Kohtulahend

Tallinna Vanglas), töökoht: OÜ E, tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 09.11.2012.a., alates 10.11.2012.a. kohaldatud tõkendina vahistamist, 10.11.2012.a. N. Kägo põgenes ja 14.11.2012.a. peeti isik uuesti kahtlustatavana kinni. Kaitsjad/esindaja

Vandeadvokaat Aivar Ennok (Tauno Laasme) vandeadvokaat Aivar Pilv (Norman Kägo ja XX OÜ)

ja

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 03. märtsi 2014. a kohtuotsus osas, millega maakohus konfiskeeris Tauno Laasmelt järgmise vara: PIONEER CD PLAYER seerianumbriga DJMP013024YY koos toitejuhtmega; PIONEER CD PLAYER seerianumbriga EGMP020918YY koos kõrvaklappide, toitejuhtme ja ühendusjuhtmega; PIONEER DJ CONTROLLER seerianumbriga 872301 toitejuhtme ja ühenduskaabliga; YAMAHA vastuvõtja/võimendi nr Y166695YO koos puldi, toitejuhtme ja nelja ühendusjuhtmega; PIONEER DJM-3000 mikserpult nr. DLHV005357YY; YAMAHA kõlarid (2 tk) mudel MS-777 seerianumbritega I115593 ja I115594 Nimetatud vara tagastada Osaühingule E. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Norman Kägo kaitsja ja XX OÜ esindaja apellatsioonid jätta rahuldamata. Tauno Laasme ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 24. septembril 2014. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Seejärel Tauno Laasme ja OK samal päeval isikute grupis ebaseaduslikult valdasid suures koguses narkootilist ainet – vähemalt 20 grammi kokaiini – ebaseaduslikult hoides seda OK elukohas, aadressil XXXXXXX XX/X-XXX Tallinn. 03.11.2012.a. andsid Tauno Laasme ja OK isikute grupis suures koguses narkootilist ainet – 20 grammi kokaiini – Tauno Laasme elukohas, aadressil XXXXXX XXX XX XXXXXXXXXX XXXX XXXXX XXXX XXXXXXXXX, ebaseaduslikult edasi Norman Kägole. Sealjuures kaalusid ja pakendasid 02.11.2012.a. kõnealuse kokaiini Norman Kägo poolt tellitud vastavaks müügikoguseks Tauno Laasme ja OK koos viimase elukohas, aadressil XXXXXXX XX/X-XXX Tallinn, ning vahetult andis narkootilise aine Norman Kägole 03.11.2012.a. üle Tauno Laasme, tehes seda enda elukohas kokkuleppel OK-ga. Ülejäänud (tuvastamata suurusega) osa PK käest 02.11.2012.a. ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kokaiinist kaalusid ja pakendasid Tauno Laasme ja OK koos viimase elukohas, aadressil XXXXXXX XX/X-XXX Tallinn, samal päeval vastavateks müügikogusteks ning andsid grupis ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. 2) 09.11.2012.a. omandasid Tauno Laasme ja OK isikute grupis PK-lt XXXXXXXXXl ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – vähemalt 200,47 grammi kokaiini, mis sisaldas vähemalt 72,439 grammi puhast kokaiini. Sealjuures võttis kõnealuse narkootilise aine PK käest vahetult vastu Tauno Laasme, tehes seda kokkuleppel ja kooskõlastatult OK-ga. Kokaiini andis PK Tauno Laasmele üle viimase elukohas, aadressil XXXXXX XXX XX XXXXXXXXXX XXXX

XXXXX XXXX XXXXXXXXX.

PK käest saadud eelnimetatud suurest kogusest narkootilisest ainest eraldas Tauno Laasme samal päeval 0,86 grammi kokaiini, mis sisaldas 0,3 grammi puhast kokaiini, mille peitis kilepakendiga enda elukohta, aadressil XXXXXX XXX XX XXXXXXXXXX XXXX XXXXX XXXX

XXXXXXXXX.

09.11.2012.a. vedas Tauno Laasme samal päeval PK käest saadud narkootilisest ainest põhiosa – vähemalt 199,61 grammi kokaiini, mis sisaldas vähemalt 72,139 grammi puhast kokaiini – enda elukohast, aadressil XXXXXX XXX XX XXXXXXXXXX XXXX XXXXX XXXX XXXXXXXXX, tema kasutuses oleva sõiduautoga BMW 318 (reg nr XXXXXX) PT elukohta, aadressil XXXXX X-X Tallinn. 09.11.2012.a. andis Tauno Laasme suures koguses narkootilist ainet – vähemalt 8,51 grammi kokaiini, mis sisaldas vähemalt 3,099 grammi puhast kokaiini – PT elukohas, aadressil XXXXX XX Tallinn, ebaseaduslikult edasi PT-le. Seejärel vedas Tauno Laasme samal päeval PK käest saadud narkootilisest ainest suurema osa – 191,1 grammi kokaiini, mis sisaldas 69,04 grammi puhast kokaiini – tema kasutuses oleva sõiduautoga BMW 318 (reg nr XXXXXX) Tallinnas aadressil XXXXX X-X asuvast PT elukohast OK elukohta, aadressil XXXXXXX XX/X-XXX Tallinn. Kõnealuse narkootilise aine toimetas Tauno Laasme OK elukohta kokkuleppel ja kooskõlastatult OK-ga. 09.11.2012.a. OK elukohta, aadressil XXXXXXX XX/X-XXX Tallinn, toimetatud narkootilisest ainest suurema osa – 137,29 grammi kokaiini, mis sisaldas 49,1 grammi puhast kokaiini – jättis Tauno Laasme kokkuleppel ja kooskõlastatult OK-ga samal päeval hoiule viimase elukohta. Seejärel Tauno Laasme ja OK 09.11.2012.a. isikute grupis ebaseaduslikult valdasid suures koguses narkootilist ainet – 137,29 grammi kokaiini, mis sisaldas 49,1 grammi puhast kokaiini – ebaseaduslikult hoides seda OK elukohas, aadressil XXXXXXX XX/X-XXX Tallinn, kuni kõnealune narkootiline aine sama päeva õhtul politseiametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 09.11.2012.a. OK elukohta, aadressil XXXXXXX XX/X-XXX Tallinn, toimetatud narkootilisest ainest väiksema osa – 53,81 grammi kokaiini, mis sisaldas 19,94 grammi puhast kokaiini – võttis Tauno Laasme kokkuleppel ja kooskõlastatult OK-ga samal päeval endaga kaasa ja ebaseaduslikult

3(34)

vedas seda tema kasutuses olnud sõiduautoga BMW 318 (reg nr XXXXXX) oma teekonnal Tallinna linnas. OK elukohast, aadressil XXXXXXX XX/X-XXX Tallinn, kaasa võetud narkootilisest ainest ühe osa – 28,49 grammi kokaiini, mis sisaldas 10,17 grammi puhast kokaiini – andis Tauno Laasme 09.11.2012.a. õhtul kell 21:05-21:08 ajal XXXXXXXXXX XXX XXXX maja lähistel sõiduautos BMW 318 (reg nr XXXXXX) vahetult OK kätte. Nimetatud narkootilise aine pidi OK vastavalt kokkuleppele ja kooskõlastatult Tauno Laasmega ebaseaduslikult edasi andma tuvastamata isikutele. OK elukohast, aadressil XXXXXXX XX/X-XXX Tallinn, kaasa võetud narkootilisest ainest teise osa – 25,32 grammi kokaiini, mis sisaldas 9,77 grammi puhast kokaiini – vedas Tauno Laasme 09.11.2012.a. õhtul kell 21:08-21:15 ajal oma sõiduautoga BMW 318 (reg nr XXXXXX) edasi Tallinnas aadressil XXXXX XX asuva J autopesula juurde, eesmärgiga anda kõnealune narkootiline aine seal edasi Norman Kägole. Nimetatud narkootilise aine vedas Tauno Laasme kirjeldatud eesmärgil OK elukohast J autopesula juurde kokkuleppel ja kooskõlastatult OK-ga. Vahetult enne narkootilise aine üleandmist Norman Kägole peeti Tauno Laasme politseiametnike poolt kinni. 09.11.2012.a. kella 21:30 ajal peeti Tauno Laasme ja Norman Kägo Tallinnas aadressil XXXXX XX asuva J autopesula juures nende omavahelise kohtumise käigus kahtlustatavatena kinni. Tauno Laasme kasutuses olnud sõiduautos BMW 318 (reg nr XXXXXX) läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära mingirip kilepakendid kokku 25,32 grammi narkootilise aine kokaiiniga, mis sisaldas 9,77 grammi puhast kokaiini. 10.11.2012.a. Tauno Laasme elukohas, aadressil XXXXXX XXX XX XXXXXXXXXX XXXX XXXXX XXXX XXXXXXXXX, teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära minigrip kilepakend 0,86 grammi narkootilise aine kokaiiniga, mis sisaldas 0,3 grammi puhast kokaiini. Lisaks leiti ja võeti ära hulgaliselt kasutamata minigrip kilepakendeid ja pakendeid kummikinnastega. 09.11.2012.a. kell 21:48 peeti kahtlustatavatena kinni AM ja koos temaga sõiduautos Honda Civic (reg nr XXXXXX) viibinud OK. OK andis kinnipidamise käigus vabatahtlikult välja minigrip kilepakendi 0,5 grammi narkootilise aine kokaiiniga, mis sisaldas 0,17 grammi puhast kokaiini. AM (M) kasutuses olnud sõiduauto Honda Civic (reg nr XXXXXX) läbiotsimisel leiti ja võeti ära OK poolt autosse jäetud kummikinnaste pakend, milles olid mingrip kilepakendid kokku 27,99 grammi narkootilise aine kokaiiniga, mis sisaldas 10 grammi puhast kokaiini. 09.11.2012.a. hilisõhtul OK elukohas, aadressil XXXXXXX XX/X-XXX Tallinn, teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära minigrip kilepakendid kokku 137,29 grammi kokaiiniga, mis sisaldas 49,1 grammi puhast kokaiini. Lisaks leiti kaks narkootilise aine kokaiini jälgedega digitaalset kaalu, musta värvi riidest kinnas ja minigrip kilepakendid. 12.11.2012.a. peeti kahtlustatavana kinni PT, kelle kasutuses olnud sõiduauto Saab 9-3 (reg nr XXXXXX) läbiotsimisel leiti ja võeti ära kilepakend 0,12 grammi narkootilise aine kokaiiniga, mis sisaldas 0,099 grammi puhtast kokaiini. Samal päeval PT elukohas, aadressil XXXXX X-X Tallinn, teostatud läbiotsimise käigus andis PT vabatahtlikult välja 8,39 grammi narkootilist ainet kokaiini, mis sisaldas 3 grammi puhast kokaiini. Lisaks leiti ja võeti ära narkootilise aine kokaiini jälgedega digitaalne kaal, minigrip kilepakendid ja vaakumpakendid. Narkootilise aine käitlemine Tauno Laasme ja OK poolt sai eelkirjeldatud viisil teoks grupi mõlema liikme ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena, mis toimus vastavalt omavahel kokku lepitud rollijaotusele. Seega omandasid, valdasid ning vedasid Tauno Laasme ja OK ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kokaiini isikute grupis, samuti andsid suures koguses narkootilist ainet kokaiini isikute grupis ebaseaduslikult edasi teistele isikutele. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja.

4(34)

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0,1-1,2 grammist kokaiinist puhta ainena. Oma tegevusega pani Tauno Laasme, varem narkootikumidega seotud kuriteo sooritanud isikuna, korduvalt toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikute grupis – suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasiandmise grupi poolt korduvalt, s.o. KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Norman Kägole on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema pani ajavahemikul 01.01.2012.a. kuni 09.11.2012.a Tallinna linnas ja XXXXXXXXX korduvalt toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku käitlemise – omandamise, valdamise ja edasiandmise – alljärgnevalt: 1) Ajavahemikul 01.01.2012.a. kuni 31.10.2012.a. omandas Norman Kägo eeluurimisel tuvastamata isikutelt Tallinnas ja XXXXXXXXX ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – vähemalt 10 grammi kokaiini. Pärast suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikku omandamist kaalus ja pakendas Norman Kägo omandatud kokaiini 1 grammi suurusteks müügikogusteks. Seejärel Norman Kägo ebaseaduslikult valdas suures koguses narkootilist ainet – vähemalt 10 grammi kokaiini, ebaseaduslikult hoides seda eeluurimisel tuvastamata kohas. Ajavahemikul 01.01.2012.a. kuni 31.10.2012.a. andis Norman Kägo Tallinna linnas RA-ile kokku vähemalt 10 korral ebaseaduslikult edasi narkootilist ainet – igal korral 1 grammi kokaiini. Narkootilist ainet kokaiini andis Norman Kägo RA-ile ajavahemikul 01.01.2012.a. kuni 31.10.2012.a. ebaseaduslikult edasi vähemalt ühel korral kuus, kusjuures RA tasus korraga omandatud 1 grammi kokaiini eest Norman Kägole sularahas 80 kuni 100 eurot. Seega andis Norman Kägo ajavahemikul 01.01.2012.a. kuni 31.10.2012.a. Tallinna linnas RA-ile vähemalt 10 korral ebaseaduslikult edasi narkootilist ainet kokaiini kokku suures koguses – vähemalt 10 grammi. 2) Ajavahemikul 01.06.2012.a. kuni 31.10.2012.a. omandas Norman Kägo eeluurimisel tuvastamata isikutelt Tallinnas ja XXXXXXXXX ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – vähemalt 25 grammi kokaiini. Pärast suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikku omandamist kaalus ja pakendas Norman Kägo omandatud kokaiini 1 grammi suurusteks müügikogusteks. Seejärel Norman Kägo ebaseaduslikult valdas suures koguses narkootilist ainet – vähemalt 25 grammi kokaiini, ebaseaduslikult hoides seda eeluurimisel tuvastamata kohas. Ajavahemikul 01.06.2012.a. kuni 31.10.2012.a. andis Norman Kägo Tallinna linnas RP`le kokku vähemalt 25 korral ebaseaduslikult edasi narkootilist ainet – igal korral 1 grammi kokaiini. Narkootilist ainet kokaiini andis Norman Kägo RP-le ajavahemikul 01.06.2012.a. kuni 31.10.2012.a. ebaseaduslikult edasi vähemalt 5 korral kuus, kusjuures RP tasus korraga omandatud 1 grammi kokaiini eest Norman Kägole sularahas 80 kuni 100 eurot. Seega andis Norman Kägo ajavahemikul 01.06.2012.a. kuni 31.10.2012.a. Tallinna linnas RP-le vähemalt 25 korral ebaseaduslikult edasi narkootilist ainet kokaiini kokku suures koguses –

5(34)

vähemalt 25 grammi. 3) 03.11.2012.a. omandas Norman Kägo Harju maakonnas Tauno Laasmelt ja OK-lt ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – 20 grammi kokaiini. Sealjuures kaalusid ja pakendasid kõnealuse kokaiini Norman Kägo poolt 02.11.2012.a. tellitud vastavaks 20 grammi suuruseks müügikoguseks Tauno Laasme ja OK koos ning vahetult andis narkootilise aine Norman Kägole 03.11.2012.a. üle Tauno Laasme, tehes seda enda elukohas, aadressil XXXXXX XXX XX

XXXXXXXXXX XXXX XXXXX XXXX XXXXXXXXX.

Pärast suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikku omandamist Norman Kägo ebaseaduslikult valdas suures koguses narkootilist ainet – vähemalt 20 grammi kokaiini, ebaseaduslikult hoides seda eeluurimisel tuvastamata kohas Tallinna linnas. Ühtlasi hakkas Norman Kägo 03.11.2012.a. Tauno Laasmelt ja OK-lt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet samast päevast alates Tallinna linnas edasi müüma. 05.11.2012.a. andis Norman Kägo väikeses koguses narkootilist ainet – vähemalt 1 grammi kokaiini – Tallinnas, aadressil XXXXX XXX XX asuva M toidukoha juures ebaseaduslikult edasi RP-le. Raha kõnealuse kokaiinikoguse eest tasus RP Norman Kägole järgmisel päeval nende kohtumisel Tallinnas XXXXXXXX XX asuva maja juures. 05.11.2012.a. andis Norman Kägo väikeses koguses narkootilist ainet – 0,78 grammi kokaiini, mis sisaldas 0,29 grammi puhast kokaiini – Tallinnas, aadressil XXXXXXXX XX asuva maja juures ebaseaduslikult edasi RA-ile. Nimetatud narkootilise aine üleandmine Norman Kägo poolt RA-ile toimus Norman Kägo kasutuses olnud sõiduautos. Narkootilise aine eest tasus RA samal kohtumisel Norman Kägole 100 eurot. 05.11.2012.a., vahetult peale narkootilise aine saamist Norman Kägolt, peeti RA politseiametnike poolt kahtlustatavana kinni. Sõiduauto BMW 730 (reg nr XXXXXX), milles RA kinnipidamise hetkel viibis, läbiotsimise käigus leiti RA-ile kuulnud rahakotist minigrip kilepakend 0,78 grammi narkootilise aine kokaiiniga, mis sisaldas 0,29 grammi puhast kokaiini. Ülejäänud osa Tauno Laasme ja OK käest 03.11.2012.a. ebaseaduslikult omandatud 20 grammist narkootilisest ainest kokaiinist kaalus ja pakendas Norman Kägo vastavateks müügikogusteks ning andis enamuse müügikogusteks pakendatud kokaiinist ajavahemikul 03.11.2012.a. kuni 09.11.2012.a. Tallinna linnas ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. 09.11.2012.a. peeti Norman Kägo Tallinna linnas politseiametnike poolt kahtlustatavana kinni. 10.11.2012.a. Norman Kägo elukohas, aadressil XXXXXXXXX XX-XX Tallinn, teostatud läbiotsimise käigus leiti kaks minigrip kilepakendit 1,5 grammi narkootilise ainet kokaiiniga, mis sisaldas 0,58 grammi puhast kokaiini. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0,1-1,2 grammist kokaiinist puhta ainena. Oma tegevusega pani Norman Kägo korduvalt toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise – suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise korduvalt, s.o. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

6(34)

Norman Kägole on käesolevas kriminaalasjas süüdistus veel selles, et tema 10.11.2012.a. Tallinna linnas, pärast tema suhtes Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas pädeva eeluurimiskohtuniku määruse alusel kohaldatud vahistamist, konvoeerimise käigus põgenes alljärgnevatel asjaoludel: 10.11.2012.a. toimetati kahtlustatav Norman Kägo Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja (Liivalaia 24, Tallinn) eeluurimiskohtuniku Eha Popova juurde vahistamisküsimuse arutamiseks. Pärast vahistamisküsimuse arutamise lõppu võeti kahtlustatav Norman Kägo kella 12:25 paiku eeluurimiskohtuniku Eha Popova 10.11.2012.a. koostatud kohtumääruse alusel vahi alla. Kella 12:35 paiku alustati vahi alla võetud Norman Kägo konvoeerimist edasiste menetlustoimingute teostamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei hoonesse, aadressile Tööstuse 52 Tallinn. Kella 12:42 paiku põgenes Norman Kägo Tallinna linnas konvoeerimise ajal vahi alt politseile teadmata suunas. 14.11.2012.a. kell 09:05 ilmus eelkirjeldatud asjaoludel 10.11.2012.a. põgenenud vahistatu Norman Kägo koos oma lepingulise kaitsja vandeadvokaat Monika Mägiga Tallinnas, aadressil Tööstuse 52 asuva Keskkriminaalpolitsei valvelauda, olles pärast vahi alt põgenemist end politsei eest varjanud neli päeva. Oma tegevusega pani Norman Kägo vahistatud isikuna toime põgenemise, s.o. KarS § 328 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

7(34)

YAMAHA kõlarit, mudel nr MS-777, seerianumbritega I115593 ja I115594; elektrooniline joonistuslaud WACOM, mudel PTK1240 seerianumbriga 1CBT000132, koos ühendusjuhtme ja spetsiaalse pliiatsiga; SONY subwoofer võimendi nr 5803823; OMNI S8 subwoofer nr 0000128, audiokaabli ja toitejuhtmega; Kõlar ENERGY nr 4077265; Kõlar ENERGY nr 4072803; Kõlar ENERGY nr 4072802; YAMAHA võimendi nr Y170676WY, koos puldi, toitejuhtme ja kolme ühendusjuhtmega; Televiisor SONY seerianumbriga 4303817, koos puldi ja toitejuhtmega; DVD mängija YAMAHA seerianumbriga Z153897PR, koos toitejuhtme ja ühenduskaabliga, mis on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlasse. KarS § 84 alusel mõisteti Tauno Laasmelt konfiskeerimise asendamiseks välja 116 318 eurot ja 97 senti, mis vastab kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva selle vara väärtusele, milline on ära tarvitatud. Konfiskeerimise tagamiseks jäeti aresti alla Tauno Laasmele kuuluv kinnistu, aadressil XXXXXX XXX XX XXXXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXXX, kinnistu nr XXXXXXXX, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, mis on Harju Maakohtu 11.03.2013.a. määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud ning antud vastutavale hoiule Tauno Laasme elukaaslasele KL-le (ik XXXXXXXXXXX). Sama otsusega tunnistati Norman Kägo süüdi KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. Norman Kägo tunnistati süüdi KarS § 328 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Norman Kägole liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõisteti tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 11 (üksteist) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, s.o 09.11.2012.a. – 10.11.2012.a., mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistusaja ärakandmise algust arvestatakse isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 14.11.2012.a. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti riigituludesse kohtuotsuse jõustumisel Norman Kägolt 9470 eurot (üheksa tuhat nelisada seitsekümmend eurot), mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri tagatiskontole. Norman Kägolt Harju Maakohtu 06.02.2012.a kohtumäärusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud 205, 40 eurot (kakssada viis eurot ja nelikümmend senti), mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri tagatiskontole vabastati aresti alt ning tagastati kohtuotsuse jõustumisel Norman Kägole.

ESITATUD APELLATSIOONID

8(34)

mille kohaselt kaitsja taotlusel täiendavalt ülekuulatud isik eitas N. Kägolt kokaiini ostmist. Kaitsja hinnangul on maakohus rajanud kohtuotsuse ebausaldusväärse tunnistaja RP ütlustele, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, tuues endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise apellatsiooni korras (vt RKKKo 13.10.2006 nr 3-1-1-86-09, p 12 jt). Ühtlasi on maakohus kohtulahendit tehes rikkunud menetlusõiguse normi KrMS § 339 lg 1 p 7 mõistes seeläbi, et pole piisavalt põhjendanud sama tunnistaja esmaste ütluste eelistamist järgnevatele ütlustele. Kaitsja hinnangul seisneb kohtupoolne minetus ütluste usaldusväärsuse hindamisel alljärgnevas. Kaitsja leiab, et äärmiselt kaheldav, et RP ohtralt alkoholi ja narkootilisi aineid tarvitanud isikuna mäletab detailselt 2013. a veebruaris (8 kuud hiljem!) ütlusi andes, mitu korda, kelle käest, millises koguses ja millise hinnaga on ta 2012. a juunist-novembrini soetanud narkootilisi aineid. Kaitsja on seisukohal, et eelkirjeldatud olukorras ei pidanud maakohus lahendama küsimust, milliseid tunnistaja RP vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid otsustama, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana üldse usaldada, mida maakohus aga teinud ei ole. Selline maakohtu minetus on vaadeldav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Lisaks eeltoodule on maakohus tunnistaja RP ütluste tõendina kasutatavusele hinnangut andes rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Vastavasisuliste põhjenduste puudumise tõttu ei ole kohtuotsuse alusel jälgitav, kuidas on kujunenud kohtu siseveendumus, et tunnistaja RP poolt 08. novembril 2013. a kohtuistungil antud ütlused on ebausaldusväärsed. Maakohus on leidnud, et eluliselt usutavaks ei saa pidada, et RP oleks sedavõrd pika aja vältel erinevate menetlejatega kohtudes olnud hirmu mõju all. Samuti on kohtu hinnangul ebaadekvaatsed tunnistaja poolt esiletoodud hirmu põhjused. Kohus ei ole kummagi nimetatud väite puhul aga esitanud põhjendusi, millistele asjaoludele tuginedes on kohtul vastavasisuline siseveendumus kujunenud ja milles isiku ütluste väidetav eluline mitteusutavus ning ebaadekvaatsus konkreetselt väljendub. Kohus on küll kirjeldanud RP välist käitumist 13. augustil 2013. a toimunud istungil, kuid on jätnud kirjeldamata viimase käitumise 08. novembril 2013. a toimunud istungil täiendavaid ütlusi andes, mille käigus väljendas kõnealune isik korduvalt hirmu nii uurimisasutuse, prokuröri kui ka kohtu ees (vt nt istungiprotokolli lk 37, 39 jt). Lisaks eeltoodule on kohus jätnud tähelepanuta, et 08. novembril 2013. a kohtuistungil ütlusi andes kinnitas RP, et teab N. Kägo ligi 5. a (vt 08. novembri 2013. a kohtuistungi prtkl lk 18), kuid 13. augustil 2013. a toimunud ütluste deponeerimisel väitis, et kohtus N. Kägoga ainult narkootikumide ostmiseks. Tunnistaja AM ütlustest nähtub, et N. Kägo ja RP on ammused tuttavad (vt 02. oktoobri 2013. a kohtuistungi prtkl lk 25). Samuti selgitas AM, et RP kinnitas talle omavahelises vestluses N. Kägolt narkootilise aine soetamise kohta valeütluste andmist, sest kartis ise vangi sattuda (vt 02. oktoobri 2013. a kohtuistungi prtkl lk 25). Kaitsja hinnangul jääb eeltoodu valguses arusaamatuks, miks on kohus lugenud usaldusväärseks RP varsemad ütlused. Olukorras, kus N. Kägo süüdimõistmine RP-le ebaseaduslikult narkootilise aine edasiandmist puudutavas episoodis põhineb sisuliselt vaid antud isiku ütlustele, mille osas on tunnistaja ise väitnud ütluste tõele mittevastavust, oleks maakohus pidanud tunnistaja väidete usaldusväärsuse põhjendamisel ning ajaliselt hiljem antud ütlusi eluliselt mitteusutavaks hinnates iseäranis põhjalikult ja veenvalt oma seisukohti põhjendama. Kaitsja hinnangul on kohtupoolsete põhjenduste puudumine kaevatavas kohtuotsuses RP ütluste tõendina kasutatavusele antud hinnangut puudutavas osas käsitatav kohtulahendi põhistamise kohustuse (vt KrMS § 3051 lg 1) eiramisena, mis vastavalt KrMS § 339 lg 1 p-le 7 on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks (vt ka

9(34)

RKKKm 26.04.2013 nr 3-1-1-34-13, p 10) ja vastavalt KrMS § 338 p-le 3 kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks.

läbiviidud narkootilise aine ekspertiisi tulemustele, mille kohaselt kohtu hinnangul võimaldab jõuda vastavasisulise järelduseni. Apellandi hinnangul on kohus jõudnud ülalnimetatud järelduseni tõendite ebaõige hindamise tulemusena, kuna RA-lt ära võetud valge pulber erineb N. Kägolt ära võetud pulbrist nii sisalduva kokaiini koguse kui ka kokaiinhüdrikloriidi protsentuaalse sisalduse poolest. Kriminaalasjas ei ole kogutud mitte ühtegi tõendit, mis võimaldaks näiteks väita, et süüdistatav N. Kägo lahjendas valget pulbrit enne väidetavat müügitehingut RA-ga. Kohus ei ole kaevatavas otsuses vastavasisulisele väitele ega tõenditele ka tuginenud, mistõttu on kahest erinevast kohast leitud aine seostamine sama partiiga põhjendamatu. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 18. detsembri 2012. a ekspertiisiaktile nr 12E-AN1261 (III kd, tl 73-74) sisaldas RA-lt 05. novembril 2012. a toimunud kinnipidamisel äravõetud minigrip kilekotis olev valge pulber massiga 0,78 g 41% kokaiinhüdrokloriidi ja pulbris oli 0,29 g kokaiini. Mis puudutab aga N. Kägo elukohas 09. novembril 2012. a toimunud läbiotsimisel äravõetud kahte minigrip kilekotti pakendatud valget pulbrit koguses 1,50 g, siis vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 29. novembri 2012. a ekspertiisiaktile nr 12E-AN1304 (III kd, tl 53-55) sisaldas see 43% kokaiinhüdrokloriidi ja pulbris oli kokaiini sisalduseks 0,58 g. Seega ei kinnita käesolevas kriminaalasjas teostatud erinevate narkootiliste ainete ning DNA ekspertiiside tulemused isegi kaudselt kohtulahendis sisalduvat olulist tõenduslikku järeldust, mille kohaselt müüs N. Kägo RP-le ja RA-le kokaiini samast partiist. Samuti seda, et väidetavalt müüdud narkootiline aine on seostatav süüdistatava kodust läbiotsimisel äravõetud valge pulbriga. Seetõttu on kohtu järeldus meelevaldne ega põhine kriminaalasjas tegelikult tuvastatud asjaoludel ja tõenditel. Märkimisväärne on fakt, et maakohus ei ole kaevatava kohtulahendi põhjendavas osas DNA ekspertiiside tulemustel üldse peatunud. Kohus on jätnud esitamata põhjenduse, miks ta nimetatud ekspertiisiaktidest ilmnevaid järeldusi tõendamiseseme asjaolude tuvastamise aspektist oluliseks ei pea. Samuti on kohus jätnud kohtulahendi põhjendavas osas välja toomata olulise asjaolu, et narkootilise aine ekspertarvamused tuvastasid RA kasutuses olnud sõidukist ja N. Kägo elukohast läbiotsimiste käigus äravõetud valge pulbri koguste osas erinevused nii kokaiinhüdrokloriidi protsentuaalse sisalduse kui ka kokaiini koguse osas.

11(34)

Tunnistaja väitel on ta sama Normani käest ka varem narkootikume saanud, võib-olla 5-6 korda, alati 1 grammi kaupa. Nagu eelnevalt märgitud, nähtub narkootilise aine ja DNA ekspertiiside aktidest, et tunnistaja väide 05. novembril 2012. a N. Kägolt väidetavalt ostetud narkootilise aine koguse kohta ei vasta tõele. Samuti ei ole tuvastatav nimetatud aine ja selle pakendina kasutatud kilekoti seos süüdistatavaga. Teiste väidetavate kokaiini ostmise episoodide osas puuduvad üldse igasugused tõendid peale eelnimetatud RA ütluste.

12(34)

süüdimõistvat kohtuotsust. Käesoleval juhul oleks kohus pidanud kohaldama süüdistatava kasuks in dubio pro reo põhimõtet, mille järgimata jätmine on kriminaalmenetlusenõuete oluline rikkumine.

13(34)

puuduvad ja kriminaalasjas ei ole ilmnenud tõendeid, mis võimaldaksid asuda usaldusväärselt seisukohale, et kõnealuse koguse müüs N. Kägo aine saamisest kuni tema kinnipidamiseni jääva ajavahemiku jooksul (03. – 09. november 2012. a) tuvastamata isikutele. Selline järeldus oleks oletuslik ja tõendamata. Kohtulikul uurimisel ei ole kogutud usaldusväärseid tõendeid süüdistuse väite tõendamiseks, mille kohaselt 20 g-st narkootilisest ainest kokaiinist kaalus ja pakendas N. Kägo vastavateks müügikogusteks ning andis Tallinnas ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. Kaitsja seisukoha õigsust kinnitab ka fakt, et N. Kägo elukoha ja sõiduauto läbiotsimisel ei leitud kaale, pakendeid ega mistahes muid narkootilise aine käitlemiseks ja pakendamiseks vajalikke seadmeid. Seetõttu ei saa kohus rajada oma järeldusi oletuslikule ja kontrollimatule siseveendumusele. Lisaks eeltoodule soovib kaitsja juhtida tähelepanu kohtu käsitluse ebaloogilisusele. Maakohus on N. Kägo süü tõendatuse hindamisel tuginenud T. Laasme ütlustele, mis eeldab, et kohus on vaatamata eespool toodud vastuoludele pidanud neid usaldusväärseks. Seetõttu on ka kohus ekslikult järeldanud, et tõendamist on leidnud T. Laasme poolt N. Kägole 20 g kokaiini üleandmine. Kohus on läinud iseenda seisukohtadega vastuollu, sest on eelviidatud narkootilise aine üleandmise fakti tuvastatuks lugemisel jätnud täiesti tähelepanuta T. Laasme varasemad ütlused, millest nähtub üheselt, et süüdistatav andis N. Kägole üle vaid väikses minigripp kotis oleva näidise, mitte 20 g pakendi. Tegemist on vastuoluliste ütlustega, mida peab hindama kriitiliselt. Isegi kui ringkonnakohus kaitsja seisukohaga T. Laasme ütluste ebausaldusväärsuse osas ei nõustu pole võimalik üksnes kaassüüdistatava ütlustest lähtuvalt tuvastada N. Kägole väidetavalt 20 g puhta kokaiini üleandmise fakti. Kohtulahendis ei sisaldu põhjendusi, millised asjas kogutud tõendid võimaldavad maakohtu hinnangul kõnesoleva väite tõendatuks lugeda. Kaitsja leiab eeltoodu alusel, et N. Kägo tuleb ka kõnesolevas süüdistuse episoodis KarS § 184 lg 1 järgi õigeks mõista.

14(34)

Kohus on õigesti järeldanud, et Politsei-ja Piirivalveameti poolt 22. jaanuari 2013. a koostatud finantsanalüüsis (edaspidi ka Finantsanalüüs) ei ole täpne, kuid on samas N. Kägo sissetulekute ja väljaminekute võrdlemisel tuginenud eelviidatud analüüsis esitatud arvutuskäikudele. Viidatud analüüsis on ebaõigesti käsitletud XX OÜ-le kuuluvat sularaha summas 9 470 eurot kui N. Kägo vara, mistõttu ei ole täpsed ka N. Kägo sissetulekuid ja väljaminekuid kajastavad arvutuskäigud. Kaitsja peab oluliseks juhtida tähelepanu asjaolule, et kui N. Kägo varalise seisundi hindamisel jätta kõrvale XX OÜ-le kuuluv sularaha nähtub osundatud Finantsanalüüsist, et süüdistava legaalsed sissetulekud ületavad tema väljaminekuid. Maakohus on N. Kägo sissetulekute analüüsimisel hinnanud tõendeid selektiivselt ja valikuliselt lähtudes üksnes viidatud Finantsanalüüsist ning jättes kõrvale kõik süüdistusversiooni kummutavad tõendid: 1) Kohus ei ole analüüsinud tunnistajate R (vt 08. oktoobri 2013. a kohtuistungi prtkl lk-d 22-23) ja RK (vt 08. oktoobri 2014. a kohtuistungi prtkl lk 6) ning AA ütlusi (vt 27. septembri 2013. a kohtuistungi prtkl lk 19), kes on kõik kinnitanud, et N. Kägo tegeles XX OÜ-le kuuluvate kallite käekellade müügiga. Samas pole kohus selgitanud miks tuleks eelviidatud tunnistajate ütlused lugeda ebausaldusväärseks või ebaoluliseks. 2) Kohus ei ole arvestanud N. Kägo ütlusi, milles kinnitas, et ta müüs 2012. a maha vanematelt kingiks saadud väga kalli käekella, mille turuhind jäi 3 500 kuni 4 000 euro vahele (vt 08. oktoobri 2013 kohtuistungi prtkl lk 31). Lisaks on N. Kägo tunnistanud, et käekellade müük toimus enamjaolt sularahas ning ta sai iga müügitehingu pealt tasu, mis sai RK-ga kokku lepitud. N. Kägo tegeles vahel ka sõidukite rentimisega, mis oli samuti XX OÜ üheks tegevusvaldkonnaks ning mille eest teda tasustas vahetult RK (vt 08. oktoobri 2013. a kohtuistungi prtkl lk 32). 3) Samuti on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et N. Kägo sõiduauto läbiotsimisel leiti 9 käekella koos kellade juurde kuuluva dokumentatsiooniga (vt kd 2, lk 44-52). Kolmel odavamal käekellal olid küljes ka hinnasildid (vastavalt 250, 350 ja 500 eurot) ning muuhulgas leidus autos ka tuntud luksuskellade tootjate Zenith ja Paul Picot käekelli, mille hinnad küünivad tuhandetesse eurodesse. Seega puudub mõistlik põhjus kahelda selles, et N. Kägo tegeles tõepoolest XX OÜ-le kuuluvate käekellade müügiga ning omas täiendavaid legaalseid sissetulekuid, mis tema pangakonto väljavõtetel täismahus ei kajastu. Kohus ei ole üldse analüüsinud süüdistatav N. Kägo ja tunnistaja RK kokkulangevaid ütlusi seoses

15(34)

isegi kui süüdistatav oleks eelduslikult tõepoolest realiseerinud kokku 34 müügikogust oleks selle turuväärtuseks 2 720 – 3 400 eurot, mis moodustab vähem kui 1/3 N. Kägolt kinnipidamisel äravõetud sularaha summast 9 470 eurot. Seejuures on oluline arvestada, et nimetatud summast tuleks veel maha arvestada narkootilise aine hankimisele tehtud kulutused. Täpse arvutuskäigu esitamine on siinkohal võimatu, sest kohtumenetluse käigus pole tõendamist leidnud, et N. Kägo oleks üldse kokaiini edasimüügi eesmärgil hankinud, mistõttu pole võimalik tuvastada ka väidetava aine hankimise hinda. Lisaks eeltoodule ei ole maakohus arvestanud, et süüdistus hõlmab ajavahemikku 01. jaanuarist 2012. a kuni 09. novembrini 2012. a ehk ca 11 kuu pikkust perioodi, mistõttu on ilmselge, et isegi kui süüdistatav oleks selle ajaperioodi vältel realiseerinud 34 müügikogust, siis pole eluliselt usutav, et süüdistataval oleks09. novembri 2012. a seisuga kogu müügist saadud raha alles, sest seda raha oleks kasutatud igapäevasteks kulutusteks. Kohtu järeldused pole seetõttu ka eluliselt loogilised ja usutavad (lisaks XX OÜ poolt esitatud kohtu järeldusi kummutavatele tõenditele). Kaitsja märgib, et Kohus on tõendeid meelevaldselt tõlgendades järeldanud, et N. Kägol tekkis Tenerifele mineku kavatsus alles peale RK 07. novembri 2012. a telefonikõnet. Süüdistatava ja tunnistajate R ning RK ütlused tõendavad vastupidist – Tenerifele lendamise plaan oli juba varasemalt pereringis kooskõlastatud. Antud fakt pole raha päritolu tuvastamisel oluline ja määrav, sest see on tuvastatav ajaliselt eelnevate faktide alusel. Apellant soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et maakohus ei ole üldse hinnanud Norman, R ja RK ütlusi, mille kohaselt kõik loetletud isikud on kinnitanud, et varasemalt pereringis kokkulepitule pidid Norman ja RK vanematele Tenerifele järgi lendama. Jääb täiesti arusaamatuks, millistele faktidele ja tõenditele tuginedes on maakohus järeldanud, et N. Kägol polnud enne 07. novembri 2012. a telefonikõnet RK-ga mingit kavatsust Tenerifele sõita ning kuidas see haakub raha päritolu tuvastamisega. Kohtu seisukoht on otseses vastuolus kriminaalasja materjalide hulgas olevate usaldusväärsete tõenditega. N. Kägo ei ole kordagi osundatud vestluse kestel avaldanud mõtet, et soovib juba 08. novembril 2012. a Eestist lahkuda. Kui N. Kägo saab reisikorraldajalt vastuse, et otselennud Tenerifele väljuvad neljapäeviti (07. november 2012. a oli kolmapäev) teeb süüdistatav nalja, et põhimõtteliselt võiks juba homme lennata: „Kui osta pilet ära, siis saab homme minna jah? (naerab)“. Kohus on viidatud lauset tõlgendanud meelevaldselt süüdistatava ja apellandi kahjuks rebides selle välja vestluse üldisest kontekstist. Apellandi arvates viidatud vestluses ei lepi N. Kägo kokku lendu järgmiseks päevaks ehk 8.novembriks 2012. a. Lisaks eeltoodule on maakohtu järeldus ka ebaloogiline ja vastuolus N. Kägo järgneva tegevusega. Süüdistatava hilisem käitumine kinnitab, et ta ei lahkunud Eestist ega korraldanud põgenevale isikule iseloomulikke tegevusi. Isik peeti kahtlustatavana Eestis kinni 09. novembril 2012. a ehk peale Käekella müüki ja RK poolt talle sellest saadud raha üleandmist. Kokkuvõttes nähtub telefonivestlusest üheselt, et N. Kägo palub reisikorraldajal uurida Tenerifele lendamise võimalusi, mille järgselt lubab reisikorraldaja hakata sellega tegelema 08. novembril 2012. a. Täiesti ebaõige on maakohtu järeldus, mille kohaselt tõendavad N. Kägo elukoha ja sõiduki läbiotsimisprotokollid sularaha kuritegelikku päritolu, sest süüdistatav pole koheselt protokolli märkinud, et tegemist on XX OÜ-le kuuluva sularahaga. Kohus pole arvestanud tõendite kogumit ning on pannud ebamõistliku ja ebaproportsionaalse tõendamiskoormuse raha päritolu kohta XX

16(34)

OÜ-le. Nii ebaproportsionaalne tõendamiskoormus ei tulene isegi „aktiivsest kaitseõigusest“ ehk ümberpööratud tõendamise kohustusest. Kaitsja rõhutab, et kui isegi eeldada selliste selgituste andmise vajadust, siis selliseid küsimusi pole läbiotsimise käigus kinnipeetavale N. Kägole esitatud, sest neid ei nähtu protokollist. N. Kägo pole keeldunud menetlejat huvitanud selgituste andmisest ja kohtu poolt tehtud etteulatuv ja vääramatu järeldus (sõltumata menetluses kogutud tõenditest kogumis) on ilmselgelt väär ja vastuolus kriminaalmenetluse olemuse ja eesmärgiga - igakülgselt, kõikehõlmavalt ja objektiivselt tuvastada kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ning faktid ning neid kinnitavad tõendid. Antud juhul ongi raha päritolu tuvastamiseks kohtu jaoks ainsaks ja põhjendamatult eelistatud tõendiks loetud menetlustoimingut kajastav läbiotsimisprotokoll. Samas on kohus põhjendamatult kõrvale jätnud kõik teised olulised tõendid, mis kinnitavad viidatud rahasumma kuulumist XX OÜ-le. Lisaks eeltoodule on kohtu seisukohad vastuolulised, sest N. Kägo kinnipidamisel 14. novembril 2012. a on vormistatud kahtlustatava kinnipidamise protokoll (vt kd 1, lk-d 59-61), mille kohaselt on N. Kägolt ära võetud sularaha summas 205, 40 eurot. Osundatud kinnipidamise protokoll ei sisalda mitte ühtegi märget sularaha päritolu kohta. N. Kägo on märkinud protokolli trafaretselt: „Märkusi ei ole. Protokoll on isiklikult läbi loetud ja arusaadav.“(vt kd 1, lk-d 59-61). Kohtu hinnangul on aga tõendamist leidnud nimetatud rahasumma kuulumine N. Kägo kaitsjale, vandeadvokaat Monika Mäele. Kohus pole põhjendanud, miks ta samasuguseid asjaolusid käsitleb ja hindab õiguslikult nii erinevalt ning eeldab, et XX OÜ seisukohalt on läbiotsimisprotokollil oluliselt erinev tõenduslik tähendus. Kaitsja peab oluliseks selgitada, et ei vaidlusta nimetatud rahasumma kuulumist kaitsja Monika Mäele, vaid soovib juhtida ringkonnakohtu tähelepanu maakohtu käsitluse ebajärjepidevusele ja vasturääkivusele kohtu enda seisukohtades. Jääb selgusetuks, miks on kohus ühel juhul leidnud, et N. Kägo poolt sularaha päritolu märkimata jätmine läbiotsimisprotokollides tõendab selle kuritegelikku päritolu. Samas kui N. Kägo 14. novembril 2012. a kahtlustatavana kinnipidamise protokollis vastava märke puudumine ei takistanud kohtul jõudmast järeldusele (selleks üldse mingit tõendamiskoormust kandmata), et N. Kägolt äravõetud sularaha summas 205, 40 eurot kuulub kaitsja Monika Mäele. Kaitsja märgib, et Kohus on läbiotsimisprotokollile õigusliku tähenduse andmisel eiranud seaduse mõtet ja käsitlenud asjaolusid valikuliselt ning puudulikult. Seeläbi on kohus lisaks ebaõigetele õiguslikele järeldustele ka oluliselt rikkunud otsuse põhjendamiskohustust KrMS 339 lg 1 p 7 mõttes. Tõendite selektiivne hindamine, põhjendamiskohustuse rikkumine ja kohtuliku uurimise ühekülgsus on kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 tähenduses, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks.

Apellandi hinnangul ei ole kriminaalasja menetlemise käigus ilmnenud selliseid süüdistatava isikuomadusi, mis annaksid põhjust eeldada, et isik võiks jätkata pärast tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist õigusvastaste tegude toimepanemist. N. Kägo teadaolevad isikuomadused ei viita vähimalgi määral sellele, et tegemist oleks kriminaalsele käitumisele kalduva isikuga, kes võiks talle määratud karistusest ärakandmata osast tingimisi vabastamise korral kohtu usaldust kuritarvitada ja kelle puhul peaks karistuse toime tõhustamiseks ja isiku käitumise distsiplineerimiseks tingimata kohaldama vabadusepiirangut reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse näol. Nagu maakohus ise on karistuse mõistmist põhjendades märkinud, on N. Kägo puhul tegemist noore, varem kriminaalkorras karistamata isikuga. Ühtlasi on süüdistataval käesoleval ajal kindel elukoht ning tugivõrgustik lähedaste, s.o pereliikmete näol. Täiendavalt väärib äramärkimist, et kohus on seonduvalt N. Kägo süüdistusega KarS § 328 lg 1 järgi toonud välja mitu karistust kergendavat asjaolu – kahetsus ja põgenemise järgselt advokaadi vahendusel menetlejaga ühenduse võtmine ning koos kaitsjaga kokkulepitud ajal menetleja juurde ilmumine. Seega on kohus lugenud tuvastatuks asjaolude esinemise, mis viitavad sellele, et süüdistatav on oma teo ohtlikkusest ja ühiskonnavastastest tagajärgedest aru saanud ning püüdnud reaalselt neid tagajärgi leevendada (vt RKKKo 20.02.1996 nr 3-1-1-23-96). Kaitsja leiab, et arvestades N. Kägo isikuomadusi ja nende avaldumist isiku käitumises enne ning pärast süüksarvatavate kuritegude toimepanemist, ei saa pidada otstarbekaks mõistetud vangistuse reaalset ärakandmist täies ulatuses. Seetõttu tuleks süüdistatavale karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa süüdimõistva kohtulahendi muutma jätmise korral jätta tingimisi kohaldamata (muuta kohtuotsust mõistetud karistuse osas). Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 03. märtsi 2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-3739 Norman Kägo süüdimõistmises KarS § 184 lg 1 järgi ning teha uus otsus, millega süüdistatav esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista. Alternatiivselt, juhul kui ringkonnakohus Harju Maakohtu otsust süüdistuses Kars § 184 lg 1 järgi ei tühista, jätta N. Kägole mõistetud karistus vangistuse näol kohtuotsuse kuulutamise ajaks ärakandmata osas tingimisi täitmisele pööramata.

18(34)

Eitamata T.Laasme süüd soovib apellant põhjendatult tõstatada küsimuse sellest, milline on tema kaitsealuse süü suurus ja milline kaassüüdistatavate süü suurus, seda nii telefonikõnede analüüsi kui ka muude tõendite põhjal. Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt, millised allpool välja tuuakse - initsiatiiv narkootikumidega tegutsemiseks ei tulnud temalt. Kui PT ja OK poleks seda initsiatiivi talle üles hakanud näitama, et ta helistaks PK-le, siis tema seda tegu ei oleks teinud. T. Laasme kahetseb tehtut siiralt. Just PT ja OK mõlemad hakkasid T. Laasmele rääkima, et nendel on kokaiin otsas, et nad tahavad juurde saada ning palusid leida üles PK. Vaadeldes ka teisi kogutud tõendeid, tuleb jõuda järelduseni, et süüdistatava T. Laasme ütlused ei ole paljasõnalised - tõepoolest tema ei ole antud kuriteo initsiaator, organisaator ega üldse keskne figuur. Talle küll helistati korduvalt ja ka tema helistas kaassüüdistatavatele, kuid initsiatiiv aine saamiseks ja kohtumisteks ei tulnud temalt. Asja materjalides on pealt kuulatud kõned kohtuliku menetlemise käigus avaldatud ja uuritud. Nimetatud kõnede analüüs näitab, et tegelikkusele vastab süüdistatava T.Laasme väide, et tema ei olnud kuritegude toimepanemise initsiaator, vaid ta mõjutatavuse ja valesti mõistetud abivalmiduse tõttu allus kaassüüdistatavate survele, kellel oli vaja narkootikumide müügiga raha teenida. Eriti puudutab see süüdistatavat OK. Kohtus süüdistatavana ülekuulamisel andis OK ütlusi, mille kohaselt ettepaneku tegeleda narkootikumidega tegi talle süüdistatav T. Laasme. T.Laasme ütluste kohaselt oli aga OK rahahädas, millega seoses ta soovis tegeleda narkoäriga, et saada elamiseks raha. Asjaolu, et tel oli rahapuudus on kohtus kinnitanud ka OK, üheselt on see näha 09.novembri 15: 53: 55 kõnest, kus OK palub otseselt T. Laasmed, et see teda hädast välja aitaks. Hinnates süüdistatavate ütlusi ja muid tõendeid kogumis võib jõuda järeldusele, et käesolevas süüdistuses sisalduvast narkoärist oli siiski rohkem huvitatud OK ja teised endised kaassüüdistatavad, kui seda oli tingimisi enne tähtaega vabastatud T. Laasme.

kohaldamist, seda eriti võrreldes kaassüüdistatavate suhteliselt leebete karistustega. Kohtuotsuse lk 30-31 leiab kohus, et Tauno Laasme on kohtu ette toonud hulgaliselt omadusi, mis kirjeldavad teda kui mitmekülgset ja energilist inimest, kellel on muu hulgas aega ja soovi tegeleda heategevusega. Kohus ei sea vähimalgi määral kahtluse alla T.Laasme häid isikuomadusi. Samas on T.Laasme iseloomus tahk, mis sunnib vaatamata eelnevale karistatusele ja katseaja kulgemisele toime panema uusi narkootikumidega seotud süütegusid. Kaitsja ei saa eitada fakti, et süüdistatav on olnud kohtu all seoses narkokuritegudega. Samas leiab kaitsja, et tegemist ei ole isikuga, kelle paranemise osas puudub igasugune mõistlik ootus ja kes tuleks võimalikult pikaks ajaks ühiskonnast isoleerida. Pigem on tegemist kergeuskliku ja nõrga iseloomuga noormehega, kes halbade asjaolude kokkusattumisel on sattunud järjekordselt kohtu alla. Arvestada tuleks ka asjaoluga, et tema esimese ja teise süüdimõistva kohtuotsuse vahe ca 8 aastat. Kuigi katseaeg ei möödunud edukalt, kuna T.Laasme seisab kohtu ees süüdistatuna uues kuriteos, mille ta on väidetavalt toime pannud peale seda, kui ta on tingimisi vabastatud karistuse kandmisest, palub süüdistava kaitsja kohtul mitte ignoreerida asjaolu, et muus osas oli ta katseajal edukas ja tubli. Tal läbis programmid „Tee“ ja „Sotsiaalsed oskused“, asus õppima Tallinna Majanduskooli, et omandada kõrgem haridus. Tegeles aktiivselt spordiga. Mängis JK Kaitseliit Kalev Eesti II liigas, samuti mängis ranna- ja saalijalgpalli. Viimati väljatoodu näitab seda, et mõistliku pikkusega vangistuse puhul oleks ta võimeline suhteliselt probleemideta resotsialiseeruma. Karistuse ranguse puhul tuleks kindlasti arvestada ka asjaoluga, milline on süüdistatava sotsiaalne võrgustik, millised on tema sotsiaalsed kogemused ja võimalused. Apellandi poolt esitati kohtule kirjalik tõend, millest nähtub, et süüdistatav on teinud Tallinna Lastekodule 16.02.2011 annetuse. Antud juhul ei soovi kaitsja rõhutada selle suurust rahalises mõttes (kuigi annetatud asjade hulgas ka teler) vaid selle tegemise fakti. Apellant leiab, et põhjendamatu oleks käsitleda süüdistatavat T.Laasmet kui kurjategijat, kes kuritegeliku kasu saamise nimel on minetanud kõik eetilised väärtused, vaid kui mitmekülgsete huvide, sportliku eluviisiga, sõbralikku ja kaasatundvat inimest, kes kahjuks kohati on sõprade poolt lihtsalt mõjutatav. Süüdistaval on elukaaslane KL, kellega tal on perekonnas käesoleval aastal XX.XX.XXXX sündis poeg. Kaitsja on veendunud, et olukord, kus süüdistatava peresse on sündinud laps, on pannud süüdistavat elu nägema ja eluväärtusi hindama hoopis teisest vaatenurgast. Samuti, et tal on kõrges eas vanemad, kes vajavad abi. Süüdistatav peaks talle mõistetud õiglase karistuse puhul tunnetama, et ta ei ole liiga pikaks ajaks eraldatud ühiskonnast ja perekonnast, et tal eksisteeriks reaalne resotsialiseerumise soov ja võimalus.

20(34)

RK lahend 3-1-1-4-11 kohaselt KarS 83-2 lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varesematest kuritegudest. Vara legaalset päritolu peab tõendama süüdistatav. KarS § 83-2 sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi. Kaitsja on veendunud, et süüdistatava T.Laasme näol ei ole tegemist kuritegelikku eluviisi viljeleva isikuga. Eitamata, et isikule on esitatud süüdistus narkokuriteos, hõlmab kuritegelik tegevus ainult paari nädalat tema viimaste aastate tegevusest. Seetõttu kaitsja toetas süüdistatava poolt esitatud taotlust välja nõuda materjal tema tegevuse kohta katseajal, mis oli muus osas igati positiivne. Apellant leiab, et kohus ebaseaduslikult jättis selle taotluse rahuldamata põhjendades seda sellega, et katseaja läbimisest annab tunnistust käesolevas menetluses vastuvõetav kohtulahend. Selline käsitlusviis on kitsendav ja ei anna vastust just süüdistatava eluviisi osas. Tuvastamaks, kes isik elab kuritegelikku eluviisi või mitte, tuleks tema elu ja tegevust käsitleda laiemalt pikema perioodi jooksul. Süüdistatava T.Laasme näol on tegemist isikuga, kes tegeleb ettevõtlusega, kelle on oma firmad, kes õpib Tallinna Majanduskoolis, omandamaks kõrgharidust, samuti töötab diskorina. Süüdistatav on sportliku eluviisiga, mängib erinevates jalgpallimeeskondades, tegutseb spordikohtunikuna. Tal on elukaaslane, kellega tal on väike laps. Sellis eluviisi, kui poleks tema poolt toimepandavaid kuritegusid, võiks lugeda igati normaalseks. Kuid kas üldiselt normaalne eluviis, millele lisanduvad kahjuks kuriteod iseloomustab isikut koheselt kui kuritegeliku eluviisi viljelejat. Apellant on veendunud et süüdistatava T.Laasme puhul see nii ei ole, kuritegelik tegevus ei ole tema elus domineeriv. RK lahendis 3-1-1-1-12 on väljatoodud - proportsionaalsuse põhimõte ehk ülemäärasuse keeld seob kogu riigivõimu, sellega peab arvestama mitte ainult seaduseandja, vaid ka õiguse kohaldaja (RK üldkogu otsus 3-4-1-7-01, p 21). Käesoleval juhul süüdistatava vara suhtes tarvitusele võetavad abinõud rikuvad vaieldamatult proportsionaalsuse põhimõtet, samuti Põhiseadusest põhimõtteid. Apellant leiab, käesoleva süüdistusasja puhul ei ole tegemist organiseeritud kuritegevusega ja laiendatud konfiskeerimist selle vastase võitlusena ei saa pidada proportsionaalseks. Midagi ebaseaduslikku pole, kui T.Laasme, püüdes saada majaehituseks rohkem laenu, nõustub suurema hinnapakkumisega OÜ S poolt 4 192 616.- krooni (see on juba laenuandja probleem kahtluse korral vajadusel kontrollida, sest tagatis võib osutuda vähemväärtuslikuks). Samas on aga kriminaalse tulu aktis väljatoodud kinnistu turuväärtus 201 140 eurot (VI kd tl 123) Kohtuistungil on ülekuulatud tunnistajana IV (süüdistatava ema), seletas, et ta andis XXXXXX XXX XX krundi ostmiseks sularaha süüdistatavale 100 000 ja siis 100 000 oli ülekandega. Krunt maksis 500 000. Enne seda oli müünud XXXXX maja, mille eest sai 200 000 sularahas ja 200 000 ülekandega, kokku 400 000. Sellest andis 100 000 süüdistatavale ning finantseeris maja ehitamist ka edaspidi. Apellant rõhutab, et tunnistajat hoiatati valeütluste andmise lubamatuse kohta. Tema ütlused maja väljaüürimise kohta ei ole paljasõnalised, vaid tõendatud ka esitatud kirjalike tõenditega (üürilepingutega) samuti süüdistatava T.Laasme ütlustega. Apellandile jääb arusaamatuks, millistel alustel kohus sisuliselt motiveerimata leiab, et tunnistaja ütlused maja ehituse finanseerimise kohta pole usaldusväärsed. Eluliselt on usutav, et ülekuulamisel vanem haige inimene võib närveerida ja üht teist ka unustada. Kohtu küsimusele, et miks ta ei rääkinud kohtueelsel menetlusel maja väljaüürimisest, vastas tunnistaja, et seda talt ei küsitud. Apellant rõhutab, et maja väljaüürimisest saadud tulu olemasolu on tõendatud kirjalike tõenditega, tunnistaja ütlustega ja süüdistatava T.Laasme riimuvate ütlustega.

21(34)

Apellant rõhutab, et süüdistatav T.Laasme on andnud peale toimepandud põhjalikke ütlusi ka varade osas, mida ei ole ümber lükatud.

kuriteo asjaolude

Kriminaaltulu kokkuvõttes tuuakse välja, et laenuraha 3 250 000.- on sularahas väljavõetud. Nimetatud asjaolu süüdistatav ei eita, tema ütluste kohaselt ta maksiski ehitusmeestele töö ja materjalide eest sularahas. Kriminaaltulu kokkuvõtte lk 110 leitakse, nähtavaid kulutusi maja ehituseks tehtud väga minimaalselt. Samas on aga tõendatud, et süüdistatav vaieldamatult saanud pangast laenu, mis on legaalne raha ja mille ta kulutas oma maja ehitamiseks ja asjade soetamiseks. Selles osas andis süüdistatav kohtule ammendava ja loogilise selgituse ning kriminaaltulu kokkuvõttes toodud summad maja maksumuse kohta on oletuslikud ja ülepaisutatud. Kaitsja arvates põhjendamatult suurt tähtsust omab käesolevas asjas OÜ S hinnapakkumine 4 192 616 .-krooni. Tegemist on ainult hinnapakkumise, mitte objekti tegeliku turuhinnaga. Süüdistatav on selgitanud, et antud juhul oli tegemist hinna bluffimisega, et saada pangast rohkem laenu, et faktiliselt kulus tal maja ehitamiseks 2,5 miljonit krooni. Kohus on aga asunud seisukohale, et maja ehitusmaksumus ületas 69 830, 89 euro võrra ehituseks võetud pangalaenu. Nimetatud rahalised vahendid on teadmata päritolu. Antud seisukoht on oletuslik ja vale. Krundil XXXXXX XXX XX on haljastus käesoleva ajani tegemata, mis nähtub üheselt majataguse sisehoovi fotost (VI kd tl 34) ja ka teistest maja ümbrusest tehtud fotodest. Haljastuse puudumise tõttu on 150 000.- krooni lisamine kinnistu väärtuse niigi põhjendamatult kõrgele 4 192 616.kroonile igati alusetu. Apellant soovib rõhutada, et kuigi süüdistus soovib oletuslikult ajada kinnistu hinda väga kõrgeks ning kohus on sellega põhjendamatult nõustunud, on kinnistu turuväärtus nähtuvalt kriminaaltulu kokkuvõttest lähtudes kinnisvara portaalide hindadest 201 140.- eurot. (VI kd tl 123). Kriminaaltulu kokkuvõtte lk 114 tuuakse välja, et ajal, kui T.Laasme viibis vangistuses, tehti laenu tagasimakseid süüdistatava ema arvelduskontolt kokku summas 152 133.70 krooni. Kokkuvõtte lk 15 leitakse, et 2009.a müüs IV maha oma korteri XXXXX XXX XXX ja sai kontole 750 000.krooni, seega oli HIV-l legaalne sissetulek Tauno Laasme laenumaksete tasumiseks olemas. Peale selle saadi korteri ja maja väljarentimisest tunnistaja IV poolt apellandi poolt esitatud tõenditest nähtuvalt tulu 344 000.- krooni alljärgnevalt: MA - elas üürilepingu alusel XXXXX XXX XXX-XX 01.jaan- 31-08.08- st 8 kuud , tasus üüri 7000 krooni kuus, kokku 56 000 krooni. ML - eluruumi üürileping 14. veebr.2009- 14. märts 2010 – 12 kuud x 12 000 (üür kuus)=144 000 krooni. B J-C G – XXXXXX XXX XX üürileping 21.dts 09-21 dets 2010 , üür 12.000 eek , 12 x12 000 = 144 000 krooni. Seega kaitsja arvates püütakse laiendatud konfiskeerimist kohaldada isikule, kelle vaieldamatud legaalsed sissetulekud olid alljärgnevad: Pangalaen- 3 250 000.- krooni, Anneteam laen 500 000.- krooni, maja väljarentimisest saadud tulud 288 000.- krooni, kokku 4 038 000.- krooni pluss töötasu M-st 94 560 krooni, kokku 4 132 560.krooni, Ema IV sissetulekud: XXXX Maja müük 25.05.2001.a.- 400 000.- krooni, korteri müük 1 000 000 krooni, XXXXX XXX korteri rent 56 000.- krooni, kokku 1 456 000.- krooni. Seega süüdistatava ja tema ema vaieldamatu legaalne sissetulek perioodil 2001.a (XXXX maja müük) kuni november 2012 minimaalselt 5 588 560.- krooni. Kohtumenetluse käigus esitati apellandi poolt kohtule kirjalik tõend, mille kohaselt süüdistatav T.Laasme müüs OÜ-le E alljärgnevad objektid: 22(34)

1.DJ Controller DDJ-T1

1300.- eurot

2.CD mängija CDJ – 100 MK2 (tk) 770.- eurot 3.Mikserpult DJM-3000

190.- eurot

4.Võimendi Yamaha RX -496 RDS

190.- eurot

5.Kõlarid Yamaha NS – 777 (2tk) 450.- eurot 6.Laptop arvuti IBM Thinkpad T60 200.- eurot Kokku: 3100.- eurot Nimetatud objektid (väljaarvatud p 6 märgitu) on arestitud vastavalt vara arestimise määrusele (kd 6, tl 36-38). Antud juhul on füüsiline isik müünud esemed juriidilisele isikule, mille omanikeks on KL 51% ja T.Laasme 49%. Üheselt on selge, et esemed on läinud füüsilise isiku omandist juriidilise isiku omandisse. Nimetatud olukorra kohta pole kohus mingit seisukohta võtnud. Apellant rõhutab, et seda lepingut pole kohtuotsuses mitte ühegi lausega puudutatud, küll on osad eelpooltoodud esemed nr 1,3,5 peetud vajalikuks konfiskeerida, 2 ja 4 osas pole aga mingit seisukohta võetud. Apellant on seisukohal, et ka KarS § 83-2 lg 1 kohaldamisel tuleb lähtuda ühest õigusemõistmise põhiprintsiibist, KrMS § 7 toodud süütuse presumptsioonist, mille kohaselt kõrvaldamata kahtlustused tõlgendatakse süüdistatava kasuks. Antud juhul tuleks summad, mille osas on vaidlused ja kahtlused nende kriminaalse olemasolu kohta tõlgendada süüdistatava kasuks legaalseteks. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu otsus 05.03.14. süüdistatavale Tauno Laasmele mõistetud vangistuse osas ja mõista süüdimõistetule kergem karistus. Tühistada sama kohtuotsus arestitud laiendatud konfiskeerimise osas, samuti konfiskeerimise asendamise osas. Vabastada aresti alt kinnistu aadressil XXXXXX XXX XX, XXXXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX,

XXXXXXXXX.

KOHTUISTUNG

23(34)

apellatsioone. Prokurör vaidles kaitsjate ja süüdistatava apellatsioonidele vastu ning palus jätta apellatsioonid rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

24(34)

25(34)

tuleb lugeda usaldusväärseteks, kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega selles osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. RP usaldusväärseteks tunnistatud (deponeeritud) ütlustest aga nähtub, et viimane helistas Norman Kägole, kui soovis osta kokaiini ning kohtumistel N. Kägoga ostis kokaiini ühe grammi kaupa. Kokaiini ostmiseks helistas N. Kägole ja soovis lihtsalt kokku saada. Sellest piisas, et N. Kägo saaks aru, mida tunnistaja soovib, sest see oli arusaadav juba pärast esimest kohtumist, kui tunnistaja oli küsinud ainet. Enamasti saadi kokku RP elukoha hoovis, kus tunnistaja läks N. Kägo autosse ja näitas näpuga, et on vaja üks. Seepeale Norman Kägo andis tunnistajale pakendi kokaiiniga, mis oli tavaliselt salvrätiku sees minigrip kilekotis. Sealjuures jäi RP viimasel korral N. Kägole kokaiini eest võlgu ja tasus järgmisel päeval. Kokku ostis RP N. Kägo käest kokaiini 2012 juulis vähemalt 4 korda, 2012 augustis vähemalt 5 korda, 2012 septembris vähemalt 1 korra, 2012 oktoobris vähemalt 1 korra ja 2012 novembris vähemalt 1 korra. Ostetavaks koguseks oli igal korral 1 gramm kokaiini. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on kõrvutanud viidatud RP ütlusi teiste tõenditega – sh N. Kägo telefonivestluste salajase pealtkuulamise protokolliga ning varjatud jälgimise protokolliga, milledes kajastatud tõendusliku kvaliteediga teave riimub üheselt tunnistaja ütlustega ehk ühtivad kõnede sisu ja kohtumiste kestvus tunnistaja ja süüdistatava vahel.

26(34)

Käesoleval juhul RA-ile müüdud segatud aine sisaldas 0,29 g puhast kokaiini. Ka Norman Kägo läbiotsimisel tema juurest leitud narkootikum sisaldas 0,29 grammi puhast kokaiini pakendi kohta. Kohtukolleegium märgib, et küsitlevas kontekstis oluline on pigem kokaiinhüdrokloriidi sisalduse protsent pulbris, mis RA puhul oli 41% ning Norman Kägo puhul 43%, mis viitab sellele, et puhast ainet ballastainega on seganud sama isik, seega õigustatud on maakohtu järeldus, et Norman Kägol ja RA-il leitud ja äravõetud narkootikum pärineb samast partiist. Kuna ainet ei segatud ega pakendatud ideaaltingimustes, kohtukolleegiumi veendumusel kokaiinhüdrokloriidi sisalduse kaheprotsendiline ehk marginaalne erinevus on seletatav ballastaine ebaühtse asumisega pulbris. Kohtukolleegium lisab, et kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisav kokaiini kogus on 0,11,2 g, joobe arvutamiseks võetakse keskmine kogus (vt Riigikohtu lahend nr. 3-1-1-121-06) ehk kokaiini puhul 0,6 g, seega lihtsa arvutamise tulemusena on tuvastatav, et kogusega 0,29g võis tekitada joovet vähemalt 4 inimesele, seega segatud aine tegelik kaal ei mängi tarbija jaoks mingit rolli.

27(34)

põhjendustega T. Laasme teopanuse ning tema rolli hindamise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium märgib, et maakohus ei olegi nimetanud T. Laasme kuriteo organisaatoriks, vaid on osundanud tema kesksele rollile kuriteo toimepanemises. Pealegi, kehtiv seadusandlus ei näe ette teopanuse määramisel organisaatori rolli.

28(34)

29(34)

Riigikohtu seisukohtadest tuleneb, et süüteoga saadud vara all tuleb käsitleda süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega saadud asja, varalise õiguse kasutamise teel saadut, süüteo toimepanemise eest saadud tasu või ka sellise tasu eest soetatud vara. Konfiskeerimine on võimalik vaid juhul, kui on tuvastatud, et süüdlane sai kuriteo toimepanemise tulemusena kindlaksmääratud ulatuses vara ja see on kohtuotsuse tegemisel teo toimepanijal reaalselt olemas. KarS § 84 moodustab süüteoga saadud vara konfiskeerimise regulatsiooni (KarS § 831) suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Ei ole oluline, millisel põhjusel ei saa süüteoga omandatud vara konfiskeerida. KarS § 84-s toodud loetelu on näitlik. Samas on asendamise kohaldamine kohtu õigus ning kohus peaks küsimuse lahendamisel siiski arvestama, miks on vara äravõtmine osutunud võimatuks - kas see on tahtlikult võõrandatud või näiteks süüdlase tahtest olenematutel asjaoludel hävinenud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2011. a otsuses nr 3-1-1-4-11 ja 20. veebruari 2012. a otsuses nr 3-1-1-1-12 on märgitud, et sarnaselt KarS §-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise eesmärk takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. KarS §-s 84 märgitu hõlmab nii KarS §-s 831 kui ka §-s 832 toodud konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist. Konfiskeerimise asendamine ei ole seega kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. KarS § 84 järgi konfiskeerimise asendamine ei too isikule kaasa mahukamat omandiõiguse riivet kui KarS §-de 831 vastavalt süüteoga saadud vara konfiskeerimisel, sest ka konfiskeerimise asendamisel määratav summa peab vastama konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on asunud õigele seisukohale, et tunnistades süüdi Tauno Laasme KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning Norman Kägo KarS § 184 lg 1 järgi kohaldub KarS § 184 lg 5 p 2, mille kohaselt KarS § 184 sätestatud kuriteo eest kohaldab kohus kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KrMS § 832 sätestatule.

30(34)

§ 832 lg 1 kohaldamisel tähtsust asjaolu, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse. Kõnealuse sätte mõttes pole kirjeldatud seose tuvastamine nõutav, nagu pole nõutav seegi, et laiendatud tulukonfiskeerimine saaks järgneda üksnes omakasulise kuriteo toimepanemisele. KarS § 832 lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Vastavalt KarS § 832 lg 1 teisele lausele peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav. Kriminaalkolleegium on ka varasemas praktikas osutanud, et KarS § 832 sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi. Seevastu KarS § 831 kohaldamiseks peab kohus tuvastama konfiskeeritava vara pärinemise konkreetsest kuriteost. Sellise konkreetse kuriteona saab kõne alla tulla üksnes arutatava asja esemeks olev, s.t süüdistatavale süüdistusaktis omistatud tegu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-73-10, p 9.1). Kohtukolleegium märgib, et esitatud apellatsioonides tõstatab kaitsja ja süüdistatav T. Laasme samu argumente, mis olid toodud ka maakohtus ning millele maakohus on juba põhjalikult vastanud. Nõustudes täielikult maakohtu ammendava analüüsiga T. Laasme varalise olukorra osas ning hinnanguga tõenditele, millega T. Laasme on üritanud tõendada vara päritolu seaduslikkust, kohtukolleegium lisaks maakohtu põhjendustele lisab vastuseks apellatsioonidele järgmist. T. Laasme ja tema kaitsja apellatsioonides tuuakse sarnaselt maakohtus väljendatud positsiooniga viis põhiargumenti: 1) T. Laasme on saanud pangalaenu oluliselt suuremas summas, kui reaalselt kulus XXXXXX XXX XX elamu ehituseks; 2) T. Laasme ema HIV on finantseerinud kinnistu ostmist viimasele kuulunud XXXX maja müügist saadud rahast; 3) Laenumakseid T. Laasme maja eest võis HIV teha ka korteri müügi eest 2009 a. saadud rahast; 4) T. Laasme maja oli periooditi välja üüritud, millest HIV maksis T. Laasme maja eest laenumakseid; 5) Osa vallasvarast summas 2900 € on süüdistatava poolt müüdud OÜ-le E, mille osanikeks on T. Laasme elukaaslane KL osaga 51% ning T. Laasme osaga 49%. Esimese ja teise argumendi osas, et T. Laasme on saanud suurema pangalaenu ning kinnistu ostmist osaliselt finantseeris HIV, on maakohus asunud põhjendatud seisukohale, et süüdistatava ja tunnistaja sellekohased ütlused on ebausaldusväärsed, kuna need erinevad diametraalselt eeluurimisel antud ütlustest ja ei riimu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nii süüdistatava, kui ka tunnistaja kohtulikul uurimisel antud ütluste usaldusväärsus varade päritolu osas oli prokuröri poolt kahtluse alla seatud ja kohtu poolt nende eeluurimisel antud ütlused vara päriolu osas avaldatud. Kaitsja apellatsioonis süüdistatava ja tunnistaja HV poolt kohtulikul uurimisel antud ütluste taasesitamine on seega ainetu. Nii, seletas süüdistatav eeluurimisel, et maja ehitusega tegeles JT firma ning tööde eest JT soovis tasu sularahas. Selleks oli võetud eluasemelaen välja sularahas. Kohtulikul uurimisel avaldas aga süüdistatav, et juhtis tööde tegemist ise, erinevaid ehitajaid oli palju ja ta pidi maksma neile sularahas. Lisaks kohtukolleegium märgib, et T. Laasme pole eeluurimisel maininud, et maja ehituseks kulus tal oluliselt vähem raha, kui ta oli pangalt eluasemelaenuna saanud. Pigem seletas T. Laasme eeluurimisel teadmata päritolu raha suhtes, et sai palju kingitusi Western Union’i kaudu välismaa sõpradelt, kelle nimesid ei soovinud ta nimetada. Tunnistaja HIV kohtus andis ütlused, et T. Laasme vanglas viibimise ajal maksis ta poja majapidamiskulusid ja eluasemelaenumakseid üürilepingutest saadud tulust. Samas prokuröri taotlusel kohtus avaldatud eeluurimisel antud HV ütlustest tuleneb, et alates 2008 jaanuarist on ta maksnud T. Laasme majaga seotud kulusid korteri ja maja müügist saadud rahast. Kohtukolleegium möönab, et teoreetiliselt on võimalik, et HV-l oli alates 2009 aastast peale korteri müüki rahaline

31(34)

võimalus maksta T. Laasme majaga seotud kulusid oma korteri müügist saadud raha arvelt. Käesoleval juhul ei saa aga mööda vaadata sellest, et tunnistaja on selles osas oma ütlusi võrreldes eeluurimisega diametraalselt muutnud, seega neid ei saa pidada usaldusväärseteks ja maakohus jättis neid selles osas õigustatult esitatud tõendikogumist kõrvale. Samuti kohus asus põhjendatud seisukohale, et esitatud üürilepingud ei tõenda iseenesest üüritulu saamist ja nende summade eest laenumaksete tasumist, MTA õiendist HIV maksustava tulu kohta ei nähtu, et tunnistaja poolt kohtulikul uurimisel väidetud üüritulu oleks deklareeritud. Kohtukolleegium leiab, et ei ole veenev ka kaitsja seisukoht ning tunnistaja seletus osas, et eeluurimisel pole talle küsimusi esitatud võimaliku üüritulu kohta. Eluliselt ei ole usutav, et tagasihoidlike sissetulekutega isik, kes peab mitme aasta jooksul tasuma vangistatud poja suuri eluasemekulusid, ei mäleta milliste rahaliste allikate arvelt ta seda teeb. Kohtukolleegium seega leiab, et maakohtus ei leidnud tõendamist ka süüdistatava poolt esitatud kolmas ja neljas argument sellest, et laenumakseid ja teisi kulusid T. Laasme maja eest tegi tema ema HV oma korteri müügist saadu raha eest ja/või üüritulust. Kohtukolleegiumi veendumusel väärib tähelepanu aga kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides toodud argument, et osa arestitud vallasvarast kuulub kolmandale isikule ehk E OÜ-le ja maakohus pole selles osas seisukoha võtnud. Kohtukolleegium märgib, et juba eeluurimisel väitis T. Laasme nähtuvalt kriminaaltulu kokkuvõttes, et suur osa arestitud tehnikast kuulub E OÜ-le ning kohtulikul uurimise edastas süüdistatav kohtule müügilepingu, mille kohaselt Tauno Laasme müüs 17.05.2011 E OÜ-le 3100 € eest järgmist vallasvara: PIONEER CD PLAYER seerianumbriga DJMP013024YY koos toitejuhtmega; PIONEER CD PLAYER seerianumbriga EGMP020918YY koos kõrvaklappide, toitejuhtme ja ühendusjuhtmega (kokku maksumus 770 €); PIONEER DJ CONTROLLER seerianumbriga 872301 toitejuhtme ja ühenduskaabliga (maksumus 1300 €); YAMAHA vastuvõtja/võimendi nr Y166695YO koos puldi, toitejuhtme ja nelja ühendusjuhtmega (maksumus 190 €); mikserpult PIONEER DJM-3000 nr. DLHV005357YY (maksumus 190 €); kõlarid YAMAHA (2 tk) mudel MS-777 seerianumbritega I115593 ja I115594 (maksumus 450 €) ning laptop arvuti IMB Thinkpad T60 (maksumus 200 €). (T VIII lk 55). Keegi menetlusosalistest nimetatud ostu-müügilepingu õigsust kahtluse alla ei seadnud. Äriregistris olevast majandusaasta aruande lisast 2 (materiaalne põhivara) nähtub, et 2011 ostis E OÜ masinaid ja seadmeid maksumusega 3100 €. Äriühingule müüdud arvuti IMB Thinkpad T60 maksumusega 200 € kohtu poolt arestitud ja konfiskeeritud ei olnud. Kohtukolleegiumi veendumusel jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta T. Laasme poolt esitatud argumente eelpool nimetatud vara müügist 17.05.2011 OÜ-le E. Kohtukolleegium leiab, et uuritud tõenditest tulenevalt on tõendatud nimetatud tehnika müük süüdistatava poolt OÜ-le E. Kohtukolleegium leiab, et maakohus oleks pidanud kaasama OÜ-d E selle seadusliku esindaja juhatuse liikme T. Laasme isikus kohtumenetluses kolmanda isikuna, mida ei olnud aga tehtud. KarS § 832 lg 2 kohaselt erandina võib kohus KarS § 832 lõikes 1 sätestatud alustel ja ulatuses konfiskeerida kolmandale isikule kuuluva vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kolmas isiku teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Kohtukolleegium osundab kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale, et kolmanda isiku (KrMS § 401) vara arestimine konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks on võimalik üksnes selleks, et tagada kolmandale isikule endale kuuluva vara võimalikku konfiskeerimist või kolmandalt isikult rahasumma väljamõistmist KarS § 84 alusel, mitte aga selleks, et tagada süüdistatava vara võimalikku konfiskeerimist või selle asendamist. Erandi sellest arusaamast moodustab vaid juhtum, mil kolmas isik ise annab nõusoleku kohtulahendi täitmiseks oma vara arvel. Karistusseadustikus ette nähtud kolmanda isiku vara konfiskeerimise võimalus ei ole mõeldud asendama kuriteo toimepanija poolt kolmandale isikule üle antud seaduslikul teel omandatud vara tagasivõitmist

32(34)

pankroti- või täitemenetluses. (Vt RKKKo 3-1-1-53-12, p 9; RKKKm 3-1-1-102-12, p-d 8, 10 ja 14 ning 3-1-1-115-12, p 7.1). Kohtukolleegium leiab, et OÜ E kolmanda isikuna kaasamata jätmisega rikkus maakohus menetlusõigust ja selle tulemusena materiaalõigust, mis tingib maakohtu otsuse tühistamise kolmanda isikule kuuluva vara konfiskeerimise osas.

33(34)

Pavel Gontšarov allkirjastatud digitaalselt

Urmas Reinola allkirjastatud digitaalselt

Ivi Kesküla allkirjastatud digitaalselt

34(34)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.