunud, et valmidus tööd teha ei ole paljasõnaline. Karistuse kandmise ajal on Tarmo Pärtel korduvalt keeldumist töötamisest majandusabitöödel. Tööst keeldumist on Tarmo Pärtel põhjendanud terviseprobleemiga, nimelt ammuse seljatrauma tagajärjel on selg valutama hakanud. Samas kinnipeetava isiklikus toimikus oleva dokumendid ei kinnita süüdimõistetul selliste terviseprobleemide olemasolu, mis töötamist takistaks. Pigem näitab kinnipeetava töötamisest keeldumine vangistuse ajal näitab üldist madalat motiveeritust. Vabanemise korral on Tarmo Pärtelil küll olemas elukoht vanematekodus ning säilinud toetavad suhted lähedastega. Samas ei saa see üksi olla aluseks ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtu poolt tuvastatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, et kaaluda üle Tarmo Pärtelit poolt

2 (3)

toimepandud kuriteo raskuse ning tema käitumise vangistuse ajal. Mõistetud 12 aasta pikkusest vangistusest on süüdimõistetu ära kandnud küll enam kui 2/3, kuid arvestades, et kuriteo tagajärjel kaotas inimene elu, samuti asjaolusid, millistel mõrv toimus, on kohtu hinnangul kantud karistuse aeg ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Kohus leiab, et käesoleva ajahetke seisuga Tarmo Pärteli vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et Tarmo Pärtel tuleb jätta vangistusest enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.