Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
25.09.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-08-16201
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Elle Karm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid O.G U.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks O.G U.M, isikukood XXX , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 30.09.2010 ja lõpp 24.06.2018.
Süüdimõistetu
Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.09.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta O.G U.M
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.G U.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.G U.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.09.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-09-6292 mõisteti O.G U.M süüdi KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ning teda karistati 6 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks mõisteti 7 aastat 8
kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.09.2010. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung O.G U.M taotles enda enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav avaldas, et ta õde lubas ta l vabanedes aidata töökohta otsida. Kinnipeetava perekonnas on neli last, kolm lapselast ja abikaasa. Naine ja noorem tütar on xxxx, olukord peres on raske. Kinnipeetav on vangistuses koguaeg töötanud ja pole midagi rikkunud. Kinnipeetav kinnitas, et saab aru, et ta on katseajal pannud toime raske kuriteo. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Käesolev karistus on mõistetud raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud, kui varasemalt on karistatud valdavalt joobes sõiduki juhtimise eest, siis antud kuritegu on toime pandud vägivallaga. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi isikuvastaseid kuritegusid. Harju Maakohtu 20.04.2007 kohtumäärusega vabastati kinnipeetav Narva Linnakohtu 31.05.2005 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 29.01.2009. Ta ei suutnud jätkata seaduskuulekat elu, kuigi ennetähtaegse vangistusest vabastamise- ja käitumiskontrollile allutamisega anti talle selline võimalus. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna kinnipeetav on näidanud oma varasema käitumisega, et süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Kohtul ja ka prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetava seekord on suuteline niivõrd pika katseaja (umbes kolme aasta ja üheksa kuu) kestel, st kuni karistusaja lõpuni (24.06.2018) läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi, sh hoiduma alkoholi tarvitamisest. Väärib märkimist, et vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 27%, mis ei ole madal risk. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuriteod on toimepandud alkoholijoobes), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks vabanedes hoiduda alkoholi kuritarvitamisest. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes kinnipeetavale mõistetud karistusega – 7 aastat 8 kuu d 25 päeva vangistust. Kuna kinnipeetav kannab karistust mh I
astme kuriteo – raske tervisekahjustuse tekitamise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et selline vägivald teise inimese suhtes ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava vabastamine vangistusest oleks ennatlik ega ole põhjendatud. Nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada, tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida eelnimetatud süüdimõistetu käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2014 kohtumääruse
Viru Maakohtu 25. septembri 2014 määrus jätta muutmata määruskaebus rahuldamata.
jaüüdimõistetu s
O.G U.M-i
Kohtumäärus jõustus 08. jaanuaril 2015. a Riigikohtu kohtumäärusega , millisega jäeti süüdimõistetu O.G U.M -i määruskaebus läbi vaatamata ja tagastati esitajale.
Referent Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.